Septembris alanud põtrade ja hirvede jooksuaja tõttu peaksid autojuhid olema senisest tähelepanelikumad.

Keskkonnaamet teatas BNS-ile, et eriti tähelepanelik tuleks olla just varahommikul ja õhtul, sest siis on seksuaalselt aktiivsed sarvekandjad eriti varmad pea laiali otsas teele tormama. 1. oktoobril algava aju- ja koerajahiga võib kaasneda metsaelanike liikumine ka päevasel ajal.

"Põdral ja punahirvel on algamas jooksuaeg," lausus keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus. "Soovitame maanteedel liiklejatele olla eriti tähelepanelikud just päikesetõusu ning -loojangu eel, mil on ulukite aktiivse liikumise aeg. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline kuupäev 1. oktoober, mil algab aju- ja koerajaht, sest selle jahipidamisviisi kasutamisel võib kaasneda ulukite liikumine ka päevasel ajal.“

Hirvejahi hooaeg algas 1. septembril ja lõpeb jaanuari lõpul ning 15. septembril alanud põdrajahi hooaeg kestab 15. detsembrini.

Põlvas laupäeval koos olnud Keskerakonna taustaga maarahva kongress andis president Arnold Rüütlile elutöö preemia.

Lisaks Rüütlile premeeris maarahva kongress veel 11 maaelu edendajat. Maa-elu kajastava ajakirjaniku tänupreemia sai ajakirjanik Madis Ligi, ettevõtluse arendamise tänupreemia Põlvamaa puidutööstuse Peetri Puit asutaja Peeter Peedomaa, tänupreemia külavanema töö eest Silla küla külavanem Mustjala vallast Saaremaalt Vello Paas ning kultuurikandja preemia rahvamuusik ja pillimeister Heino Tartes Põlvamaalt.

Omavalitsustegelase tänupreemia sai Roosna-Alliku Vallavolikogu esimees Aivar Tubli, õpetaja tänupreemia Põlvamaa Ruusa põhikooli teenekas eesti keele ja kirjanduse õpetaja Inga Ennok, põllumehe preemia Jõgevamaa põllumees Urmas Ingver, sotsiaaltöötaa preemia Aave Toomsalu Viljandimaalt Suure-Jaani vallast ning maa-arsti preemia Katrin Rahusoov Võrumaalt Meremäe vallast.

Tänupreemia põllumeeste eestkõnelejale läks Tartumaa Põllumeeste Liidu juhile Jaan Sõrrale, maaelu eestvedaja tänupreemia sai aga Aili Keldo Valgamaalt.

Seekordsed maarahva kongressi tänumedalid olid skulptor Simson von Seakylli valmistatud taiesed võitluslikust hobusest iseloomustamaks maaelu eestvedajate tugevust.

Veterinaar- ja toiduamet alustab esmaspäeval sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse seekord Lõuna- ning Kagu-Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse piki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega, naha puhul ka seebiga ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on edukalt oma eesmärki täitnud ning kuna viimase kahe aasta jooksul pole marutaudi Eestis diagnoositud, kuulutas Eesti end selle aasta aprillis ametlikult marutaudivabaks. Selleks, et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on 20-50 kilomeetrit riigipiirist.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 28. septembrini.

Ilmateenistus ennustab uue nädala alguseks septembri kohta soojade ilmade jätkumist, kuid arvestada tuleb hoovihmade võimalusega.

Esmaspäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub kagutuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 6-11, rannikul kuni 15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub kagutuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 17-20 kraadi.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub kagutuul 2-8, saartel puhanguti kuni 13 m/s. Sooja on 7-12, rannikul kuni 15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub kagutuul 2-8, saartel puhanguti kuni 13 m/s. Sooja on 17-21 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Idatuul tugevneb 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15-17 m/s. Sooja on 8-15 kraadi. Päeval pilvisus tiheneb ja lõuna poolt alates hakkab sadama vihma. Puhub idatuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15-17 m/s, pärastlõunal pöördub tuul kagusse ja nõrgeneb. Sooja on 15-18 kraadi.