EESTI UUDISED BNS

Kuigi inimesed on jätkuvalt arvamusel, et enda kasvatatud puu- ja köögivilja ei tohi müügiks pakkuda, siis toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt seda ei keela.

Toiduseadus ei keela oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise taimse kraami kasutamist kohvikutes, lasteaedades, koolisööklates ega ka nende müüki poes, kirjutab põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kairi Ringo kolmapäeval Maablogis.

Ringo sõnul on enda kasvatatud puu- ja köögivilja lubatud müüa või anda nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad need edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu- ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma mingeid erilisi toiduohutuse tõendeid. 

Tähele tuleb panna, et sellised tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, nendes ei tohi olla inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Tähelepanelik tuleb muidugi olla seentega, nende puhul peab olema täiesti veendunud, et pakutavad seened on ikka ohutud söögiseened.

Ringo rõhutab, et eeltoodu puudutab vaid töötlemata aia-, metsa- ja põllusaadusi. Kodus müügiks toidu valmistamisest tuleb teavitada veterinaar- ja toiduametit. Täpsemat infot nii kodus toidu valmistamise nõuete kui ka teavitamise kohta saab veterinaar- ja toiduameti kodulehelt.

Maanteeamet andis liiklusõnnetuste ära hoidmiseks politsei- ja piirivalveametile (PPA) üle 22 000 helkurit, mida politsei jagab liiklusjärelevalve käigus ning peatähelepanu all on pimeda ajal asulavälisel teel liiklevad jalakäijad.

PPA liiklusbüroo komissar Riho Tänaku sõnul juhtub igal aastal traagilisi õnnetusi, mida oleks võimalik helkuriga ära hoida. "Õnnetusi ei saa kunagi täielikult välistada, ent olen veendunud, et ükski juht meelega inimesele otsa ei sõida. Mida kaugemalt on jalakäija juhile nähtav, seda suurema tõenäosusega on õnnetus ärahoitav," selgitas Tänak.

Ilma helkuri, helkurvesti või valgusallikata liikleja on autojuhile pimedal ajal ja halva nähtavuse korral vaevumärgatav – auto tulede valguses silmab autojuht jalakäijat või jalgratturit kõigest 30 meetri kauguselt. Kui sellistes tingimustes toimub teel liiklevale jalakäijale otsasõit ning sõiduki kiirus on otsasõidu hetkel üle 60 kilomeetri tunnis, on jalakäija hukkumise tõenäosus 90 protsenti. Liiklejat, kes on ennast abivahenditega nähtavaks teinud, märkab autojuht pimedal ajal vähemalt 150 meetri kauguselt ning see annab autojuhile piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja mööduda jalakäijast ohutult.

Helkurit on soovitav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel ehk umbes 50-80 sentimeetrit maapinnast. Kui kantakse ainult ühte helkurit, tuleb see kinnitada keha sõiduteepoolsele küljele. Tähtis on, et rippuv helkur jope või mantli allserva alt välja ulatuks ning oleks nähtav võimalikult mitmest küljest. Meeles tuleks pidada, et helkur on vajalik ka linnatänaval, kus tänavavalgustus ei ole sugugi kõikjal piisav või lausa puudub.

Politsei- ja piirivalveamet paneb koos maanteeametiga inimestele südamele, et nad kasutaksid kindlasti pimeda ajal liigeldes märgatavust tagavat varustust ja soovib kõigile ohutut liiklemist.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni hinnangul võiks mentooliga sigarettide keelamine suurendada salaturu osakaalu, samuti võib brändiinfo piiramine tuua kaasa töökohtade kadumise.

"Mentoolikeeld on endiselt väga problemaatiline ja mõjutab kindlasti Eesti salaturgu, mis juba täna on neljandik koguturust. See seab löögi alla nii Eesti enda kui ka tubakatootjate ja EL ühised pingutused salaturuga võitlemisel," ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Aili Herkel BNS-ile.

"Samuti on toodete pakendi agressiivne standardiseerimine läbi täiendavate piirangute oht normaalse konkurentsi toimimisele tubakatoodete valdkonnas. Kui tootjad ei saa omavahelises turuvõitluses tarbijate brändieelistuste pärast enam presenteerida elementaarset brändiinfot, siis mõjutab see kindlasti kogu turgu; tootjad peavad oma ettevõtmisi koomale tõmbama ning see seab löögi alla töökohad nii meil kui ka näiteks jaekauplejate juures," lisas Herkel.

Samas pidas Herkel oluliseks, et e-sigaretid asetataks selgesse ja üheselt mõistetavasse õiguskeskkonda, mis reguleerib ka nende toodete turulelubamist ja müüki. Regulatsioon nende toodete puhul peaks Herkeli sõnul olema teaduspõhine ja põhinema toodete teaduslikul analüüsil.

Euroopa Parlament toetas teisipäeval tubakatoodete ja e-sigarettide turgu reguleerivate seaduste karmistamist, seadus võeti vastu lahjendatud kujul, kõik esialgsed ettepaenkud toetust ei leidnud.

Seadused näeb ette suuremaid hoiatussilte sigaretipakkidel mis katavad 65 protsenti pinnast. Peenikesed sigaretid jäävad turule ning mentooliiga ja muud moodi maitsestatud sigaretid keelustatakse alles kaheksa aastat pärast seaduse jõustumist.

Tubakaseadused peavad heaks kiitma kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki.