Eestis on koolikiusamise ohvriks langenud viiendik lastest ja noortest

Eestis on 7-14-aastaste küsitletute seas koolikiusamise ohvriks olnud üle 20 protsendi lastest ja noortest, Euroopas jääb see arv keskmiselt 10-20 protsendi vahele.

Koolikiusamise ohvriks langevad kõige suurema tõenäosusega lapsed, kes on mõne füüsilise või vaimse omaduse poolest teistest erinevad, teatas siseministeerium BNS-ile. "Seepärast on oluline, et lapsed oskaksid oma kaaslasi õigete väärtushinnangute alusel hinnata," ütles siseminister Ken-Marti Vaher. Koolikiusamisele tähelepanu suunamise ülesanne on ministri sõnul ennekõike lapsevanemate, koduse keskkonna, õpilaste, koolipere ja üldisemalt kogu ühiskonna teavitamine ja probleemile tähelepanu juhtimine.

Kiusaja ajendiks võib Vaheri sõnul olla püüd saavutada kaaslaste poolehoid, olgu see siis naeru või kasvõi vaikiva leppimise kaudu. "Kui kiusaja näeb, et tema teod pälvivad heakskiidu asemel hukkamõistu, kaob kiusamisel ka eesmärk," sõnas Vaher. Koolikiusamise tagajärjeks on ohvri puhul sagedasti sotsiaalne tõrjutus, mis võib olla ajendiks hilisemale vägivaldsele käitumisele.

Minister kutsus üles andma õpetajale teada igast kiusamise juhtumist,ja õpetajaid mitte ühestki juhtumist mööda vaatama. "Kiusamisprobleemiga on oluline tegeleda nii kiusatu kui kiusaja, aga ka terve klassi tasandil," sõnas minister.

Et vähendada noorte inimeste vägivaldsele teele sattumise ohtu, on siseministeerium andnud oma toetuse SA Kiusamise Vastu juhitavale kiusamisvaba kooli programmile, mida hakatakse sel õppeaastal Eestis pilootprojektina katsetama 20 koolis.

Programmi vundamendiks on Soomes välja töötatud õppeprogramm Kiusamiseen Vastaan 1.-6. klassidele, mis on aidanud oluliselt vähendada koolikiusamist ning koolist väljalangevust. Programm on vähendanud koolikiusamise erivorme juba esimesel rakendusaastal kuni 70 protsenti. 2009. aastal valiti KiVa Euroopa parimaks kuriteoennetusmeetmeks.