Maanteeamet andis liiklusõnnetuste ära hoidmiseks politsei- ja piirivalveametile (PPA) üle 22 000 helkurit, mida politsei jagab liiklusjärelevalve käigus ning peatähelepanu all on pimeda ajal asulavälisel teel liiklevad jalakäijad.

PPA liiklusbüroo komissar Riho Tänaku sõnul juhtub igal aastal traagilisi õnnetusi, mida oleks võimalik helkuriga ära hoida. "Õnnetusi ei saa kunagi täielikult välistada, ent olen veendunud, et ükski juht meelega inimesele otsa ei sõida. Mida kaugemalt on jalakäija juhile nähtav, seda suurema tõenäosusega on õnnetus ärahoitav," selgitas Tänak.

Ilma helkuri, helkurvesti või valgusallikata liikleja on autojuhile pimedal ajal ja halva nähtavuse korral vaevumärgatav – auto tulede valguses silmab autojuht jalakäijat või jalgratturit kõigest 30 meetri kauguselt. Kui sellistes tingimustes toimub teel liiklevale jalakäijale otsasõit ning sõiduki kiirus on otsasõidu hetkel üle 60 kilomeetri tunnis, on jalakäija hukkumise tõenäosus 90 protsenti. Liiklejat, kes on ennast abivahenditega nähtavaks teinud, märkab autojuht pimedal ajal vähemalt 150 meetri kauguselt ning see annab autojuhile piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja mööduda jalakäijast ohutult.

Helkurit on soovitav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel ehk umbes 50-80 sentimeetrit maapinnast. Kui kantakse ainult ühte helkurit, tuleb see kinnitada keha sõiduteepoolsele küljele. Tähtis on, et rippuv helkur jope või mantli allserva alt välja ulatuks ning oleks nähtav võimalikult mitmest küljest. Meeles tuleks pidada, et helkur on vajalik ka linnatänaval, kus tänavavalgustus ei ole sugugi kõikjal piisav või lausa puudub.

Politsei- ja piirivalveamet paneb koos maanteeametiga inimestele südamele, et nad kasutaksid kindlasti pimeda ajal liigeldes märgatavust tagavat varustust ja soovib kõigile ohutut liiklemist.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni hinnangul võiks mentooliga sigarettide keelamine suurendada salaturu osakaalu, samuti võib brändiinfo piiramine tuua kaasa töökohtade kadumise.

"Mentoolikeeld on endiselt väga problemaatiline ja mõjutab kindlasti Eesti salaturgu, mis juba täna on neljandik koguturust. See seab löögi alla nii Eesti enda kui ka tubakatootjate ja EL ühised pingutused salaturuga võitlemisel," ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Aili Herkel BNS-ile.

"Samuti on toodete pakendi agressiivne standardiseerimine läbi täiendavate piirangute oht normaalse konkurentsi toimimisele tubakatoodete valdkonnas. Kui tootjad ei saa omavahelises turuvõitluses tarbijate brändieelistuste pärast enam presenteerida elementaarset brändiinfot, siis mõjutab see kindlasti kogu turgu; tootjad peavad oma ettevõtmisi koomale tõmbama ning see seab löögi alla töökohad nii meil kui ka näiteks jaekauplejate juures," lisas Herkel.

Samas pidas Herkel oluliseks, et e-sigaretid asetataks selgesse ja üheselt mõistetavasse õiguskeskkonda, mis reguleerib ka nende toodete turulelubamist ja müüki. Regulatsioon nende toodete puhul peaks Herkeli sõnul olema teaduspõhine ja põhinema toodete teaduslikul analüüsil.

Euroopa Parlament toetas teisipäeval tubakatoodete ja e-sigarettide turgu reguleerivate seaduste karmistamist, seadus võeti vastu lahjendatud kujul, kõik esialgsed ettepaenkud toetust ei leidnud.

Seadused näeb ette suuremaid hoiatussilte sigaretipakkidel mis katavad 65 protsenti pinnast. Peenikesed sigaretid jäävad turule ning mentooliiga ja muud moodi maitsestatud sigaretid keelustatakse alles kaheksa aastat pärast seaduse jõustumist.

Tubakaseadused peavad heaks kiitma kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki.

Psüühika- ja käitumishäirete haigusjuhtumite arv püsib samal tasemel, mullu registreeriti uusi psüühika- ja käitumishäireid 27 233 inimesel.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmed näitavad, et psühhiaatri ambulatoorsete vastuvõttude arv on võrreldes 2011. aastaga vähenenud 1,2 protsenti, kuid psüühikahäirete arv 100 000 elaniku kohta siiski kasvas üle kahe protsendi, mida põhjustas rahvaarvu vähenemine, teatas tervise arengu instituut (TAI) BNS-ile.

Nii nagu aasta varem diagnoositi ka eelmisel aastal uute haigusjuhtumitena enim nii meeste kui naiste seas stressiga seotud psüühikahäireid, vastavalt 555 juhtumit 100 000 mehe ja 780 juhtumit 100 000 naise kohta, selgub TAI statistikast.

„Uusi haigusjuhtumeid vanuserühmade kaupa vaadates ilmneb, et kuni 14-aastastel lastel registreeriti enim psühholoogilise arengu häireid, kuhu kuuluvad kõne, keele ja õpivilumuste ning autismispektri häired. 15-24-aastastel noortel, samuti tööealistel esines enim stressiga seotud häireid, nagu stressireaktsioonid, foobiad ning ärevus- ja kohanemishäired,“ selgitas TAI analüütik Ingrid Valdmaa.

Eakatel, üle 65-aastastel, diagnoositi enim orgaanilisi psüühikahäireid – dementsus, isiksushäired ajuhaigusest ja orgaanilised meeleoluhäired. „Kuna need nimetatud häired on oma spetsiifikas seotud inimese erinevate eluetappidega ja avalduvad enamasti teatavas eas, siis ei ole aastate lõikes enim diagnoositud rühmades muutusi täheldada,“ lisas Valdmaa.

Järjest enam osutatakse psühhiaatrilist abi haiglast väljaspool, et mitte eraldada inimest ühiskonnast. Psühhiaatria statsionaarselt ravilt väljakirjutatuid oli mullu 12 570, viimase viie aastaga on 100 000 elaniku kohta väljakirjutatute arv vähenenud üle 11 protsendi. Täiskasvanud patsiendid viibisid statsionaaris enim psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäirete (32%) ning skisofreenia, skisotüüpsete ja luululiste häirete (28%) tõttu. Laste peamiseks haiglaravi põhjuseks oli tavaliselt lapseeas algavad käitumis- ja tundeeluhäired (29%), millele järgnesid meeleoluhäired (17%).

Haiglaravi mahu vähendamist näitab ka ravivoodite arvu muutus. Psühhiaatria aasta keskmine ravivoodite arv haiglates on vähenenud viimase aastaga 0,4 protsenti ning perioodil 2007–2012 viis protsenti ehk 739 ravivoodilt 704 ravivoodile.

Ingrid Valdmaa märkis, et registreeritud haigestumusstatistika ei pruugi näidata kogu ühiskonna psüühikahäirete levimust. „Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolleegiumi ja Euroopa Aju-uuringute Nõukogu (ECNP/EBC) 2011. aasta raport näitas, et igal aastal põeb hinnanguliselt 38,2 protsenti Euroopa Liidu elanikest mõnda psüühika- ja käitumishäiret ning ainult 26 protsendil neist juhtumitest saab professionaalset konsultatsiooni ja ravi,“ tõi Valdmaa välja.