Mobiilside võrkude kvaliteet on Eestis kehvemaks läinud, eriti mis puudutab 2G ja 3G võrke, selle põhjuseks suur võrgu kasutajate ja väikeste häirete arv, ütles mobiilsidevõrkude planeerimise ja mõõtmisettevõtte OÜ Pemetel tegevjuht Priit Roosipuu Eesti Päevalehele.

"3G ja 4G võrkudes tuleb kasutajaid kodeerimise järgi eristada," selgitas Roosipuu. Ta tõi asja illustreerimiseks näite manna ja kaerahelveste kokkusegamisest, millest tuleb siis jällegi manna ja kaerahelbed välja võtta.  "Mida rohkem kasutajaid on, seda keerulisem on sealt neid kätte saada," märkis ta.

Kõikumine mobiililevis ja andmesideühenduste katkemine tulebki sellest, et võrgus on üha rohkem segajaid. "Operaatorid muudavad sagedusi ja maste, samas tuleb linna juurde ehitisi, kõik see tekitab häireid," sõnas Roosipuu.

Häired muudavad mobiililevi ebastabiilseks, nii et kohati hüppab telefon ühest võrgust teise, kohati katkeb ühendus üldse. Samas mobiilioperaatorite ega ka tehnilise järelevalve ameti mõõtmised selliseid häireid ei näita, kuna statistiliselt võttes on levi kvaliteet hea.

Roosipuu sõnul on 2G võrk töökindlam kui uuemad võrgud ning seda sama saab ka vanade telefonide kohta öelda.

Roosipuu sõnul tuleks operaator valida testimise järgi, et millise operaatori levi inimese kodus ja töökohas kõige parem on. "Laias laastus on Eestis veel olukord päris hea. Maailma metropolides, näiteks Madridis või kuskil USA-s on päevasel ajal pea võimatu korralikku kvaliteeti saada."

Eesti telekommunikatsiooniettevõtete Elisa, EMT ja Tele2 kinnitusel on pole nende levikvaliteet halvemaks läinud.

"Elisa levikvaliteet on iga aastaga ikka paremaks läinud, sest regulaarselt investeerime lisaks 4G võrkudele ka 2G ja 3,5G võrkudesse," ütles Elisa võrgujuht Andrus Kaarelson. Tema sõnul tulevad probleemid nutitelefonidega helistamisel. "Peamine probleem seisneb selles, et kaasaegsete nutitelefonide antenn on peidetud sügavale telefoni sisemusse ja neil on paraku signaali vastu võtta märksa kehvem kui telefonist väljapoole ulatuvate antennidega kõnetelefonidel," selgitas ta.

EMT teenuste kommunikatsioonijuht Krsitina Samra ütles lehele, et EMT võrgus pole samuti midagi halvemaks muutunud, vaid ettevõte on lisanud uusi tugijaamu võrgu tihendamiseks nii 2G, 3G kui 4G võrgus. Tiheasusutusega piirkonda ei saa lõputult aga tugijaamu juurde panna, kuna need hakkavad üksteist segama, lisas ta.

Tele2 kommunikatsioonijuhi Hans Saarvelti sõnul ei näita mõõtmised 3G kvaliteedi langust, pigem võrku pidevalt tihendatakse. Vaid üksikutes kohtades on vaja teinekord midagi muuta, märkis ta.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse inspektorid külastasid tänavu juulist kuni septembrini kodusid ning kontrolli käigus selgus, et veerandil kodudel pole suitsuandurit või seade küll on, kuid see ei tööta.

VIDEO: Kuidas töötab suitsuandur

Kontrolli käigus selgus, et suitsuanduril oli patarei puudu 11 protsendil külastatud kodudest ning 12 protsendil majapidamistest puudus suitsuandur üldse või ei olnud seade töökorras, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

Lõuna päästekeskuse juhi asetäitja järelevalve alal Viljar Schmidti sõnul on kodukülastuste tulemus sarnane eelmisele aastale, kuid veidi parem kui üle-eelmisel aastal. "Kui töökorras suitsuanduritega kodusid lisandub aastas kasvõi paar protsenti, ei ole meie töö liiva jooksnud", ütles Schmidt.

Päästekeskuse inspektorid külastasid kodusid, kuhu päästeamet koostöös kohaliku omavalitsusega projekti "Kodu tuleohutuks" käigus suitsuandureid paigaldasid. Külastuste eesmärk oli teada saada, kas päästeameti ja omavalitsuse poolt paigaldatud suitsuandurid on olemas ja töökorras. Varasemad sarnased kontrollid on näidanud, et umbes neljandikus kodudest oli suitsuanduri patarei tühjaks saanud, polnud seade töökorras või oli muul põhjusel laest alla võetud.

Päästeamet rõhutab, et suitsuandur on tähtis inimese enda, tema pere ning naabrite turvalisuse huvides. Seade annab märku väiksemastki suitsuvinest ja tänu sellele saavad inimesed tulekahjule kiiresti reageerida, selle ise kustutada või põlevatest ruumidest väljuda. Käivitunud alarmsignaal annab ohust teada ka öisel ajal ning omanike kodust ära olles tõmbab naabrite tähelepanu. Tuleõnnetuste rasked tagajärjed ja suured kahjud on sageli tingitud just sellest, et tulekahju avastatakse liiga hilja.

Keskerakond soovib saada 2011. aasta riigikogu valimistel kasutatud e-hääletusele õiguslikku hinnangut ning esitas kolmapäeval Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) sellesisulise kaebuse.

EIK-le saadetud avalduse kohaselt tõestas noor IT huviline riigikogu valimistel kasutatud e-hääletuse süsteemi ebaturvalisuse meedia vahendusel ning OSCE/ODIHR ekspertidele, et e-hääletamise tarbeks loodud valijarakendus oli hõlpsasti manipuleeritav, seisab Keskerakonna kaebuses.

"Keskerakonna arvates ei vasta tänane e-hääletuse õiguslik regulatsioon ja e-hääletuse korraldus Eesti vabariigi põhiseadusele. E-hääletuse süsteem sisaldab väga suuri turvariske. Elektroonilise hääletuse süsteemi läbipaistmatus õõnestab nii valimistulemuste kui ka kogu avaliku võimu usaldusväärsust," selgitas erakonna peasekretär Priit Toobal BNS-ile kohtu poole pöördumise põhjusi.

Kõrgemate riigiametnike keskmine kuupalk oli 2012. aastal 1706 eurot ehk 1,9 Eesti keskmist brutokuupalka, selgub neljapäeval rahandusministeeriumis tutvustatud avaliku teenistuse aastaraamatust. 

Võrreldes 2011. aastaga kasvas palk 4,4 protsenti. Vanemametnike keskmine brutopalk oli aga 956 eurot ehk 1,1 keskmist palka, mis on 6,1 protsenti suurem kui 2011. aastal. Nii kõrgemate riigiametnike kui ka vanemametnike puhul on keskmine kõrgeim palgatase põhiseaduslikes institutsioonides ja neid teenindavates asutustes, kus kõrgemad riigiametnikud teenivad 2,4-kordset ning vanemametnikud 1,6-kordset Eesti keskmist palka.

Kõrgemate riigiametnike osas oli järgmine kõrgeim ehk 2,1-kordne keskmine palk majandusministeeriumis ja 2,0-kordne rahandusministeeriumis. Madalaim ehk 1,6-kordne oli see välisministeeriumis.

Kohalike omavalitsuste ametiasutuste kõrgemate ametnike keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal 1,4 Eesti keskmist. Võrreldes 2011. aastaga oli kõrgemate ametnike keskmine brutokuupalk kasvanud 3,8 protsenti. Vanemametnike keskmine kuupalk oli 1,1 keskmist kuupalka, mis on 4,3 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal.

Kohalike omavalitsuste palkasid mõjutab regionaalsetest palgatasemete erinevustest tulenev surve. Seega teenivad Tallinna linnavalitsuse kõrgemad ametnikud 29 protsenti kõrgemat palka ning vanemametnikud 34 protsenti kõrgemat palka kui teistes linnavalitsustes keskmiselt.

Tegevusvaldkonniti oli avaliku teenistuse kõrgeim keskmine brutokuupalk 1448 eurot infos ja sides, millele järgnesid finants- ja kindlustustegevus 1433 ja elektrienergia 1297 euroga. Väikseim ehk 557 eurot oli palk majutuses ja toitlustuses.

Turu palgasurve varieerub erinevatele avaliku teenistuse asutustele. Näiteks konkureerib majandusministeerium tööjõuturul kõrgelt tasustatud info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse sektoriga, kultuuriministeerium aga pigem madalamalt tasustatud kunsti ja meelelahutuse sektoriga. Palgaturu erinevustest lähtuvalt peaks nende ministeeriumide keskmine palk erinema pea kaks korda. See läheks aga vastuollu avaliku teenistuse sisemise õigluse printsiibiga, mille kohaselt peaksid erinevate ministeeriumide sarnast tööd tegevad ametnikud saama ligikaudu samaväärset palka.

Lisaks tegevusvaldkondadele varieeruvad palgatasemed Eestis ka maakonniti. Tallinnas ja Harjumaal on tunduvalt suuremad palgad kui mujal maakondades. Tallinna ja Harjumaa keskmine brutopalk ületab Eesti keskmist palka 887 eurot vastavalt 13,1 ja 11,4 protsenti. Ühegi teise maakonna palgatase aga Eesti keskmise palgani ei ulatu. Väikseim oli palk Võru maakonnas, kus see oli 654 eurot.