Augustis vaatasid Eesti elanikud keskmiselt telerviisorit kolm tundi ööpäevas, tavapäraselt veetsid mitte-eestlased telerite ees veidi rohkem aega, kui eestlased.

Eestlased veetsid augustis telerite ees 2 tundi ja 55 minutit ning mitte-eestlased 3 tundi ja 11 minutit päevas, selgub uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringust.

Eestlastel jagunes telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones Kanal 2 (22,8 protsenti), ETV (17,6 protsenti) ja TV3 (16,2 protsenti) vahel ning mitte-eestlastel PBK (23,5 protsenti), NTV Mir (14,8 protsenti) ja RTR Planeta (11,1 protsenti) vahel.

Välisministeerium toetab 50 000 euroga ÜRO ekspertide meeskonna tegevust relvastatud konfliktides esineva seksuaalvägivalla vastaseks võitluseks konfliktiriikides.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on seksuaalvägivald kasutusel sõjarelvana paljudes relvastatud konfliktides üle maailma. „On väga murettekitav, et inimõiguste rasked rikkujad jäävad tihti karistuseta. Peame väga oluliseks võidelda seksuaalvägivalla vastu nii relvakonfliktides kui ka konfliktijärgselt. Väga tähtis on selgitada välja võimalikud süüdlased ning vähendada karistatamatust,“ lisas Paet.

ÜRO andmeil leidsid 2012. aasta rängimad rikkumised aset Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Elevandiluurannikul, Malis ja Süürias.

Paeti sõnul on ÜRO inimõiguste Nõukogu liikmena naiste õiguste kaitse, sooaspekti arvestamine konfliktilahendustes ning võitlus karistamatuse vastu Eesti inimõigustealased prioriteedid. Relvastatud konfliktides esineva seksuaalvägivalla vastase võitluse ÜRO eriesindaja kontor teeb aktiivselt koostööd rahvusvahelise kriminaalkohtuga, mille osalisriikide assamblee president on Eesti suursaadik Tiina Intelmann. Eesti kuulub ÜRO peakorteri juures naised, rahu ja julgeolek sõprade gruppi.

ÜRO ekspertide meeskond loodi 2011. aastal. Meeskonna eesmärk on abistada valitsusi relvastatud konfliktidega seotud seksuaalvägivalla ärahoidmisel ja selle lõpetamisel. Põhitähelepanu on kurjategijate vastutuselevõtmisel ja ohvrite ligipääsul õigussüsteemile. Ekspertide ülesanne on aidata kaasa riiklike õigussüsteemide tugevdamisele ja vastavate ametkondade võimekuse suurendamisele.

Käesoleval aastal on Eesti toetanud ka ÜRO peasekretäri eriesindaja tegevust relvastatud konfliktides esineva seksuaalvägivalla vastases võitluses.

Välisministeerium toetab ÜRO ekspertide meeskonna tegevusi relvastatud konfliktides esineva seksuaalvägivalla vastases võitluses arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest 50 000 euroga.

Möödunud aastal tegeles harrastuskalapüügiga või oli selle juures abiks ligi kolmandik Eesti elanikest, kel vanust üle 15 eluaasta, selgub uuringust.

Mullu püüdis kala või oli selle juures abiks 28 protsenti elanikest, kel vanust üle 15 eluaasta ning suurenenud on ka regularselt kalapüügiga tegelevate harrastajate arv, selgub harrastuskalapüügi uuringust. Nii püüdis 39 protsenti kõigist harrastuskalastajaist kala enam kui kümme korda aasta jooksul.

Kõige rohkem hobikalastajaid on Tartu piirkonna elanike seas. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et Tartu ümbruses on väga palju kalarikkaid veekogusid. Ka kaks aastat varem olid kõige aktiivsemad kalastajas samuti Lõuna-Eestist, neile järgnesid Virumaa inimesed.

Tallinlaste seast käis mullu kalal viiendik, Jaadla sõnul võib selle põhjus ilmselt olla selles, et enamus paremaid veekogusid asuvad üldjuhul pealinnast kaugemal.

Uuringust selgus, et passiivsed kalastajad ehk kalastamisel abistajad on järjest enam ise kala püüdma hakanud. Kümnest kalastajast üheksa väitsid, et püüavad ise kala, neist üks osales kalapüügil abilisena. „Muutunud on ka kalapüügil osalemine sugude lõikes. Need naised, kes on varem vaid meestele kalapüügil abiks olnud, on järjest enam haaranud ka ise õngelati,“ lisas Jaadla.

Uuring näitab, et kalapüük on Eesti elanike seas järjest populaarsem looduses viibimise viis. Eestimaalastest käib valdav enamus looduses vähemalt kord aastas, 54 protsenti teeb seda iga kuu.

Uuring hõlmas hobikalastust eelmise aasta jooksul ning andmed on võrreldavad 2010. aastal tehtud sarnase uuringuga.

Uuringu viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus OÜ koos Norstat Eesti AS-ga vahemikul 14. juunist 20. juulini. Küsitleti Eesti elanikke vanuses 15 eluaastat ja vanemaid.

Tai valitsus otsustas loobuda viisanõudest Eesti kodanike suhtes, alates tuleva aasta 1. jaanuarist saavad Eesti kodanikud Taisse viisavabalt.

Eestis ametlikul visiidil viibiv Tai välisminister Surapong Tovichakchaikul andis laupäevasel kohtumisel välisminister Urmas Paetile teada Tai valitsuse otsusest loobuda viisanõudest Eesti kodanike suhtes, ütles BNS-ile välisministeeriumi pressiesindaja. Otsus jõustub hiljemalt 1. jaanuarist 2014.  Seejärel saavad Eesti kodanikud reisida Taisse turismi eesmärgil viisavabalt ja viibida seal viisavabalt järjest kuni kolmkümmend päeva.

Paet sõnas, et viisavabastus annab lisaks turismi arengule tugevama tõuke ka Eesti-Tai majandus- ja kultuurisidemetele.  "Oleme Tailt viisavabaduse saamiseks aastaid tööd teinud. Tai on Eesti inimestele populaarne turismisihtkoht ning viisavabadus aitab arendada inimestevahelisi kontakte ja turismisuhteid,“ sõnas ta.

Paeti sõnul võiksid ka Eesti ja Tai ettevõtted teha tihedamat koostööd turismi alal. „Hea meel on näha, et ka tailaste reisihuvi Läänemere regiooni vastu on suurenenud,“ lisas ta.

Eesti ja Tai soovivad tihendada koostööd nii poliitiliste kontaktide kui ka majanduskoostöö vallas, Paet avaldas lootust, et peatselt jõustub ka Eesti-Tai vahelise topeltmaksustamise vältimise leping. „Euroopa Liit (EL) on Tai jaoks oluline kaubanduspartner ning Eesti võiks olla Tai ettevõtjatele väravaks ELi, eriti Põhjamaade, aga ka Venemaa suunalises äritegevuses,“ lisas ta.

Välisministrid kõnelesid ka olukorrast Süürias. „Keemiarelva kasutamine on täiesti vastuvõetamatu inimsusevastane kuritegu, mis nõuab meie reaktsiooni, et see ei korduks,“ lausus Paet. Eesti välisministri sõnul peavad kuriteo sooritajad vastavalt rahvusvahelisele õigusele karistatud saama. „Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab nende üle õigust mõistma,“ märkis Paet.

Tai on huvitatud koostöö tihendamisest Eestiga infotehnoloogia ja küberkaitse vallas. Paeti sõnul on Eestil edukas kogemus infoühiskonna arendamisel ning valmisolek seda Taiga jagada. „Ka rahvusvaheline koostöö küberjulgeoleku ja küberohtude ennetamisel on oluline,“ lisas ta. Tai välisministri delegatsioon tutvub Tallinnas ka IKT Demokeskusega.

Tai välisminister andis ülevaate viimastest arengutest suhetes naaberriikidega ning Kagu-Aasia riikide assotsiatsiooni (ASEAN) tegevusest. Veel olid kohtumisel kõne all koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas Aasia-EL-i koostööfoorumi edasised arengud, vastastikuste kandidatuuride toetamisest ning Tai-EL-i vabakaubandusleppe kõnelused.

Käesoleva aasta juulis toimusid esimest korda Eesti ja Tai vahelised poliitilised konsultatsioonid Tallinnas.