Psüühika- ja käitumishäirete haigusjuhtumite arv püsib samal tasemel

Psüühika- ja käitumishäirete haigusjuhtumite arv püsib samal tasemel, mullu registreeriti uusi psüühika- ja käitumishäireid 27 233 inimesel.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmed näitavad, et psühhiaatri ambulatoorsete vastuvõttude arv on võrreldes 2011. aastaga vähenenud 1,2 protsenti, kuid psüühikahäirete arv 100 000 elaniku kohta siiski kasvas üle kahe protsendi, mida põhjustas rahvaarvu vähenemine, teatas tervise arengu instituut (TAI) BNS-ile.

Nii nagu aasta varem diagnoositi ka eelmisel aastal uute haigusjuhtumitena enim nii meeste kui naiste seas stressiga seotud psüühikahäireid, vastavalt 555 juhtumit 100 000 mehe ja 780 juhtumit 100 000 naise kohta, selgub TAI statistikast.

„Uusi haigusjuhtumeid vanuserühmade kaupa vaadates ilmneb, et kuni 14-aastastel lastel registreeriti enim psühholoogilise arengu häireid, kuhu kuuluvad kõne, keele ja õpivilumuste ning autismispektri häired. 15-24-aastastel noortel, samuti tööealistel esines enim stressiga seotud häireid, nagu stressireaktsioonid, foobiad ning ärevus- ja kohanemishäired,“ selgitas TAI analüütik Ingrid Valdmaa.

Eakatel, üle 65-aastastel, diagnoositi enim orgaanilisi psüühikahäireid – dementsus, isiksushäired ajuhaigusest ja orgaanilised meeleoluhäired. „Kuna need nimetatud häired on oma spetsiifikas seotud inimese erinevate eluetappidega ja avalduvad enamasti teatavas eas, siis ei ole aastate lõikes enim diagnoositud rühmades muutusi täheldada,“ lisas Valdmaa.

Järjest enam osutatakse psühhiaatrilist abi haiglast väljaspool, et mitte eraldada inimest ühiskonnast. Psühhiaatria statsionaarselt ravilt väljakirjutatuid oli mullu 12 570, viimase viie aastaga on 100 000 elaniku kohta väljakirjutatute arv vähenenud üle 11 protsendi. Täiskasvanud patsiendid viibisid statsionaaris enim psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäirete (32%) ning skisofreenia, skisotüüpsete ja luululiste häirete (28%) tõttu. Laste peamiseks haiglaravi põhjuseks oli tavaliselt lapseeas algavad käitumis- ja tundeeluhäired (29%), millele järgnesid meeleoluhäired (17%).

Haiglaravi mahu vähendamist näitab ka ravivoodite arvu muutus. Psühhiaatria aasta keskmine ravivoodite arv haiglates on vähenenud viimase aastaga 0,4 protsenti ning perioodil 2007–2012 viis protsenti ehk 739 ravivoodilt 704 ravivoodile.

Ingrid Valdmaa märkis, et registreeritud haigestumusstatistika ei pruugi näidata kogu ühiskonna psüühikahäirete levimust. „Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolleegiumi ja Euroopa Aju-uuringute Nõukogu (ECNP/EBC) 2011. aasta raport näitas, et igal aastal põeb hinnanguliselt 38,2 protsenti Euroopa Liidu elanikest mõnda psüühika- ja käitumishäiret ning ainult 26 protsendil neist juhtumitest saab professionaalset konsultatsiooni ja ravi,“ tõi Valdmaa välja.