Siseministeerium on viimase pooleteise aasta jooksul eraldanud täiendavalt pool miljonit eurot kriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks, ütles minister Ken-Marti Vaher esmaspäeval riigikogus sotsiaaldemokraatide narkosurmasid puudutavale küsimusele vastates.

Ministri sõnul on narkokuritegevuse vastane võitlus üheks ministeeriumi prioriteetseks suunaks ja tänavused konkreetsed eesmärgid on võitlus raske narkokuritegevusega, uimastisurmade vähendamine, alaealiste uimastitarvitajate ja alaealiste esmatarvitajate arvu vähendamine.

"Täiendava ressursina eraldasime viimase pooleteise aasta jooksul 540 000 eurot kriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks, millest suur osa kasutatakse narkovastaseks võitluseks. See sisaldab kulutusi transpordile, inimressursile ning tehnilistele vahenditele," ütles Vaher esmaspäeval riigikogus.

Ministri sõnul on politsei on muutnud narkovastase võitluse taktikat ja varasemast rohkem pööratakse tähelepanu ka tänavadiilerite tabamisele. "Otseselt väita, et narkosurmade vähenemine on põhjustatud peamiselt tänavadiilerite tabamisest, oleks ennatlik, tegemist on ikkagi erinevate tegevuse koosmõjuga," vastasVaher sotsiaaldemokraatide küsimusele, kas taktika muutus ja narkodiilerite aktiivne püüdmine on viinud narkosurmade arvu alla.

Vaher lisas, et politsei võib teha kõik endast sõltuva uimastite leviku piiramiseks, aga sellest ei ole kasu ilma sõltlaste ravi ja uimastiennetuseta. "Selleks on vaja erinevate asutuste tulemuslikku koostööd ja 2012. aasta kevadel moodustati valitsuse tasemel komisjon, mis on selle probleemiga tegelemisel uus samm, et hakata nii ennetustegevusi kui pakkumise vähendamist strateegiliselt juhtima ja koordineerima," rääkis Vaher.

Tema sõnul on oluline, et lisaks valitsuskomisjoni alalistele liikmetele kaasatakse komisjoni töösse ka vabakonda ning teisi riigi- ja omavalitsusasutusi esindavaid asjatundjaid, et üheskoos siduda ja planeerida eri asutuste tegevusi, tagada ühiste suundade ja tegevuste seire, vältida topelttööd ning kindlustada, et narkovastane võitlus oleks pideva tähelepanu all.

Selle aasta esimese seitsme kuuga on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 75 inimest, selgus esmaspäeval siseminister Ken-Marti Vaheri vastustest sotsiaaldemokraatide arupärimistele.

Kõige rohkem surmavaid üledoose on seitsme kuuga olnud Põhja-Eestis - kokku 56 juhtumit, Ida-Eestis on narkosurmasid olnud 17 ja Lõuna-Eestis kaks. Lääne-Eestis pole seitsme kuuga keegi narkootikumide üledoosi tõttu surnud, märkism minister riigikogus arupärimisele vastates.

Kõige rohkem narkomaane tegi surmava üledoosi märtsis - kokku 15 juhtumit, järgnesid aprill 13 ning jaanuar 12 juhtumiga. Kõige vähem ehk kokku kuus surmavat üledoosi tehti juulis.

2012. aastal suri narkootikumide üledoosi tagajärjel Harjumaal ja Tallinnas 113 inimest ning Ida-Virumaal 37 inimest.

Tänavu seitsme kuuga on narkosurmade piirkondlik vähenemine toimunud proportsionaalselt Põhja-Eestis  ja Ida-Eestis.

"Vähenemist ei saa panna pelgalt spetsialiseerunud narkoüksuse ellukutsumise arvele, see on erinevate tegevuste ühine tulemus," vastas Vaher sotsiaaldemokraatide arupärimisele, kas tegutseva spetsiaalse tänavaüksuse tulemusel on narkosurmade arv vähenenud eeskätt Tallinnas või ka laiemalt.

Starman hakkas alates esmaspäevast elektrit müüma, keskendudes esialgu vaid eratarbijatele.

Starman hakkab pakkuma kaht eri hinnastamispõhimõttega paketti: kuueks või 12 kuuks fikseeritud hinnaga paketti ja börsihinnast sõltuvat paketti.

"Oleme suunatud eratarbijatele eelkõige, kuna täna me seda sihtrühma tunneme," sõnas Starmani juhatuse liige Toomas Tiivel esmaspäevasel pressikonverentsil ajakirjanikele. Lisaks tegutseb ettevõte selles suunas, et saaks teenust korteriühistutele pakkuda.

"'Keskpikas plaanis võiksime me jõuda Eesti Energia järel teiseks elektrimüüjaks," ütles Tiivel. Ta lisas, et kuigi ühelt poolt võib see plaan tunduda ambitsioonikas, siis teisest küljest kõiguvad alternatiivsete müüjate turuosad 1-2 protsendi juures ning Eesti Energia järel teiseks saamine ei olegi nii keeruline. Selleks võiks tema hinnangul minna kuskil 1-3 aastat.

Kui suurt turuosa ettevõte enda kätte saada sooviks, ei tahtnud Tiivel veel avalikustada. "Äriplaanis on meil see number muidugi sees, aga ma jätaks selle veel oma teada," ütles ta vastuseks BNS-i küsimusele. Kui suurematel alternatiivsetel elektrimüüjatel on 10 000-12 000 klienti, siis Starman peaks Tiiveli sõnul nendest rohkem kliente saama.

Tiiveli sõnul loodab Starman endale kliente saada mitmest eri suunast. Esimene suund on üldteenuse kasutajad, kuna üldteenuse marginaalid lähevad järjest kõrgemaks. Teine suund on Eesti Energia lepingulised kliendid. See on Tiiveli sõnul ka keerulisem sihtrühm, kuna nad ei ole siiamaani teadlikku valikut teenusepakkujat vahetada teinud. Kolmandasse suunda kuuluvad väikeste alternatiivsete teenusepakkujate kliendid, kellel on müüja vahetamise kogemus juba olemas.

Starmani eeliseks Eesti Eenrgia ees on Tiiveli sõnul odavamad hinnad ning võrreldes alternatiivsete pakkujatega laiem müügivõrgustik. Oluline argument on tema sõnul ka see, et kui täna tuleb telekomi teenuste eest üks arve, elektri teenuse eest teine ja võrguteenuse eest võib-olla veel kolmas, siis Starmani puhul tulevad kaks esimest teenust ühel arvel. "Liigume sinnapoole, et ka võrguteenuse näitaja meie arvele saada," lisas ta.

Rääkides elektriturule sisenemise põhjusest, ütles Tiivel, et kuna telekommunikatsiooniturg on praegu üsna küllastunud, siis otsis seetõttu uusi ärisid, kus tugevusi realiseerida. Tiiveli sõnul otsustas Starman elektrimüügi turule siseneda, kuna see äri on sarnane ettevõte põhiäriga ning kõik vajaminevad müügikanalid on samuti välja arendatud.

"Starman loodab Eesti energiaturu loidust veidi ergutada," märkis Tiivel.

Kaabeltelevisiooni- ja sidettevõtte Starman kasum oli möödunud aastal 27 miljoni eurose käibe juures 5,2 miljonit eurot.

Starmani asutaja Indrek Kuivalliku firma Energy Ventures puhaskasum oli eelmisel aastal 12,2 miljonit eurot, mis tuli tuulegeneraatorite müügist.

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt läheb ilm alanud nädalal iga päevaga üha jahedamaks ning kui päeviti on sooja veel üle kümne kraadi, siis öösiti võib õhutemperatuur langeda nädala lõpu poole ka alla nulli.

Teisipäeval püsib Venemaa kohal olev madalrõhkkond aktiivsena ja haarab enda alla ulatusliku ala Barentsi merest kuni Musta mereni. Madalrõhkkonna lääneserv katab Läänemere ümbruse. Eestis sajab kord siin, kord seal hoovihma. Tuul puhub põhjast ja kirdest ning annab pärast keskööd veidi järele. Päeval on aga rannikul taas puhanguid kuni 18 m/s. Sooja on öösel 6-10, päeval 9-12 kraadi.

Kolmapäeval madalrõhkkond küll tasapisi nõrgeneb, kuid selle lääneserv ulatub veel Läänemere idakaldale. Hoovihma võimalus on ikka üle 50 protsendi. Põhjatuule puhanguid on 12-14, öö hakul Eesti põhjaservas kuni 18 m/s. Päeval pöördub tuul loodesse ja tasapisi nõrgeneb. Madalrõhkkonna serva mööda kandub Venemaa põhjaaladelt Läänemere äärde külma õhku juurde. Kui on veel pilvi ja ilm tuuline, siis öine miinimum langeb 3-8 kraadini, selge taeva all langeb maapinnal 0-ni, päevane maksimum tõuseb 7-10 kraadini.

Neljapäeval püsib atmosfääri kõrgemates kihtides madalrõhkkond Venemaa kohal, selle servas tekib uus osatsüklon, mis võtab suuna Laadogale. Öösel on saju võimalus väiksem ja tuul rahulikum. Taeva selgimise korral langeb minimaalne õhutemperatuur 0 ümbrusse, maapinna lähedal on aga juba külmakraade. Päeval jõuavad hoovihmapilved Eesti kohale. Tuul tugevneb, loode- ja läänetuule puhangud võivad eelkõige põhjarannikul 18 m/s ulatuda. Sooja on 8-11 kraadi.

Reedel püsib madalrõhkkond Venemaa lääneosa kohal ja selle serva mööda jätkub 70-ndailt laiustelt niiske ja jaheda õhu sissetung. Vahete-vahel tuleb hoog vihma ning lääne- ja loodetuul püsib tugev. Tuulise ilmaga jääb öine õhutemperatuur napilt üle 0, rannikul on sooja kuni 8 kraadi, päeval on sooja 8-12 kraadi.

Eeloleval nädalavahetusel madalrõhkkond küll kaugeneb, kuid ulatub servaga siiski mere idakaldale. Sajuhooge jääb küll harvemaks, kuid päris kuivaks ilm ei jää. Tuul nõrgeneb ja ilm on ikka jahe. Öine õhutemperatuur on 2-7 kraadi, selgineva taeva all langeb 0 lähedale, päeval on sooja 8-13 kraadi.

Järgmise nädala esmapäeva öö tuleb tugevneva kõrgrõhkkonna tingimustes ikka väga jahe, päev tuleb aga pilverünkadega. Pole välistatud üksikud vihmahood. Sooja on 7-12 kraadi.