Kuna lähiaastatel jääb tööd sektoris üksjagu vähemaks, võib ehk iga viiendat tänast ehitajat hakata kummitama hirm tööst ilma jääda, kirjutab Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink Äripäevas.

Aasatel 2014–2020 oodatakse Euroopa Liidu toetusraha Eestisse küll ligi 900 miljoni euro võrra enam kui eelmisel seitseaastakul, kuid ehitusse sellisel määral struktuurifondide raha ei jõua – prioriteetideks on haridus, tööturu arendamine, teadmistemahukas majandus, keskkonnakaitse ja transpordi arendamine. Viimasele planeeritud 600 miljonit eurot ilmselt annab "ühenduste ja liikumisvõimaluste" tagamisel mõnevõrra tööd ka ehitajatele, kuid mitte senises koguses.

Muidugi jääb alternatiiviks ka tööpõld raja taga, kirjutab Vink. Löögi all pole eelkõige siiski mitte hea töömees või tööjuht, vaid pigem seni mugavamal juhtimistööl olnud valgekraed, kes ise otseselt lisandväärtust ei loo. Loodetavasti väärtustab protsess üha enam ka heade oskustega ametikooli lõpetajaid, kes järk-järgult tõrjuvad alalt minema muidumehed, lisab Vink.   

Eestisse mahub Nordeconi juhi sõnul mõistlikult majandama kaks-kolm suurt ehitusettevõtet üle kõigi segmentide ja siis juba suurem hulk suurusjärgu võrra väiksemaid tegijaid, kes katavad üksikuid valdkondi või arendavad oma projekte. Samas ei tohi alahinnata ehituse mikrotasandit – pidevalt on kellelgi vaja ehitusmeest või viimistlejat väiksemate tööde tegemiseks.

Statoili hinnangul ei ole lähitulevikus näha olulist muutust kütusehindades ja need peaksid jääma praegusega võrreldes samale tasemele.

Statoilil on lootust arvata, et mootorikütuste hinnad on lähimate aastate jooksul pigem stabiilsed, ütles kütusemüüja kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts BNS-ile. Seda muidugi juhul, kui ei teki poliitilistest või sõjalistest konfliktidest tingitud tarneraskusi, lisas ta.

"Diislikütuse vastu on nõudlus küll veidi suurem, seda eriti talvisel kütteperioodil, mil paljud kodumajapidamised kütavad hooneid kütteõliga, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ka diislikütuse hind sel aastal rohkem kui 10 senti soodsam," sõnas Pauts.

Bensiin 95 maksis reedel Statoili täisteenindusjaamades 1,28 eurot ja diislikütus 1,315 eurot.

Eesti Post sõlmis ametiühingutega kokkuleppe, mille kohaselt tõuseb ligi 1500 esmatasandi töötaja palk uuest aastast keskmiselt neli protsenti.

Eesti Post, side- ja teenindustöötajate ametiühingute liit ning transpordi- ja teetöötajate ametiühing sõlmisid reedel kollektiivlepingu muudatuse, mille kohaselt tõuseb ligikaudu 1500 Eesti Posti esmatasandi töötaja töötasu alates tuleva aasta 1. jaanuarist keskmiselt neli protsenti, teatas ettevõte BNS-ile. Kirjakandjate ja klienditeenindajate töötasud tõusevad vähemalt kuus protsenti.

Eesti Postil on 2560 töötajat, nendest esmatasandil töötab 2015 inimest. Palgatõusu on oodata pea 1500 inimesel.

Läbirääkimised kollektiivlepingu üle kestsid kogu septembri ning ettevõtte juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul oli kõiki osalisi rahuldava kokkuleppeni jõudmine keeruline.

Side- ja teenindustöötajate ametiühingute liidu juhatuse esimees Kadri Kangur sõnas, et ametiühingute esialgsed soovid olid oluliselt suuremad kui ettevõtte võimalused. "Keskendusime esmatasandi töötajatele, sest just nendel ametikohtadel on palgatase täna kõige madalam ning vajab korrigeerimist," sõnas ta.

Transpordi- ja teetöötajate ametiühingute juht Jaan-Hendrik Toomel lisas, et lisaks kullerite põhipalga tõstmisele vaadatakse üle ka kullerite stopitasud. "Kulleri tööspetsiifikast lähtuvalt on just lisatasudel oluline osakaal kogu sissetulekust," märkis ta.

Eesti Posti ja ametiühingute vahel sõlmitud kollektiivleping kehtib veel aasta.

Eesti Post andis sel nädalal klienditeavituses teada, et perioodika kandeteenuse hind tõuseb järgmisest aastast keskmiselt 4,58 protsenti.

Perioodika kandeteenuse osutamise hinnast moodustavad valdava osa kütusekulud, seetõttu on kütusehinna muutus avaldanud mõju teenusehinna baasile, teatas postiettevõte. Kandehinna sisendkulude (näiteks elekter), sealhulgas esmatasandi tööjõu ja muude kulude jätkuv kasv tingib perioodika kandeteenuse hinnamuudatuse kõigis tsoonides, kaaluvahemikes ja ilmumissagedustes.

Lisateenuste hinnad tõusevad järgmiselt: transporditeenus kümme protsenti ja ekspedeerimine samuti kümme protsenti.

Eesti Post andis sel nädalal klienditeavituses teada, et perioodika kandeteenuse hind tõuseb järgmisest aastast keskmiselt 4,58 protsenti. 

Perioodika kandeteenuse osutamise hinnast moodustavad valdava osa kütusekulud, seetõttu on kütusehinna muutus avaldanud mõju teenusehinna baasile, teatas postiettevõte. Kandehinna sisendkulude (näiteks elekter), sealhulgas esmatasandi tööjõu ja muude kulude jätkuv kasv tingib perioodika kandeteenuse hinnamuudatuse kõigis tsoonides, kaaluvahemikes ja ilmumissagedustes.

Lisateenuste hinnad tõusevad järgmiselt: transporditeenus 10 protsenti ja ekspedeerimine samuti 10 protsenti.

Kuna Eesti Posti juhatusel ja Eesti Ajalehtede Liidul on sel nädalal olnud mitmeid konsultatsioone ja veel reedelgi on tulemas kohtumine, siis ei ole ettevõte veel valmis hinnamuutust põhjalikumalt kommenteerima. "Kõigi eelduste kohaselt saame selgitusi jagada järgmisel nädalal," ütles ettevõte BNS-ile. 

Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ütles BNS-ile, et ei taha survestada kedagi meedia vahendusel, aga kuni kolmeprotsendiline hinnatõus oleks vastuvõetav. "Tõus mõjutaks eelkõige väiksemaid lehti. Näiteks Põlvamaa Koit ei suutnud maksta isegi liidu liikmemaksu," ütles ta.

Raudsaar lisas, et saab aru Eesti Postist. "Ma ei arvagi, et neil on mingi pahatahtlik soov hindu tõsta. Ettevõtete kulud ju ikka tõusevad, see on loomulik," sõnas ta.

Koidu peatoimetaja Kauno Kõima sõnul on kummastav, et kirjastustel, kaasa arvatud Põlva Koit OÜ-l tõstab Eesti Post hinda 4,5-10 protsenti, otsepostitusel aga langetab 3-13,5 protsenti.

"Minule isiklikult tundub see alatu käitumisena. Juba täna on suur osa reklaami kolinud otsepostitusse, samuti on otsepostituses peaaegu kõik munitsipaalväljaanded. Veidi irooniliselt küsin, kas peaks hakkama Koitugi otsepostitama," ütles ta.

Kõima mainis, et Eesti riik toetab läbi ettevõtte Leedu riiki. Nimelt viib Eesti Post soodushinnaga laiali Maxima reklaame, kus nii esi- kui ka tagaküljel on alkoholireklaam, mis tähendab, et reklaamiseadus ei kehti neile või see on "näpukas".

Kõima sõnul toetab näiteks Rootsi munitsipaalväljaannete kõrval ka sõltumatuid lehti ja toetussüsteem on ka Leedus.

Postimehe peatoimetaja Anvar Samost ütles BNS-ile, et läbirääkimised hinna üle käivad Eesti Postiga ajalehtede liidu tasemel. "Loodan, et tulemuseks saab olema oluliselt väiksem hinnatõus kui 4,58 protsenti," ütles ta. 

Eesti Posti äritulud kasvasid tänavu esimesel poolaastal kuus protsenti 26,3 miljoni euroni ja ettevõte sai 0,7 miljonit eurot kasumit.