EESTI UUDISED BNS

Selle aasta üheksa kuuga on viies Eesti vanglas olevad süüdimõistetud kirjutanud vanglate juhtidele, justiitsministeeriumile ja halduskohtule kokku 22 626 kaebekirja ning pöördumist, mis teeb päevas keskmiselt 84 erinevat pöördumist.

Kokku on viie vangla kinnipeetavad esitanud üheksa kuuga vanglate juhtkondadele 21 229 kaebust ja pöördumist, ütles teisipäeval BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Tallinna vangla kinnipeetavad on üheksa kuuga esitanud vangla juhtkonnale 664 vaiet, 141 kahjunõuet, 1240 teabenõuet, 570 erinevat kaebust töötajate, töökorralduse ja muu kohta,  821 tervise või meditsiiniga seotud pöördumist ja 2437 muud märgukirjad ja selgitustaotlust.

Tartu vangla kinnipeetavad on esitanud 3126 märgukirju ja selgitustaotlust, 8279 taotlust, 1558 teabenõuet, 427 vaiet ja 167 kahjunõuet. Viru vangla töötajad on selle aasta üheksa kuuga saanud vangidelt 500 selgitustaotlust ja taotlust, 497 märgukirja, 248 vaiet ja 180 kahjunõuet. Harku ja Murru vangla töötajad on kokku registreerinud 374 märgukirja, selgitustaotlust või pöördumist.

Vangid pöörduvad pressiesindaja sõnul vanglate juhtide poole väga erinevate küsimustega. "Näiteks taotlevad vangid enda distsiplinaarkorras karistamise käskkirjade tühistamist, kaebavad vanglate töötajate, olme ja muu seesuguse üle," rääkis ta.

Lisaks vanglatele esitatud kaebustele on kinnipeetavad saatnud justiitsministeeriumisse üheksa kuu jooksul 819 pöördumist. Neist 283 on saadetud Tallinna vanglast, 249 Tartust, 204 Virust ning 51 Harku ja Murru vanglatest.

"Ministeeriumilt küsivad kinnipeetavad eelkõige tõlgendusi õigusaktidele või hinnanguid vangla haldusaktidele ning juhivad tähelepanu vangla tegevusele," rääkis pressiesindaja. Lisaks on sagedased vangide pöördumised sooviga minna karistust kandma teise vanglasse.

Tänavu üheksa kuu jooksul lahendati halduskohtutes 497 kaebust, millest kas osaliselt või täielikult rahuldati 30.  Läbi vaatamata jäeti, menetlus lõpetati või tagastati kaebajale kokku 353 kaebust. Lisaks vaatas kohus sisuliselt läbi 114 kaebust, kuid jättis need rahuldamata.

Kokku on selle aasta üheksa kuu jooksul halduskohtutesse vangidelt saabunud 578 kaebust. 2012. aasta üheksa kuuga esitati halduskohtutele 2150 vangide kaebust ja 2011. aasta samal perioodil 2444.

Esmaspäevase seisuga oli Eesti vanglates 3160 süüdimõistetud vangi ja vahistatut.

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamik korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises.

Justiitsministeeriumis välja töötatud ja teisipäeval riigikogus esimese lugemise läbinud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi, kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja. 

Pevkur tõi erinevate muudatuste kirjeldamisel välja muuhulgas vastutusega seotud küsimuste lahendamise kortermajast tuleneva ohu või õnnetuse korral.

"Praegu on olukord selline, et kaasomanik vastutab ehitisest lähtuva ohu eest teistega solidaarselt. Lühidalt selgitades tähendab, et kui ma lähen näiteks korrusmajas elavale sõbrale külla ja minu autole kukub seal katuselt jääpurikas, saan ise valida, kelle vastu ma kahjunõude pööran. Selleks võin ma valida ükskõik millise korteriomaniku, kes peab hiljem nõudma teistelt omanikelt, et need hüvitaksid talle oma osa. See aega ja närve sööv protsess on ilmselgelt ebaõiglane. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi selline nõue esitada ühistu vastu,“ selgitas Pevkur. 

Samuti muudab uus seadus korteriühistu tegevuse korteriomanikule arusaadavamaks. Eelnõus on senisest selgemalt välja toodud iga korteriomaniku õigus saada juhatuselt ühistu kohta teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Samuti on selgemini paika pandud reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta ning näiteks korteriomaniku kohustus oma korterit kütta.

Ühistul aga tekib võimalus nõuda võlglasest omanikule kuuluva ja väga suure hüpoteegiga korteri mahamüümist, et saada kätte tasumata vee- või küttearved. "See suurendab korteriomanike vastutustunnet naabrite ees," lausus Pevkur. 

Suurt muutust kujutab endast seniste korteriomanike ühisuste ümberkujundamine korteriühistuteks. Sellega lõpeb palju probleeme, mis on tekkinud korteriomanike ühisuse haldamisega. Majades, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut ei ole, loob selle riik. See tähendab, et korteriomanikud ei pea korteriühistu loomise eest maksma juristidele konsultatsioonitasu, kandeavalduse eest notaritasu ja kande tegemise eest riigilõivu. 

Edaspidi saab raskustesse sattunud ühistu majandusvõimekuse taastada pankrotihalduri ja kohtuniku kaasabil ja juhtimisel. See tähendab ühistule uut majandamiskava, kus kajastuvad kõik senised võlad firmade ees ja nõuded korteriomanike vastu ning tehakse võlgade tasumise graafik. Nii saavad korteriomanikud selge ettekujutuse oma kohustustest ja lepingupartnerid tagasi vähemalt osa raha. 

Kuivõrd eelnõu vajab enne jõustumist laiapõhjalist selgitust ja näiteks olulisi ümberkorraldusi registrites, on selle esialgne jõustumisaeg planeeritud 1. jaanuarile 2018.