Praeguseni osaliselt kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeks kaob ajalukku

Valitsus kiitis neljapäeval heaks justiitsministeeriumi seaduse eelnõu, mis muudab kehtetuks 51 seadust, muuhulgas kaob ajalukku praeguseni osaliselt kehtiv Eesti NSV tsiviilkoodeks.

Eelnõuga kehtetuks tunnistatava Eesti NSV tsiviilkoodeksis sisalduva regulatsiooni järgi maksab riik praeguseni inimestele tööõnnestusest või kutsehaigestumisest tulenevalt hüvitist, kui inimese tööandja on likvideeritud ja tema õigusjärglane puudub. Selline põhimõte töötati välja ajal, kui eraettevõtlus puudus ning riik oli ainus tööandja.

Üleminekuregulatsioon sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mille kohaselt sotsiaalkindlustusamet jätkab juba määratud hüvitise maksmist. Samuti saavad isikud kuni muudatuse jõustumiseni kahjunõudeid esitada. Pärast seaduse jõustumist aga uusi kahju hüvitamise nõudeid ei menetleta.

Töötajale jääb kehtima õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud korras.

Eelnõu sisaldab ka seaduste muutmise sätteid, et täiendada seadusi vajalike volitusnormidega või täpsustada volitusnormide sõnastust. Eelnõuga muudetakse kohtuekspertiisiseadust, riigivapi seadust, teenetemärkide seadust, töötervishoiu ja tööohutuse seadust ja vangistusseadust.

Valitsuse 2010. aasta 2. detsembri istungil otsustatu kohaselt pidid ministeeriumid tegema oma valitsemisala reguleerivate ja Riigi Teatajas kehtivana esitatud ministri määruste ja seaduste, sealhulgas ratifitseeritud välislepingute revisjoni ja tuvastama need määrused, mille puuduste kõrvaldamiseks on vaja muuta seadust. Kehtivate seaduste hulgast oli vaja välja tuua need, mis ei reguleeri enam ühtegi õigussuhet ja tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks. Ministeeriumid esitasid vastavad andmed justiitsministeeriumile ning nende põhjal koostati käesolev eelnõu.