EESTI UUDISED BNS

Uus seadus peaks korteriomandi valitsemises selgust looma

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamik korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises.

Justiitsministeeriumis välja töötatud ja teisipäeval riigikogus esimese lugemise läbinud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi, kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja. 

Pevkur tõi erinevate muudatuste kirjeldamisel välja muuhulgas vastutusega seotud küsimuste lahendamise kortermajast tuleneva ohu või õnnetuse korral.

"Praegu on olukord selline, et kaasomanik vastutab ehitisest lähtuva ohu eest teistega solidaarselt. Lühidalt selgitades tähendab, et kui ma lähen näiteks korrusmajas elavale sõbrale külla ja minu autole kukub seal katuselt jääpurikas, saan ise valida, kelle vastu ma kahjunõude pööran. Selleks võin ma valida ükskõik millise korteriomaniku, kes peab hiljem nõudma teistelt omanikelt, et need hüvitaksid talle oma osa. See aega ja närve sööv protsess on ilmselgelt ebaõiglane. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi selline nõue esitada ühistu vastu,“ selgitas Pevkur. 

Samuti muudab uus seadus korteriühistu tegevuse korteriomanikule arusaadavamaks. Eelnõus on senisest selgemalt välja toodud iga korteriomaniku õigus saada juhatuselt ühistu kohta teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Samuti on selgemini paika pandud reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta ning näiteks korteriomaniku kohustus oma korterit kütta.

Ühistul aga tekib võimalus nõuda võlglasest omanikule kuuluva ja väga suure hüpoteegiga korteri mahamüümist, et saada kätte tasumata vee- või küttearved. "See suurendab korteriomanike vastutustunnet naabrite ees," lausus Pevkur. 

Suurt muutust kujutab endast seniste korteriomanike ühisuste ümberkujundamine korteriühistuteks. Sellega lõpeb palju probleeme, mis on tekkinud korteriomanike ühisuse haldamisega. Majades, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut ei ole, loob selle riik. See tähendab, et korteriomanikud ei pea korteriühistu loomise eest maksma juristidele konsultatsioonitasu, kandeavalduse eest notaritasu ja kande tegemise eest riigilõivu. 

Edaspidi saab raskustesse sattunud ühistu majandusvõimekuse taastada pankrotihalduri ja kohtuniku kaasabil ja juhtimisel. See tähendab ühistule uut majandamiskava, kus kajastuvad kõik senised võlad firmade ees ja nõuded korteriomanike vastu ning tehakse võlgade tasumise graafik. Nii saavad korteriomanikud selge ettekujutuse oma kohustustest ja lepingupartnerid tagasi vähemalt osa raha. 

Kuivõrd eelnõu vajab enne jõustumist laiapõhjalist selgitust ja näiteks olulisi ümberkorraldusi registrites, on selle esialgne jõustumisaeg planeeritud 1. jaanuarile 2018.

Elektri üheksa kuu börsihind on 11 protsenti mullusest kõrgem

Võrumaa TeatajaÜheksa kuu keskmine elektri börsihind on võrreldes aasta varasemaga olnud 11 protsenti kõrgem ning veel mitmed märgid näitavad, et 2014. aasta elektrihinnad ei pruugi tulla soodsamad kui käesoleval aastal, teatas elektripakettide võrdlusportaal Energiaturg.ee.

Energiaturg.ee juhtiv analüütik Pirmin Tamm näeb mitmeid põhjuseid, mis viitavad elektrihindade tõusule lähitulevikus. "Kauaoodatud Estlink 2 valmimine tähendab, et meie elektrihinnad võrdsustuvad suuremal osal tundidel Soomega, kus hindu mõjutavad olulisel määral ilmastik ja hüdroreservuaaride tase. Viimane neist on viimastel kuudel püsinud väga madalal, mis omakorda mõjutab elektrihindu kalliduse suunas. Praegune hüdrovarude tase on lausa 17 protsenti madalam, kui eelmisel aastal samal ajal," selgitas Tamm.

Tamme hinnangul on ka alates juunist tõusma hakanud 2014. aasta tulevikutehingute hinnad, mis tähendab, et ka fikseeritud pakettide hinnad kujunevad küllaltki kõrgeks, kui praegu valida tarneajaks järgnev kalendriaasta..

Energiaturg.ee on sõltumatu võrdlusportaal, mida arendavad koostöös Advokaadibüroo Glimstedt, investeerimisfirma Capital Mill ning IT-partnerina Helmes

Kohus karistas hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustajat

PolitseiTartu maakohus karistas esmaspäeval tingimisi vangistusega eakat meest, kes põhjustas mullu suvel Võrumaal mehe elu nõudnud liiklusõnnetuse.

Liiklusõnnetus juhtus eelmise aasta 11. augustil Sõmerpalu vallas Linnamäe külas Võru-Kuigatsi-Tõrva tee 15. kilomeetril, kus 64-aastane mees kaldus lauges kurvis oma Volkswagen Passatiga esmalt vastassuunavööndisse ning sealt edasi otsa maantee ääres seisnud jalakäijale, 56-aastasele Reinule.

Kannatanu sai raskeid kehavigastusi ning suri hiljem haiglas.

Politsei alustas juhtunu uurimist ning selgitas, et Volkswageni juht ei ületanud kiirust, samuti oli ta kaine.  

Politsei

Tartu maakohus tunnistas esmaspäeval mehe süüdi sõidukijuhina liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest ja sellega inimese surma põhjustamises. Talle mõisteti ühe aasta ja kuue kuu pikkune tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga.

Lisakaristusena võttis kohus mehelt 12 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse. Menetluskulude katteks peab ta tasuma kokku 1035,53 eurot.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel süüdistatava raske tervisliku seisundiga. Süüdistatav on eelnevalt kriminaalkorras karistamata.

Koda: Riia võiks olla Lõuna-Eesti firmade koduturg

Jüri KaverVõru linnapea Jüri Kaver ja Eesti Kaubanduskoda Lätis juhatuse esinaine Piret Põldsaar tõdesid kohtumisel, et Läti pealinn Riia võiks olla paljudele Lõuna-Eesti väikeettevõtjatele teiseks koduturuks.

"Miljoni elanikuga Riia regioon on paljude Eesti firmade jaoks veel suhteliselt avastamata maailm," teatas Põldsaar pressiteates. "Samas võiks Riia olla eeskätt Lõuna-Eesti ettevõtetele alternatiivseks turuks Tallinna kõrval või Tallinna asemel. Riia võiks olla meie koduturg."

Võru linnapea Jüri Kaveri hinnangul on suhted Lätiga muutunud aastast aastasse tihedamaks. "Äsja külastas Võru linnavalitsust Aluksne delegatsioon, et kuulda meie kogemustest Saksa investoritega, kes soovivad Aluksne kaudu siseneda Läti energiaturule," rääkis Kaver.

"Saksa investorid jõudsid Võrru tegelikult Riia lennujaama kaudu, mida kasutavad ka paljud Lõuna-Eesti ettevõtjad ja ametnikud, kaasa arvatud mina," lisas linnapea.

Põldsaar prognoosib, et Läti turg muutub juba lähematel aastatel Lõuna-Eesti ettevõtjatele ligitõmbavamaks. "Järgmisest aastast kehtib Eestis ja Lätis üks raha, mis muudab kauplemise sujuvamaks," lausus ta. "Eestlased turustavad oma kaupa Tallinnas ja Helsingis, kuigi Riia on näiteks Võrule lähemal kui Tallinn."

Teisipäevast tohib sõidukitel kasutada naastrehve

Foto: Võrumaa TeatajaAlates teisipäevast võib sõidukitel kasutada naastrehve, sest öö- ja hommikutundidel temperatuuri langedes võivad teed kohati muutuda libedaks.

Talverehve tuleb kasutada detsembris, jaanuaris ja veebruaris ning naastrehve tohib kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini.

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane sõnas, et ilma jahenedes võivad miinuskraadid koos õhuniiskusega tekitada öö- ja hommikutundidel teepinnale musta jää, mille olemasolust teel võib aru saada alles auto käitumisest, ehk sellest, kui sõiduk ei allu enam juhi tahtele.

Maanteeamet soovitas ettevaatlik olla metsavahelistel teelõikudel, kus märja teepinna kuivamine toimub aeglasemalt, samuti sildadel ja viaduktidel, kus külmumine toimub kiiremini. Samuti soovitab amet olla ettevaatlik ristmike kiirendus- ja aeglustusradadel või kohtades, kus toimub rohkem pidurdamisi ja kiirendamisi ning eraldatud sõidusuundadega maanteede vasakpoolsel sõidurajal, kus väiksema liikluse tõttu toimivad libedustõrjematerjalid aeglasemalt.

Nädala edenedes läheb ilm jahedamaks

Foto: Aigar NagelIlmateenistuse prognoosi järgi tuleb alanud nädala algus valdavalt maheda sügisilmaga, kus päeviti tõuseb õhutemperatuur 10 kraadi lähedale, nädala keskel läheb aga jahedamaks.

Teisipäeval liigub madalrõhkkond üle Skandinaavia põhjaosa Valgele merele ja selle serva mööda kandub pilvekiht Eesti kohale. Päeval sajab vahete-vahel vähest vihma ning tuul pöördub läänekaarde ja tugevneb. Sooja on 3-8, idapoolsetes maakondades võib õhutemperatuur 0 ümbrusse langeda, päeval on sooja 8-11 kraadi. Õhtul algab külmema õhumassi sissetung.

Kolmapäeva öösel tuleb eemalduva madalrõhkkonna järel veel sajuhooge. Päeval on tõusva õhurõhu foonil sadusid harvem. Tuul pöördub põhjakaarde. Õhutemperatuur langeb hommikuks 1-6 soojakraadini, päeval on sooja 5-8 kraadi.

Neljapäeva öösel liigub kõrgrõhkkkond üle Eesti. Ilm on sajuta. Selgineva taeva all langeb õhutemperatuur 0 kuni -4 kraadini, vaid rannikul on veidi mahedam. Päeval läheneb Skandinaaviast madalrõhkkond. Tuul pöördub lõunakaarde ja tugevneb tasapisi. Läheb pilvisemaks, aga sajud Eestini veel ei ulatu. Sooja tuleb 4-8 kraadi.

Reedel läheneb Skandinaaviast madalrõhkkond. Kiirema liikumise korral jõuab keeris päevaks Soome ja sel juhul läheb juba öösel vihmale ning päeval võib sadu võrdlemisi tugev olla. Kui Skandinaavias kujunevad kõrgemates õhukihtides soodsad tingimused tsükloni ägenemiseks, siis võib keeris hiljem üle Läänemere jõuda. Sadu algab sel juhul alles hommikul. Lõuna- ja kagutuul paisub tugevaks. Öösel on sooja 1-6 kraadi, Ida-Eestis võib aga tulla kraad külma, päeval on sooja 6-9 kraadi.

Laupäeval eemaldub madalrõhkkond Koola poolsaarele ja selle järel kandub Eestisse võrdlemisi külm õhumass. Öö ja hommik on sajused, päeva peale jääb sadusid harvemaks. Tuul pöördub läände ja loodesse ning on tugev. Öösel näitab termomeeter 0 kuni 6 kraadi, päeval on sooja 5-9 kraadi.

Pühapäeval katab Eestit madalrõhkkonna edelaserv. Sajab hoovihma, aga sekka võib ka lörtsi tulla. Tuul on ikka väga tugev ning puhub läänest ja loodest. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +4 kraadi, päeval on sooja 5-7 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäevaks tugeveneb kõrgrõhkkonna mõju ja saju võimalus on väiksem. Kui ööks jõuab taevas selgineda ja tuul rahuneda, siis langeb õhutemperatuur vahemikku -3 kuni +2 kraadi. Päevane ilm sõltub edasistest arengutest Skandinaavias. Kui uus tsüklon üle Skandinaavia Läänemerele laieneb, siis läheb pilvisemaks ja tuulisemaks. Sooja on 4-7 kraadi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD