EESTI UUDISED BNS

Registrite puudulikkus võimaldab toetust saada neil, kes seda ei vaja

Eestis on enam kui 14 000 noort, kel on õigus taotleda vajaduspõhist õppetoetust, abikõlbulikuks võivad aga osutuda ka tudengid, kes seda tegelikult ei vaja, sest nende välismaal töötavate vanemate kohta on rahvastikuregistris puudulikud andmed, vahendas ERR-i uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

Sel aastal sisseastunud tudeng saab vajaduspõhist õppetoetust, kui tema pereliikme kohta on sissetulek alla 280 euro. Õppetoetust saab taotleda eesti.ee leheküljel ja toetuse andmine otsustatakse rahvastikuregistri ja maksukohustuslaste registri andmete põhjal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Paljude tudengite vanemad aga elavad ja töötavad välisriigis, mis tähendab, et registrite andmed võivad olla puudulikud ja süsteem määrab toetuse tudengile, kes seda saama ei peaks. Kui rahvastikuregistris on inimese elukohaks märgitud Eesti ja inimene seda ise ei muuda, siis enamasti jõuavad õiged andmed registrisse mitmeaastase hilinemisega.

"Nii palju informatsiooni on rahvastikuregistris elukohtade kohta, kui inimesed seda ise annavad. Elukoha andmed esitab rahvastikuregistrisse ju inimene ise," nentis siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Maksukohuslaste registrisse jõuavad andmed tuludeklaratsioonide põhjal, aga kui inimene elab ja töötab välisriigis ning on otsustanud maksta töötasult makse seal, siis ei pruugi Eesti registris andmeid tema tulude kohta olla. "Kui nad ei ole Eesti residendid maksustamise mõttes, siis nad meile oma tulusid deklareerima ei pea," kinnitas maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhata Helen Põllo sõnul nemad andmete õigsust üldiselt eraldi kontrollima ei hakka. Vea korral peatatakse toetuse maksmine ja tudeng juba saadud summat tagastama ei pea. "Kui aga on tegemist tahtliku valeandmete esitamise või olukorraga, kus üliõpilane on tegelikult teadnud, et ta ei kvalifitseeru õppetoetuseks, aga registris on tema andmed seda võimaldanud, siis kaob tal ka käesolevaks ja järgmiseks aastaks taotlemisõigus ära," ütles Põllo.

Vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda eeloleva südaööni. Järgmine taotlusvoor algab uuel semestril.

Viiendik ajateenistusse kutsutuid on vabatahtlikud

Pilt on illustratiivne FOTO: Võrumaa TeatajaAlanud nädalal asub aasta viimast ajateenistuskohustust täitma 1312 noormeest, viiendik noormeestest otsustasid oma riigikaitselise kohuse täita vabatahtlikuna.

Lisaks asub ajateenistusse vabatahtlikuna ka 10 neidu, kellest viis asub teenistusse 1. jalaväebrigaadis ja viis Kirde kaitseringkonna pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis ning õhutõrjepataljonis, teatas kaitseressursside amet.

Ajateenistusse kutsutud asuvad teenistusse staabi- ja sidepataljonis, kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonis, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis, pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, õhutõrjepataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis ja vahipataljonis.

Selle aasta viimase ajateenistusse kutsumisega alustavad 8-kuulist ajateenistust noormehed, keda õpetatakse välja reakoosseisu jaoks.

Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti esmase kaitsevõime alus, mis annab põhiteadmised riigikaitsest ja õpetab tegutsema ühtse meeskonnana. Pärast ajateenistust jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Metsloomale otsasõitu vältinud autojuht sai vigastada

Pilt on illustratiivnePühapäeval sai Põlvamaal vigastada autojuht, kes tegi mestloomale otsasõidu vältimiseks äkilise manöövri.

Õnnetus juhtus ööl vastu pühapäeva kell 2.43 Kanepi vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 225. kilomeetril, kus 18-aastane Magnus tegi Volkswagen Golfi roolis äkilise manöövri, et vältida metsloomale otsasõitu, ning paiskus vastu puud, teatas politsei- ja piirivalveameti korrapidaja.

Kiirabi viis vigastada saanud autojuhi Tartu Maarjamõisa haiglasse.

 

Liikluses hukkus pühapäeval üks ja sai vigastada neli inimest

Pühapäeval sai Eestis liikluses surma üks ja vigastada neli inimest.

Lääne-Virumaal sai pühapäeva õhtul surma maanteel lamanud mees, kellele sõitis otsa auto. Õnnetus juhtus kell 22.11 Väike-Maarja vallas Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maantee 34. kilomeetril, kus 18-aastane Timo sõitis Volkswagen Golfiga otsa teel lamanud mehele, teatas politsei- ja piirivalveameti korrapidaja. Teel lamanud mees hukkus avariikohal, politsei tuvastab mehe isikut.

Ööl vastu pühapäeva kell 2.43 juhtus õnnetus Põlvamaal Kanepi vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 225. kilomeetril, kus 18-aastane Magnus tegi Volkswagen Golfi roolis äkilise manöövri, et vältida metsloomale otsasõitu, ning paiskus vastu puud. Kiirabi viis vigastada saanud autojuhi Tartu Maarjamõisa haiglasse.

Kell 16.29 juhtus õnnetus Tallinnas Järvevana tee ja Tartu maantee ristmiku juures, kus sõiduauto Volkswagen Passat Variant sõitis üle sõidusuundi eraldava ohutussaare otsa ristmikul liiklust reguleerinud 34-aastasele Aivarile. Avarii põhjustanud auto põgenes sündmuskohalt, liiklust reguleerinud mees sai vigastada ja viidi ravile Ida-Tallinna keskhaiglasse. Politsei palub kõigil, kes liiklusõnnetust pealt nägid, võtta ühendust politsei lühinumbril 110.

Kell 19.23 sooritas 42-aastane Rain Viljandimaal Kõpu vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee 98. kilomeetril Toyota maasturiga möödasõitu eesliikuvast sõidukist ja põrkas kokku vastutuleva mootorrattaga Honda CBR, mida juhtis 27-aastane Martin. Mootorrattur sai vigastada ja viidi ravile Viljandi haiglasse.

Kell 21.04 ületas 30-aastane Alar Tallinnas Paldiski maanteel väljaspool ülekäigurada teed ja sai löögi trollibussilt. Jalakäijal puudus helkur, ta sai vigastada ja viidi ravile Mustamäe haiglasse.

Raadio: Estonia katastroofi kohtuasi on läbi kukkumas

ESTONIA Ehitatud Saksamaal 1980. aastal   Pikkus 155,43m   Laius 24,21m   Süvis 5,55m   Kiirus 21 sõlme   Reisijaid 2000   FOTO: Internet

Viimane võimalus võtta keegi vastutusele parvlaeva Estonia 1994. aasta huku osas on nurjumas, vahendas Rootsi Raadio laupäeval.

Katseid algatada Prantsusmaal kohtuasi laevafirma Jos L Meyer ja klassifikatsioonifirma Burea Veritas vastu tehtud alates 1996. aastast, kuid advokaadid vajavad kannatanute kohta rohkem dokumente. Kui Nanterre´i kohtule oktoobri keskpaigaks täiendavat infot ei anda, võib kohtuasi läbi kukkuda.

Prantsusmaa valiti kohtuprotsessi toimumispaigaks seetõttu, et Prantsuse seadused võimaldavad õnnetuse eest vastutusele võtta rohkem inimesi. Samas võivad hagis osalemisega kaasneda suuremad kulutused, edastas Rootsi Raadio.

Tallinnast Stockholmi teel olnud parvlaev Estonia läks põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja sellest pääses eluga 137 inimest. Rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuande järgi põhjustas laevahuku Utö saare läheda konstruktsiooniviga.

 

Eesti-Vene piirileppe sõlmimisele oodatakse Putinilt rohelist tuld

Pildil on näha üks tokkidest, mis tähistab tulevast Eesti–Vene piiri. Toki taga on näha praegu veel Eesti maa, taamal on näha praegust kontrolljoont tähistav võsa, millega koos kulgeb niinimetatud Savisaare kraav. Foto: INNO TÄHISMAAVälisminister Urmas Paet vestles laupäeva õhtul New Yorgis ÜRO peaassambleel põgusalt Vene välisminister Sergei Lavroviga piirileppe sõlmimise seisust, kuid piirilepete allakirjutamise aega välisministrid veel kokku ei leppinud, kirjutab Postimees.

Postimehele teadaolevalt ootab Vene pool praegu lepetele president Vladimir Putini heakskiitu ja pärast seda lepitakse kokku ka allakirjutamise aeg. Võimalik ajakava piirileppe allkirjastamiseks oleks pärast Eesti kohalike valimiste toimumist, oktoobri lõpus või novembris, kirjutab leht.

Dmitri Medvedevi juhitud Venemaa valitsus otsustas piirileppe tänavu kokku lepitud tekstile heakskiidu anda läinud nädalal. Eesti valitsus kiitis piirileppe eelnõu heaks juba mais.

Tõenäoline on, et leppe allkirjastavad Eesti välisminister Paet ja Vene välisminister Lavrov just nimelt Eesti pealinnas. Pärast lepingute jõustumist, mis toimub kuu aja pärast peale ratifitseerimiskirjade vahetamist, saab asuda piirijoont looduses korrigeerima.

Üle nelja milligrammi nikotiini sisaldav e-sigaret on ravim

Pilt on illustratiivneE-sigarettide firma Zandera Ltd kaebust arutanud Tartu halduskohus leidis reedel avaldatud lahendis, et üle nelja milligrammi nikotiini sisaldavad e-sigaretid on ravimid ja ei saa olla vabamüügis

Tartu halduskohus jättis rahuldamata Zandera Ltd kaebuse, millega sooviti nelja 8–19,2 milligrammi nikotiini sisaldavat e-sigaretitoodet turustada ja müüa ilma ravimi müügiloata. Zandera Ltd vaidlustas kohtus ravimiameti 9. aprilli otsuse, millega määratleti nimetatud tooted ravimitena. 

Kohus arvestas otsuse tegemisel peamise argumendina sellega, et Maailma Terviseorganisatsioon on kvalifitseerinud üle nelja milligrammi nikotiini sisaldavad tooted ravimiteks, mida kasutatakse nikotiinisõltuvuse raviks. Kohtuasjas käsitletud tooted sisaldavad nikotiini üle nelja milligrammi, mis ületab märkimisväärselt raviannuseks kasutatavat kogust.

Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et vedela nikotiini manustamine on vähem kahjulik kui suitsetamine, kuna toode ei sisalda lisaaineid, mis võivad tekitada vähki. Tegelikkuses sisaldavad E-Lites nikotiinilahusega täitekapslid lisaks nikotiinile mitmeid teisi aineid, mille ohutust inimese tervisele ei ole tõestatud.

Käsitletud E-Lites toodetele ei ole seatud absoluutset keeldu ravimi turustamiseks. Pärast ravimi müügiloa väljastamist on neid tooted võimalik Eestis turustada. Samuti võib alla nelja milligrammi nikotiini sisaldavaid e-sigarette müüa üle 18 aasta vanustele isikutele nagu tarbekaupu, kui nende pakenditel on hoiatus terviseohu kohta.

Reedene kohtuotsus on vaidlustatav 30 päeva jooksul.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD