EESTI UUDISED BNS

KIK on toetust andnud 60 laguneva objekti lammutamiseks

Pilt on illustratiivneKeskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastab kokku 60 laguneva hooone või hoonekompleksi lammutamist, tänavu on lõpule jõudnud esimese kümne kompleksi lammutamine.

Riigile kuuluv SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) alustas aasta tagasi lagunevate tööstus ja sõjaväehoonete lammutamise rahastamist, tänaseks on lõpetatud esimesed 10 projekti, teatas keskkonnaministeerium BNS-ile.

Tänaseks lammutatud lagunevad hooned asusid Saaremaal, Võrumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Harjumaal, Viljandimaal ja Järvamaal. Lammutustööd läksid kokku maksma 673 252 eurot, millest KIK-i toetus moodustas kokku 372 346 eurot.

Üks suurimad lammutatud objekte on amortiseerunud Nõmme farmikompleksi Viljandimaal. Kompleks seisis kasutuseta ligi 25 aastat. Selle lammutamine maksis kokku 345 078 eurot, millest KIK-i toetus moodustas 172 539 eurot.

Harjumaal lammutati tekstiilivabriku tootmiskompleksis 11 ehitist ja rajatist, mis olid kõik osaliselt lagunenud ja varemetes. Kompleks avaldas negatiivset mõju ka põhjaveele. Projekti kogumaksumus oli 113 820 eurot, millest 56 910 eurot moodustas KIK-i toetus.

KIK-ist on maastikku kahjustavate hoonete lammutamiseks toetust saanud kokku 60 projekti, selleks eraldatakse kokku 2 065 185 eurot. Praegu on töös 21 projekti ning alustamisel 29 projekti.

KIK-i keskkonnaprogrammi 2013 II vooru esitati 29 taotlust kokku 749 980 euro ulatuses. KIK-i nõukogu teeb rahastusotsused detsembri lõpuks.

Üle poole Eesti elanikest peab EL-i kuulumist heaks

Üle poole Eesti elanikest peab Euroopa Liitu kuulumist heaks ning enam kui kolmandik suhtub liikmelisusesse neutraalselt, selgub uuringust.

Eestis pidas 55 protsenti vastanutest oma riigi kuulumist Euroopa Liitu heaks, EL-is keskmiselt oli see näitaja 50 protsenti, selgub Euroopa Parlamendi tellitud Eurobaromeetri uuringust.

Neutraalselt suhtus EL-i liikmelisusesse 35 protsenti Eestis küsimustele vastanutest, EL-is keskmiselt oli see näitaja 31 protsenti.

Euroopa identiteedi kõige tugevamateks elementideks pidas 51 protsenti Eestis vastanutest ühisraha eurot, 33 protsenti demokraatia ja vabadusega seotud väärtusi ning 26 protsenti kultuuri. EL-is keskmiselt olid need näitajad vastavalt 42 protsenti, 40 protsenti ja 26 protsenti.

Uuring, mille käigus küsitleti üle 27 000 inimese 28-st EL liikmesriigist, viidi läbi juunis. Eestis vastas küsimustele 1001 inimest.

Mõrva eest 15 aastat vanglas veetnud mees pääses vabadusse

Mõrva eest eelmise aastatuhande lõpus pikaks ajaks vangi pandud mees pääses reedel seoses karistusaja lõppemisega vabadusse.

Kuna kohtud keeldusid eelnevatel aastatel kahel korral Jaan Steinbergi ennetähtaegselt vabadusse lubamast, tuligi mehel ära kanda kogu talle määratud 15-aastane vangistus, mis lõppes reedel.

Juba varem mõrva eest vangis istunud Steinberg tappis 1998. aasta 6. septembril purjuspäi Tartus oma Raatuse tänava korteris mehe, kes tahtis talt väidetavalt suitsupakki ära võtta. Steinberg peksis talle külla tulnud meest raudkangiga pähe ja kehasse, kuni viimane suri.

Tartu maakohus karistas meest eluaegse vangistusega, kuid ringkonnakohus kergendas hiljem karistust ja määras talle 15-aastase vabadusekaotuse.

Maanteeamet jagab liiklejatele üle 5000 helkurvesti

PILT ON ILLUSTRATIIVNEMaanteeamet jagab sel sügisel liiklusohutuse tagamiseks koostöös politseiga liiklejaile 5300 jalgratturi ohutusvesti, 6800 jalgratta kodarahelkurit ja 2240 komplekti jalgratta märgutulesid.

Lisaks eelnevale jagab maanteeamet alanud õppeaastal kõikidele esimeste klasside õpilastele liiklusaabitsad ja see on samuti ameti igasügisene traditsiooniline ettevõtmine. Koostöös politseiga jagatakse esimese klassi õpilastele ja õpetajatele kokku üle 14 000 liiklusaabitsa, mis aitab selgitada olulisi liiklusreegleid.

"Aabitsast leiab nii laps, lapsevanem kui ka õpetaja tarkusi, kuidas käituda igapäevastel liiklusolukordades ja mida teha siis, kui mõni teine liikleja käitub valesti. Seal on juttu ka sellest, kui oluline on end pimedas nähtavaks teha ja mida peab teadma jalgrattaga sõitmisest," märkis maanteeameti pressiesindaja.

Maanteeamet tuletab kõigile liiklejatele meelde, et liiklusseadus kohustab jalakäijat asulavälisel teel liikuma vasakpoolsel teepeenral ning pimedas, hämaras ja halva nähtavuse tingimustes kasutama helkurit, ohutusvesti või valgusallikat. Vajalik on helkur ka linnatänaval, kuna tänavavalgustus ei ole igal pool piisav.

„Vasakul teeservas tuleb käia seepärast, et inimene näeks talle lähenevat sõidukit ja oskaks selle eest hoiduda,“ selgitas maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg aegade jooksul muutmata püsinud reeglit.

Tema sõnul ei kehti see reegel jalgratturitele, kes peavad liikuma tee parempoolses servas. „Küll aga kehtib kõigile – nii jalakäijatele, õhtupimeduses sörkijatele, jalgratturitele kui ka näiteks rulluisutajaile – kohustus ennast pimeda ajal helkuri, ohutusvesti või valgusallikaga nähtavaks teha,“ märkis Sellenberg.

2012. aastal hukkus teel liikunud jalakäijale otsasõidu tagajärjel 16 pimeda ajal liigelnud jalakäijat, neist 13 asulavälisel teel. Käesoleval aastal on pimeda ajal hukkunud neli, vigastada saanud 48 jalakäijat ning jalakäijatele otsasõitude arv on varasügise saabudes taas suurenemas.

 

Sügisel asub aega teenima üle 1300 kutsealuse

Pilt on illustratiivneTänavu oktoobris asub kaitseväes aega teenima 1312 kutsealust, nende seas ka kümme neidu.

Kaitseministri määruse järgi läheb sügisel staabi- ja sidepataljoni aega teenima 49 kutsealust, logistikapataljoni 51, Kirde kaitseringkonda kokku 538, Lõuna kaitseringkonda 458, Põhja kaitseringkonda 144 ning 1. jalaväebrigaadi 72 kutsealust. 

Kaitseressursside ameti (KRK)  pressiesindaja ütles BNS-ile, et teiste hulgas peaks oktoobris ajateenistusse asuma ka kümme neidu, neist viis 1. jalaväebrigaadis ja viis Kirde kaitseringkonna pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis ja õhutõrjepataljonis. Tänavu juulis alustas ajateenistus viis neidu.

KRK peadirektori Kairi Rikko sõnul on neidude huvi ajateenistuse vastu on endiselt suur.  "Neidude puhul tuleb rõhutada, et tegu peaks olema väga tõsiselt kaalutletud otsusega, kuna ajateenistuse läbides võetakse endale kaitseväekohustus kogu ülejäänud eluks. Soovitatavalt võiksid ajateenistusele mõelda need neiud, kes peavad edaspidi silmas kaitseväelase karjääri ja edasiõppimist," lausus Rikko BNS-ile.

Veebi jututoas last seksima kutsunud mees sai karistada

Pilt on illustratiivneHarju maakohus karistas reedel tingimisi vangistusega meest, kes süüdistuse järgi ahvatles veebi jututoas talle teadaolevalt 11-aastast tüdrukut endaga seksima.

Kohus mõistis 1981. aastal sündinud Priidu süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise katses ning määras talle kokkuleppemenetluses seitsme kuu pikkuse tingimisi vangistuse kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Ühtlasi keelas kohus Priidul katseajal lastele mõeldud suhtlusvõrgustike külastamise, samuti ei tohi ta suhelda alla 14-aastastega, välja arvatud oma lähisugulased.

Süüdistuse järgi asus Priit mullu 11. septembri pärastlõunal internetikeskkonnas armastusesaal.org suhtlema talle teadaolevalt 11-aastase tüdrukuga seksuaalsetel teemadel. Mees uuris, kas laps on seksuaalvahekorrast huvitatud ja kas ta on seda kogenud. Samuti küsis ta, kas laps tahaks tema suguelundit katsuda ning tegi ettepaneku ka kohtumiseks, mille eesmärk oleks olnud astuda oraalsesse vahekorda. Vestluse käigus saatis Priit lapse seksuaalse ahvatlemise eesmärgil ka kaks linki täiskasvanutele suunatud pornograafilise sisuga internetilehekülgedele.

Priidu kuritegu jäi siiski lõpule viimata, kuivõrd isik, keda tema teadis 11-aastasena, oli jälitustoimingu raames tegutsenud politseiametnik.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD