Kuna lähiaastatel jääb tööd sektoris üksjagu vähemaks, võib ehk iga viiendat tänast ehitajat hakata kummitama hirm tööst ilma jääda, kirjutab Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink Äripäevas.
Aasatel 2014–2020 oodatakse Euroopa Liidu toetusraha Eestisse küll ligi 900 miljoni euro võrra enam kui eelmisel seitseaastakul, kuid ehitusse sellisel määral struktuurifondide raha ei jõua – prioriteetideks on haridus, tööturu arendamine, teadmistemahukas majandus, keskkonnakaitse ja transpordi arendamine. Viimasele planeeritud 600 miljonit eurot ilmselt annab "ühenduste ja liikumisvõimaluste" tagamisel mõnevõrra tööd ka ehitajatele, kuid mitte senises koguses.
Muidugi jääb alternatiiviks ka tööpõld raja taga, kirjutab Vink. Löögi all pole eelkõige siiski mitte hea töömees või tööjuht, vaid pigem seni mugavamal juhtimistööl olnud valgekraed, kes ise otseselt lisandväärtust ei loo. Loodetavasti väärtustab protsess üha enam ka heade oskustega ametikooli lõpetajaid, kes järk-järgult tõrjuvad alalt minema muidumehed, lisab Vink.
Eestisse mahub Nordeconi juhi sõnul mõistlikult majandama kaks-kolm suurt ehitusettevõtet üle kõigi segmentide ja siis juba suurem hulk suurusjärgu võrra väiksemaid tegijaid, kes katavad üksikuid valdkondi või arendavad oma projekte. Samas ei tohi alahinnata ehituse mikrotasandit – pidevalt on kellelgi vaja ehitusmeest või viimistlejat väiksemate tööde tegemiseks.