Eesti staažikaim vallavanem, Võrumaal asuvat Antsla valda juhtinud Tiit Tõnts kaotas tänavuste kohalike valimiste järel koha.

Juba 1980-ndatel Eesti NSV-s Antsla külanõukogu juhtinud Tõntsu valimisliit Ühisjõud kogus valimistel 322 häält ja sai valla 13-kohalises volikogus kaks kohta. Esialgsete tulemuste järgi pääses lisaks Tõntsule Ühisjõu nimekirjast volikokku ka Antsla gümnaasiumi direktor Heinar Kool.

Tõntsu isiklik häältesaak valimistel oli 112 häält ja Koolil 42 häält.

Valimised võitis ülekaalukalt Isamaa ja Res Publica Liit, mis kogus 806 häält ja sai volikogus seitse kohta. Teisele kohale tuli valimisliit Meie Elame Siin, mille poolt hääletas 520 inimest ja mis kogus volikogus neli kohta.

VIDEO: Põlvamaa töötu saatis Savipää sinna samusesse

Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel juhib pühapäeva pärastlõunal kell 16 hääletusaktiivsuse tabelit Põlvamaal 52,65 protsendiga, järgnevad Tallinn ja Jõgeva maakond vastavalt 52,16 ja 51,71 protsendiga.

Vabariigi valimiskomisjoni andmetel oli kella 16 ajal valimisaktiivsus üle 50 protsendi veel ka Harjumaal ja Järvamaal, kus oli oma hääle andnud vastavalt 50, 84 ja 50,03 protsenti hääletusõigusega inimestest.

Kõigis maakondades oli kella 16-ks hääletamas käinud üle 40 protsendi valijatest. Hääletusaktiivsus oli kõige madalam Ida-Viru maakonnas, kus hääletanuid oli vaid 41,85 protsenti, järgnesid Saare maakond 42,61 ja Pärnu maakond 43,13 protsendiga.

Kokku olid kella 16-ks oma hääle andnud üle 525 000 valija, mis moodustab 48,3 protsenti nende üldarvust.

2009. aasta kohalikel valimistel oli pärastlõunaks käinud hääletamas 50,1 protsenti valijatest.

Pühapäeval on kõik valimisjaoskonnad avatud kuni kella 20-ni. Valimispäeval saab hääletada üksnes oma elukohajärgses jaoskonnas.

Valimisjaoskonnad sulgetakse kell 20, pärast mida alustatakse häälte kokkulugemisega.

VIDEO: Põlvamaa töötu saatis Savipää sinna samusesse

Pühapäeva keskpäeval ulatus kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääletusaktiivsus 32,3 protsendini, valimas oli käinud üle 350 000 valija.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel oli kella 12 seisuga käinud hääletamas üle 350 000 valija, mis moodustab 32,3 protsenti nende üldarvust, teatas BNS-ile vabariigi valimiskomisjon. Kõige kõrgem on seni olnud osalusprotsent Põlvamaal ja kõige väiksem Ida-Virumaal.

Valimiskomisjoni andmetel oli valimisaktiivsus Tallinnas 34,4 protsenti, Tartu linnas 32,8 ning Harjumaal 32,99 protsenti

Hiiumaal oli keskpäevaks valimas käinud 32,45 protsenti, Ida-Virumaal 24,24 protsenti, Jõgevamaal 38,83 protsenti, Järvamaal 36,49 protsenti ja Läänemaal 35,19 protsenti valijatest.

Lääne-Virumaal oli valimisaktiivsus keskpäeva seisuga 32,06 protsenti, Põlvamaal 39,5 protsenti, Pärnumaal 29,39 protsenti, Raplamaal 27,44 protsenti, Saaremaal 32,38 protsenti ja Tartu maakonnas 34,95 protsenti valijatest.

Valga maakonnas käis keskpäevaks valimas 35,71 protsenti, Viljandi maakonnas 31,14 protsenti ning Võru maakonnas 33,7 protsenti valijatest.

Kohalike omavalitsuse valimiste eelhääletusel andis oma hääle kokku umbes 265 000 valijat, mis moodustab 24,36 protsenti valijate üldarvust. Interneti teel hääletamise võimalust kasutas seitsmel päeval kokku 133 808 valijat.

Eelmistest kohalikel omavalitsuste valimistest võttis osa 60,57 protsenti hääleõiguslikest Eesti elanikest.

Eelhääletamisel käis toona valimas 21,6 protsenti ning kella 12 seisuga oli oma hääle andnud 32,1 protsenti valijatest.

Neli aastat tagasi toimunud kohalike omavalitsuste valimistel osales 60,4 protsenti valijate üldarvust, mis on taasiseseisvumisaja kõrgeim näitaja.

Kohalike valimiste eelhääletusel osales 2009. aastal 236 386 valijat ehk 21,6 protsenti hääleõiguslikest inimestest, kes andsid oma hääle eelhääletusel valimisjaoskondades või elektrooniliselt interneti teel.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideeris möödunud korral erakondade ja valimisliitude nimekirjades ning üksikkandidaatidena üle Eesti 15 322 inimest, hääleõiguslikke inimesi oli 1 094 625.

Eestis on varasematel kohalike volikogude valimistel osalenud inimeste protsent püsinud 50 piiril, kõige suurem oli valimisosalus 1993. ja kõige väiksem 2005. aastal. Eesti taasiseseisvumisjärgsetel esimestel kohalikel valimistel 1993. aastal võttis valimistest osa 52,6, 1996. aastal 52,5, 1999. aastal 49,8, 2002. aastal 52,5 ja 2005. aastal 47,4 protsenti valijaist.