Enamik eestlasi peab laulu- ja tantsupidu oluliseks

Absoluutne enamus ehk 96 protsenti eestlastest peab laulu- ja tantsupidu oluliseks sündmuseks, seejuures üle poole väga oluliseks, selgub sotsioloogilise uuringu „Minu laulu- ja tantsupidu“ tulemustest.

VIDEO: S. Nurmsalu "Väike Eestimaa" ÖÖLAULUPIDU JÄRJEPIDEVUS

Väga oluliseks pidas tantsu- ja laulupidu 64 protsenti vastanutest ja 84 protsenti leidis, et laulu- ja tantsupidu on ja jääb eestlaste identiteedi väljenduseks. Uuringust selgub, et suur enamus ootab laulupeolt eeskätt rahvuslikke tundeid, mitte meelelahutust ja 77 protsenti oli seisukohal, et laulupidu on ainulaadne eesti rahva püha, mitte meelelahutuslik meediasündmus või turistidele mõeldud kommertsüritus.

Ligi pool eesti rahvast on oma elu jooksul laulu- ja tantsupidudel vähemalt korra osalenud laulja, tantsija, koori- või tantsujuhi või korraldajana. Kaks kolmandikku küsitletutest on pidudele vähemalt kord elus väljakul publiku hulgas kaasa elanud, ligi 85 protsenti on jälginud pidude tele‐ või raadioülekandeid.

Viimase kümnendi tantsupidudel on osalenud kümme protsenti, publiku hulgas on olnud 36 protsenti ja ülekandeid jälginud 77 protsenti rahvast. Laulupidudel on vastavalt osalenud 20 protsenti, publiku hulgas on olnud 41 protsenti  ja ülekandeid on jälginud 72 protsenti. Vaid üheksa protsenti küsitletutest ei omanud mingeid kokkupuuteid laulu- ega tantsupidudega.

Emotsionaalselt kõige mõjuvamaks peeti laulu- ja tantsupeo puhul peoliste rongkäiku läbi Tallinna, järgnes tule süttimine ja avalaul "Koit", lõpulaul "Mu isamaa" ja rahvariides inimesed.

Põhjuste hulgas, miks inimesed tahavad peol ise pealtvaatajana kohal olla, mainiti kõige rohkem rahvuslikku traditsiooni, väljakul valitsevat rahvuslikku ühistunnet ning pereliikmete, sõprade osalemist laulja ja tantsijana. Arvamuste hulgas, miks osa inimesi ei tule laulu- ja tantsupeole, domineerisid välised takistused nagu näiteks halb tervis, majutusraskused Tallinnas, transpordiraskused peole tulekul või, et töö ei võimalda osalemist.

Küsimusele, kas suurte vabaõhuürituste kõrval on laulu- ja tantsupidu kaotamas oma populaarsust ja ainulaadsust, vastas 73 protsenti küsitletutest eitavalt.

Uuringu põhjal tehtud peamine järeldus on see, et laulu- ja tantsupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline.

Uuring koostati Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse eestvõttel ja uuringu andmestik koguti Saar Polli kaasabil elanikkonna esindusliku küsitlusena. Küsitlus viidi läbi tänavu märtsis ja hõlmas 1008 eestikeelset vastajat vanuses 15-74 aastat.