Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis Urvaste kooli renoveerimislepingu AS-iga Semuehitus summas 1,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehituse käigus rekonstrueeritakse ja soojustatakse hoone, kaasajastatakse tehnosüsteemid ning rajatakse lift, muudetakse hoone ruumiprogrammi, paigaldatakse uued avatäited ning vahetatakse katus, ütles RKAS-i pressiesindaja BNS-ile.

Esimest korda üritati leida Urvaste kooli renoveerijat kaks aastat tagasi, kuid toonane hange nurjus, kuna pakkumused ületasid eeldatavat maksumust 1,2 miljonit eurot.

Koolihoone peaks valmima 1. augustiks.

Sihtasutustel Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) valmis laupäevaks metsaseaduse muudatusi käsitlev analüüs, looduskaitsjad on mures Eesti metsade tuleviku pärast.

KÕK-i ja ELF-i koostöös valminud õiguslik analüüs metsaseadusest ja selle muudatustest viimase viieteistkümne aasta jooksul näitab, et seadusandjad käsitlevad metsa esmajärjekorras puiduressursi allikana, mistõttu võib ohtu sattuda metsade elustik, teatas sihtasutus Eestimaa Looduse Fond BNS-ile.

„ELFi mureks on vanade metsadega seotud ohustatud liigid, kelle käekäik kahjuks üha halveneb,“ sõnas ELF-i juhatuse esimees Silvia Lotman. „Praegu riigikogu menetletavad metsaseaduse muudatused leevendavad metsaelustikku kaitsevaid piiranguid. Samas jäeti seaduseelnõust välja kõik keskkonnaühenduste poolsed ettepanekud, mis aitaksid tõhusamalt kaitsta ohustatud metsaliike."

KÕK-i juristid uurisid lähemalt metsa majandamise piiranguid aastatel 1998-2013, sealhulgas lubatud raieliike, raiete tegemise tingimusi ja erinevaid metsaomanikele seatud kohustusi. “Need piirangud on aastate jooksul mitmeid kordi oluliselt muutunud, olles otseselt seotud raiemahtudega,“ lausus KÕK-i jurist Siim Vahtrus. „Näiteks 1990. aastatel raiemahud järsult suurenesid ja hakkasid ületama metsade juurdekasvu. Seepeale kehtestati 2000. aastate keskel rangemad nõuded, ent olukorra paranedes leevendati 2008. aastal metsade majandamise meetmeid oluliselt, muuhulgas ei nõutud erametsaomanikelt enam metsamajandamiskavade koostamist,“ selgitas Vahtrus.

Valminud analüüsi tulemustest nähtub, et viimasel ajal on toimunud liikumine järjest aktiivsema metsade majandamise ning piirangute nõrgenemise suunas. Samas peaks endiselt arvestama metsa kui ökosüsteemi kaitse vajadustega. Seetõttu on oluline, et piirangute leevendamine ei oleks ühekülgne – mõistliku tasakaalu säilitamiseks on vaja luua vahendid, mis aitavad vältida metsade elustiku olulist kahjustamist. ELF-i teatel pole viimased muudatused, sealhulgas praegu riigikogu poolt menetletav eelnõu, ei ole seda põhimõtet järginud. Arutlusel oleva eelnõu seletuskirja kohaselt oleks suuremate raielankide lubamise mõjud elurikkusele positiivsed, kui sealjuures kasutatakse raiete ruumilist planeerimist, leiab ELF. Samas ei ole raiete ruumiliseks planeerimiseks eelnõus tõhusaid mehhanisme ette nähtud. Kummastavalt ei lähtu eelnõu seletuskiri kõige uuematest saadaolevatest andmetest, jättes seetõttu välja toomata, et alates 2010. aastast on raiemahud hüppeliselt suurenenud.

Analüüs koostati projekti „Keskkonnaühenduste eestkostesuutlikkuse tõstmine metsanduspoliitika alal“ raames. Projekti rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Võrus kahe sõiduauto kokkupõrkes sai reedel vigastada ühe auto juht, kes toimetati haiglasse.

Õnnetus juhtus kella kella 10.15 ajal Tallinna maanteel, kus 53-aastase Kalmeri juhitud Volkswagen Passat sooritas vasakpööret ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Volkswagen Caddy, mida juhtis 30-aastane Leivo, teatas siseministeerium BNS-ile

Kalmer toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.

Politsei tabas ööpäeva jooksul seitse joobes juhti

Politsei tabas möödunud ööpäeval Eesti eri paigus seitse joobes mootorsõiduki juhti.

Kõik tabatud juhid olid alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Mootorsõiduki joobes juhtimise eest võib karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Ligi pooled ametnikest ehk 46 protsenti on alla 40-aastased ja pea kolmandik ehk 29 protsenti üle 50-aastased.

Nagu Eesti ühiskonda üldiselt iseloomustab elanikkonna vananemine, peegeldub see läinud aasta avaliku teenistuse aastaraamatu kohaselt ka riigiametnike vanuselise jaotuse statistikas. Võrreldes 2000. aastaga on ametnike osakaal nooremates vanusegruppides kahanenud ning vanemates suurenenud.

Noorte, ehk 21-30-aastaste inimeste osakaal on viimase 12 aastaga langenud kolmandiku võrra ja eakate ehk 61-65-aastaste ja vanemate kui 66-aastaste osakaal tõusnud vastavalt kaks ja neli korda. Samuti näitavad andmed, et kui 2000. aastal jäi suurim hulk ametnikke vanusegruppi 21-30, siis 2012. aastal oli kõige rohkem töötajaid vanuses 31-40-aastat.

Eelmisel aastal moodustasid kõigist riigiametnikest 54 protsenti naised ja 46 protsenti mehed. Viimasel kahel aastal on meeste osakaal mõne protsendipunkti võrra vähenenud, kuid üldiselt on meeste ja naiste osakaalud läbi aastate olnud üsna stabiilsed. Kui vaadata aga erinevaid asutuste gruppe, siis seal erinevad sugupooled nii võrdselt ei jaotu. Kohtunike ja prokuröride seas, ministeeriumite ning ametite ja inspektsioonide personali seas moodustavad naised 72 protsenti töötajaskonnast. Samas on aga enamik ehk 89 protsenti kaadrikaitseväelastest ja teistest eriteenistujatest, nagu politseinikest, piirivalvuritest ja vanglaametnikest mehed. Nii ei peegelda riigiametnike keskmine sooline jaotus tegelikult olukorda enamikes asutuste gruppides.

Nagu paljusid riigi ametiasutusi, iseloomustab ka kohalike omavalitsuste asutusi märkimisväärne naiste ülekaal – 73 protsenti töötajatest on naised. Samuti näitavad andmed, et kohalike omavalitsuste personal on üsna eakas ja 44 protsenti ametnikest on vanemad kui 51-aastat. Viimase viie aasta jooksul ei ole suuri muutusi vanuselises koosseisus toimunud, kuid siiski viitab trend töötajaskonna vananemisele. Vanusegruppides ehk kuni 50 eluaastat on töötajate arv võrreldes 2008. aastaga kahanenud ja vanusegruppides alates 51. eluaastast suurenenud. Suur vanemaealiste osatähtsus ametnikkonnas tähendab aga seda, et kohalikud omavalitsused seisavad lähiaastail silmitsi väljakutsega asendada korraga palju pensionile siirduvaid töötajaid uutega, mis võib viia töötajate puuduseni ja seega olla ohuks asutuste efektiivsele toimimisele.