EESTI UUDISED BNS

Politsei on kooliaasta alguse puhul väljas täiendavate jõududega

Pilt on illustratiivneSeptembri esimesel nädalal on politsei suurte jõududega noortel liiklejatel ülekäiguradadel abiks ning jälgib lasteasutuste ning vöötradade lähistel piirkiirusest kinni pidamist.

Korrakaitsepolitsei juht Joosep Kaasik kutsub kooli alguses kõiki üles lastega liikluses arvestama ning ise nii autoroolis kui ka jalakäijana head eeskuju näitama. „Lapsed on liikluses tagasi ning autojuhtidel tuleb olla sedavõrd tähelepanelikum. Ülekäiguraja või kooli lähistel kiiruse vähendamisele kuluv aeg ei tundu ilmselt sugugi kallis, kui mõista, et sellega säästetakse mõni väike ranitsakandja haiglavoodist või hullemast,“ ütles Kaasik.

Teisi jalakäijaid julgustab ta vajadusel lapsi liikluses aitama ning ohtude eest hoiatama.

Esimest korda iseseisvalt kooli minejatega tuleks Kaasiku sõnul peamised marsruudid kindlasti mitu korda vanemaga ühiselt läbi käia ja arutada. „Laps tunneb end liikluses kindlamalt, kui teab liiklusreegleid, saab neist aru ning oskab ohtusid ka ise näha. See teadmine ei sünni aga üleöö, vaid koos käies ent ise otsustades ja ühiselt õigeid ja valesid otsuseid arutades,“ rääkis ta.

Politsei  on septembri esimesel nädalal väljas suurte jõududega ning seda eelkõige jalakäijate abistamiseks ning nende turvalisuse tagamiseks. Peatähelepanu all on ülekäigurajad ning liiklus koolide- ja lasteasutuste lähistel. Lisaks jalakäijaohutust mõjutavatele rikkumistele jälgitakse turvavarustuse sh laste turvavarustuse kasutamist. Samuti teeb politsei tähelepanekuid liikluskorralduse puuduste kohta ning edastab need teeomanikule.

Eesti piirijärjekorra süsteem tuli maailma 40 parima e-teenuse hulka

World Summit Awardi (WSA) rahvusvaheline žürii valis pühapäeval Eestist pärit elektroonilise piirijärjekorra haldamise süsteemi GoSwifti 40 maailma parima e-teenuse hulka.

GoSwift on elektrooniline piirijärjekorra haldamise süsteem, mis võimaldab mootorsõidukite juhtidel füüsiliselt järjekorras seismise asemel oodata oma piirijärjekorda virtuaalselt ning see on täna kasutusel Eestis, Venemaal ja Leedus, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium BNS-ile.

Žürii Eesti esindaja Mihkel Tikk tõi välja, et konkursil osalevate projektide tase on tõusnud iga korraga. "Maailmas luukase iga päev häid e-lahendusi, mida nii kasutajamugavuse kui ka tehnilise külje poolest teistele eeskujuks seada. WSA žürii töö aitab selliseid rakendusi põhjalikumalt analüüsida ja parimaid lahendusi kõlavalt esile tuua. Eesti esindajana oleksin muidugi lootnud tipus rohkem meie lahendusi näha – järgmistel aastatel soovitaksin siinsetel WSA konkursil osalejatel muu hulgas esitusmaterjalid paremini läbi mõelda ja löövamalt teostada," lisas Tikk.

Sel nädalal valisid Tallinnas ÜRO egiidi all rahvusvahelised tippspetsialistid välja 40 maailma parimat e-teenust. 461 e-teenuse seas kandideeris parima tiitlile kokku seitse Eesti projekti ja teenust: e-piirijärjekorra süsteem GoSwift, ProgeTiiger, TipTheAuthors.com, veebimäng Ennemuistne, Eesti Ekspressi digiväljaanne, TransferWise ning lairibavõrk EstWin.

Eesti teenused on ka varasematel aastatel konkursil edukalt osalenud ning suurima tunnustuse on saanud majandusaasta aruannete elektroonilise esitamise keskkond, mille WSA tunnistas viimase kümne aasta maailma parimaks e-riigi lahenduseks.

World Summit Award (WSA) konkurss toimub iga kahe aasta tagant ning e-lahendusi hinnatakse kaheksas kategoorias: e-valitsemine, e-õpe ja teadus, e-meelelahutus, e-kultuur ja turism, e-meedia, e-äri, e-kaasamine, e-tervis ja keskkond.

Lõpliku nimekirja 40 parima e-lahendusega avaldatakse World Summit Awardi kodulehel algava nädala jooksul.

WSA delegatsiooni kutsus Eestisse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning žürii kohtumine sai teoks Riigi Infosüsteemi Ameti, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse koostöös. Üritus toimus EL struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Võitjaid autasustatakse oktoobris Sri Lankal toimuval WSA Global Congressil.

Augustis uppus Eestis 15 inimest

Tänavu augustis uppus Eestis 15 inimest, mis on üle kahe korra enam, kui mullu augustis, mil uppunuid oli seitse.

Tänavu juulis uppus Eestis kümme, juunis viis, mais seitse, aprillis ja märtsis üks, veebruaris ja jaanuaris kaks inimest, selgub päästeameti statistikast.

Mullu juulis uppus Eestis samuti kümme, juunis kolm, mais kümme, aprillis viis, märtsis üks, veebruaris uppunuid ei olnud ning jaanuaris oli uppunuid kaks.

Kaheksa kuu lõikes on Eestis tänavu uppunud üheksa inimest rohkem kui mullu ehk 43 inimest mulluse 34 vastu.

Tulekahjudes on tänavu hukkunud 25 inimest

Pilt on illustratiivneTänavu kaheksa kuuga on üle Eesti tulekahjudes hukkunud 25 inimest.

Kõige enam on tuli inimesi nõudnud Harjumaal, kus on hukkunud viis inimest, selgub päästeameti statistikast. Põlvamaal, Saaremaal ja Valgamaal on tulekahjudes hukkunud kolm inimest, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Pärnumaal ja Raplamaal kaks ning Järvamaal, Tartumaal ja Viljandimaal üks inimene.

Ühtegi inimest ei ole tänavu tulekahjudes hukkunud Hiiumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Võrreldes läinud aastaga on tänavu hukkunud tulekahjudes kaheksa inimest vähem, mullu hukkus kaheksa kuu jooksul tulekahjudes 33 inimest.

Eestis on koolikiusamise ohvriks langenud viiendik lastest ja noortest

Pilt on illustratiivneEestis on 7-14-aastaste küsitletute seas koolikiusamise ohvriks olnud üle 20 protsendi lastest ja noortest, Euroopas jääb see arv keskmiselt 10-20 protsendi vahele.

Koolikiusamise ohvriks langevad kõige suurema tõenäosusega lapsed, kes on mõne füüsilise või vaimse omaduse poolest teistest erinevad, teatas siseministeerium BNS-ile. "Seepärast on oluline, et lapsed oskaksid oma kaaslasi õigete väärtushinnangute alusel hinnata," ütles siseminister Ken-Marti Vaher. Koolikiusamisele tähelepanu suunamise ülesanne on ministri sõnul ennekõike lapsevanemate, koduse keskkonna, õpilaste, koolipere ja üldisemalt kogu ühiskonna teavitamine ja probleemile tähelepanu juhtimine.

Kiusaja ajendiks võib Vaheri sõnul olla püüd saavutada kaaslaste poolehoid, olgu see siis naeru või kasvõi vaikiva leppimise kaudu. "Kui kiusaja näeb, et tema teod pälvivad heakskiidu asemel hukkamõistu, kaob kiusamisel ka eesmärk," sõnas Vaher. Koolikiusamise tagajärjeks on ohvri puhul sagedasti sotsiaalne tõrjutus, mis võib olla ajendiks hilisemale vägivaldsele käitumisele.

Minister kutsus üles andma õpetajale teada igast kiusamise juhtumist,ja õpetajaid mitte ühestki juhtumist mööda vaatama. "Kiusamisprobleemiga on oluline tegeleda nii kiusatu kui kiusaja, aga ka terve klassi tasandil," sõnas minister.

Et vähendada noorte inimeste vägivaldsele teele sattumise ohtu, on siseministeerium andnud oma toetuse SA Kiusamise Vastu juhitavale kiusamisvaba kooli programmile, mida hakatakse sel õppeaastal Eestis pilootprojektina katsetama 20 koolis.

Programmi vundamendiks on Soomes välja töötatud õppeprogramm Kiusamiseen Vastaan 1.-6. klassidele, mis on aidanud oluliselt vähendada koolikiusamist ning koolist väljalangevust. Programm on vähendanud koolikiusamise erivorme juba esimesel rakendusaastal kuni 70 protsenti. 2009. aastal valiti KiVa Euroopa parimaks kuriteoennetusmeetmeks.

Tartumaal sõitis autolt löögi saanud jalakäijast üle veel kaks autot

Tartumaal hukkus reede õhtul liiklusõnnetuses noor naine, kes sai autolt löögi, misjärel sõitis temast üle veel kaks autot.

Reedel kella 21.58 ajal laekus teade liiklusõnnetusest Ülenurme vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 145. kilomeetril, kus sõiduauto Volvo S70 sõitis sõiduteel lebanud inimesest üle, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile Veidi hiljem sõitis teel lebanud inimesest üel ka sõiduauto Peugeot 406.

Sündmuskohal selgus, et liiklusõnnetuses hukkus 21-aastane Kadri. Jalakäijale esimesena otsasõitnud seni kindlakstegemata sõiduk oli lahkunud sündmuskohalt. Jalakäijal oli seljas tume jope ning puudus helkur või muu valgusallikas.

Tartu avariiteenistuse vanem Kaido Iste sõnas, et otsasõidu tagajärjel purunes sündmuskohalt lahkunud sõidukil esituli ning selle killud jäid sündmuskohale maha. Kõikidel tähelepanelikel inimestel, kes märkasid reede õhtul või täna hommikul oma kodu lähistel seismas katkise esitulega sõidukit, palume asjaolude selgitamiseks politseiga ühendust võtta.

Kõigil, kes juhtusid õnnetust pealt nägema või omavad muud kasuliiku infot, palutakse endast märku anda telefonil 110 või 730 8814.

Liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetluse.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD