Haigekassa esimese poolaasta majandustegevuse tuludeks kujunes 416 miljonit eurot, ravikindlustuse kuludest suurima osakaalu moodustavad kulutused eriarstiabile kuid enim on mullusega võrreldes kasvanud kulutused hooldusravile.
Haigekassa tuludest moodustab sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 99,1 protsenti. Kuue kuuga on sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulubaasina laekunud 412,5 miljonit eurot ning maksu laekumine on jõudnud kriisieelse tasemeni, ületades üle mitme aasta 400 miljoni piiri, teatas haigekassa pressiesindaja.
Haigekassa poolt rahastatav ravimaht jääb selle aasta esimesel poolel üldjoontes eelmise aasta tasemele. Olulisel määral on suurendatud ressursse hooldusravi finantseerimiseks, teisalt on toetatud ennetustegevust ja esmatasandi arstiabi tugevdavaid suundi – alates sellest aastast rahastatakse perearsti teise õe tegevust ja perearsti ning eriarstiabisüsteemi suhtlemise võimalusi e-konsultatsiooni näol.
Eriarstiabi rahastamise kogumaht oli esimesel poolaastal 238,8 miljonit eurot, mis on 6 protsenti suurem kui 2012. aasta samal perioodil. Kulude kasvu peamine põhjus on uue tervishoiuteenuste loetelu rakendumisega kaasnenud tervishoiuteenuste hinnatõus alates 1. märtsist, mille abil tagatakse tervishoiutöötajate ja raviasutuste vahelise kollektiivkokkuleppe tingimuste täitmine.
Ravijuhu keskmise maksumuse tõus oli planeeritust kõrgem (5,8 protsenti). Oluliselt kõrgem oli ravijuhu keskmine maksumus võrreldes planeerituga ambulatoorses eriarstiabis - planeeritud kasv oli 4,8 protsenti, tegelik aga 7,9 protsenti.
Hooldusravi eelarve oli selle aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmisel aastal samal perioodil kulutatuga 23 protsenti suurem, mis on kolm korda kiirem kasv, kui muude tervishoiuteenuste osas. Kiire eelarvekasvu põhjuseks oli eelkõige uute kaasaegsete hooldusravivõimaluste teke Euroopa struktuurfondide toel renoveeritud ja juurdeehitatud hooldusravivoodikohtade valmimisest. Samuti kasvas võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koduõenduse visiitide arv 8 protsenti ning inimesi teenindati 11 protsenti enam.
Kasvas hooldusravi kättesaadavus – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ostis haigekassa 12 protsenti rohkem hooldusravi juhte. Ambulatoorsete eriarstiabi esmavisiitide ravijärjekord 1. juuli seisuga on vähenenud võrreldes 1. aprilliga 16 protsenti. Ravijärjekord on lühenenud nii haiglavõrgu arengukava haiglates kui valikupartnerite juures kõigis haigekassa piirkondades ja ravitüüpides.
Esimesel poolaastal oli üldarstiabi rahastamise maht 37,8 miljonit eurot, sellest suurima osakaaluga on kulu pearahale – 62 protsenti, uuringute fond moodustab üldarstiabi kogukulust 22 protsenti ja baasraha 12 protsenti. Üldarstiabi rahastamine on suurenenud 8 protsendi võrra, mille peamiseks põhjuseks on märtsikuust kehtivad uued teenuste piirhinnad. Kulu on suurenenud ka jaanuarist lisandunud teise pereõe eest makstava lisatasu tõttu, mille tegelik kasutus on osutunud planeeritust oluliselt suuremaks. Planeeritud 70 asemel on perearstidele lisatasu makstud 148 teise õe eest. Samas tähendab suurem hulk pereõdesid kindlustatutele paremat üldarstiabi kättesaadavust, mis on haigekassa oluliseks eesmärgiks.
Hambaraviteenuste eest tasus haigekassa esimesel poolaastal 9,8 miljonit eurot, kompenseeris kindlustatute eest retseptiravimeid 51,3 miljoni euro ulatuses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hüvitistele kulunud summa kasvanud 2,1 miljoni euro võrra ehk 4 protsenti.
Kindlustatu omaosalus on langenud 4 protsendi võrra. Keskmise soodusretsepti eest tasus 2013. aasta esimesel poolaastal haigekassa 13,3 eurot ja kindlustatu 6,4 eurot. Seega on kindlustatu omaosalus langenud alla kolmandiku ehk 32,4 protsendile. Suhteline omaosalus on kasvanud enim täielikult kompenseeritavate ravimite osas, selle põhjuseks on piirhinnast kallimate ravimite eelistamine.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulu oli esimesel poolaastal 53,2 miljonit eurot, mis on 6,5 miljonit eurot enam kui eelmise aasta samal perioodil, ületades selleks ettenähtud eelarvet 15 protsenti.