EESTI UUDISED BNS

Ilmateenistus prognoosib tavapärasest veidi soojemat septembrit

FOTO: Aigar NagelIlmateenistus prognoosib alanud nädalaks septembri alguse kohta soojade ilmade jätkumist, samas öösiti võib õhutemperatuur langeda paiguti 0-ni.

Kui septembrikuu tavapärane õhutemperatuur on paljude aastate keskmise järgi 9,9-12,7 kraadi, siis tänavune september toob ilmateenistuse prognoosi järgi veidi soojema ilma.

Kuu esimesel poolel on ülekaalus kõrgrõhuala, mis tähendab, et ilm on sajuta ja pilvi on vähe. Selge taeva all jahtub õhk öösiti tugevalt ja taimede kõrgusel võib juba esimesel nädalal temperatuur alla 0 langeda. Päikeselistel päevadel on aga sooja 20 kraadi ringis. Vahetevahel tõmbub kõrgrõhuala küll eemale ja selle servas võib taevas pilvisemaks tõmbuda, kuid laialdasemad sajud kuu keskpaigani ilmselt Eestisse ei jõua.

Kuu teisel poolel on aga ilm heitlik. Läänemere äärde tungib madalrõhkkondi, mis võivad ajuti kaasa tuua intensiivseid sadusid. Nõnda võib kuu jooksul mõnes kohas sajuhulk normist, mis on 64-86 millimeetrit, suuremakski kujuneda. Eemalduvate madalrõhkkondade järel avaneb põhjaalade külmale soodus võimalus 60-ndatele laiustele jõuda ja seetõttu on kuu viimasel kolmandikul ilm enamasti jahe.

 

Riik asub uurima elanike toitmisharjumusi

Pilt on illustratiivnePõllumajandusministeeriumi eestvõttel algas septembris suur rahvastiku toitumise uuring, mille raames uuritakse kokku ligi 9000 inimese toitumist vanusevahemikus neljast kuust kuni 74 aastani.

Uuringuga soovib riik saada vastused, kuidas on viimase paarikümne aasta jooksul Eesti inimeste toidulaud muutunud, teatas põllumajandusministerium BNS-ile.

Nii põhjalikku uuringut pole varem Eesti elanike toitumise kohta tehtud.

„Viimase paari kümnendi jooksul on Eesti inimeste igapäevane toidulaud olnud väga kiires muutumises. Algav suur uuring aitabki hinnata, kui tervislikult me toitume ja millised on toiduga seotud riskid,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Uuring annab võimaluse hinnata näiteks erinevate lisaainete hulka meie toidulaual.“

Uuringu koordinaator ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Eha Nurk ütles, et rahvastiku  toitumise uuring aitab paremini mõista Eesti inimeste toitumisharjumusi ja saab aluseks ka edasistele teadusuuringutele. „Näiteks on Eestis tõsiseks probleemiks tõusmas ülekaalulisus ja rasvumine, kuid nende probleemide ohjeldamiseks on kõigepealt vaja põhjalikku ülevaadet meie toidulauast,“ ütles Nurk.

Toitumisuuringus osalejad on valitud välja juhuvalimi alusel. Kokku uuritakse aasta jooksul ligi 9000 inimese toitumist vanusevahemikus 4 kuud kuni 74 aastat. Uuringu esialgsed tulemused avaldatakse 2015. aasta alguses.

Viimane suurem Eesti elanike toitumist puudutav uuring toimus 1997. aastal, kuid selles ei käsitletud laste toitumist.

Esimese klassi laste vanemad saavad politseilt kingiks ohutusraamatu

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kingib kõigile esimesse klassi minevate laste vanematele ohutusraamatu, mis võtab kokku olulisemad laste turvalisuse ja toetava elukeskkonnaga seotud teemad.

PPA ennetusvaldkonna juhi Pille Luiga sõnul on raamat lapsevanemale eelkõige mõtteaineks ja abivahendiks, teatas PPA pressiesindaja BNS-ile. „Ennast hoidev ja teistest hooliv käitumine ei teki iseenesest, mistõttu koondasime kaante vahele peamised teemad, millest lapsega kindlasti rääkida. Need on ühelt poolt teemad, mida pereringis ikka ja jälle arutada, teiselt poolt on välja toodud väga konkreetsete ja raskete probleemide võimalikud lahendused või abi saamise kohad,“   ütles Luiga.

Sissejuhatuseks annab raamat ülevaate Eesti lastekaitsesüsteemist. Peamises osas on aga välja on toodud nii soovitused kui ohud lapse enda, tema vara kui ka kaaslaste võtmes – näiteks mobiiltelefoni ja dokumentide hoidmine, koolikiusamine, ohutu internetikasutus ning võimalikud ohud koduses majapidamises. Olulise teemana on raamatus räägitud ka lapse tervisest, seda just traumade ja õnnetuste vältimise ning esmaabi õpetamisel.

Lisana on ohutusraamatu vahel mitmeid abivahendeid. Näiteks õpetlikud kleepsud lapse koolitee kaardistamiseks või olulisemate kontakt-, hädaabi- ja infonumbrite ülesmärkimiseks. Samuti käepaelad, mida suurüritustel või klassiekskursioonidel oluliste kontaktide jaoks kasutada. Ruumi on jäetud ka esimese koolipäeva mälestuste kogumiseks.

Septembrikuu jooksul jõuavad ohutusraamatud eestikeelsena kõikidesse koolidesse üle riigi. Elektroonilise väljaandena on ohutusraamat kättesaadav nii e-koolis kui politsei kodulehel ennetuse rubriigis, otselingiga www.politsei.ee/ohutusraamat. Oktoobris valmib ka raamatu venekeelne elektrooniline versioon.

Ohutusraamatu väljaandmist rahastas siseministeerium ning toetasid siseministeerium, justiitsministeerium, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakond, päästeamet, maanteeamet lastekaitse liit, tervise arengu instituut, Eesti Haigekassa, Eesti Terviseedenduse Ühing, Elektrilevi OÜ, Tallinna kiirabi, Pärnu õppenõustamiskeskus, sisekaitseakadeemia ja eraisikutest lapsevanemad.

Põlvas leiti järvest uppunud mees

Põlvas leiti esmaspäeva hommikul järvest uppunud mees.

Uppunud 59-aastase mehe surnukeha leiti kella 9.58 ajal, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kokku on tänavu uppunud seega 44 inimest ehk 10 võrra rohkem, kui aasta tagasi.

Narkoäri viis mehe ligi kümneks aastaks vangi

Võrumaa TeatajaMöödunud kümnendi teisel poolel narkoäri eest vangi pandud ning mullu ennetähtaegselt vanglast pääsenud Terki Tunist ootab taas vangla, kuna vabanedes jätkas mees narkootikumidega äritsemist ning sai selle eest Harju maakohtu esmaspäevasel otsusel ligi kümneaastase vangistuse.

Kohus mõistis 1972. aastal sündinud Tunise süüdi suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises ning määras talle selle eest seitsmeaastase vangistuse. Kuna mehel oli ka eelneva süüteo eest osa karistusest kandmata, tuleb tal kokku trellide taga veeta üheksa aastat, kümme kuud ja viis päeva. Karistusaja alguseks luges kohus tänavu 2. märtsi, kui politseinikud ta kinni pidasid. Ühtlasi konfiskeeris kohus Tuniselt kätte saadud 8700 eurot, samuti tuleb mehel hüvitada menetluskulud ja tasuda sundraha.

Süüdistuse järgi omandas Tunis täpselt tuvastamata asjaoludel veidi üle 4,2 kilogrammi amfetamiinipulbrit, mida peitis esmalt Tallinnas Nõlva tänaval asuvas töökohas. Tänavu 2. märtsil võttis Tunis uimastipaki peidikust välja ja viis autoga oma Mooni tänava elukohta, kus korrakaitsjad ta koos amfetamiiniga ka kinni pidasid.

2008. aasta suvel mõistis Harju maakohus Tunise samuti suudi narkokuriteos ning karistas teda üheksa-aastase vangistusega. Tunise vangistusaeg oleks pidanud lõppema 2015. aasta 26. juunil, kuid kohus otsustas ta mullu augustis ennetähtaegselt vabastada. Kohus nentis toona, et vangistus oli kinnipeetaval esimene ning probleemideta käitumine vangistuses näitas, et Tunise arusaam ja mõtteviis on muutunud. Maakohus leidis, et Tunise puhul oli karistuse eesmärk täidetud ning vaatamata väga pikale katseajale on siiski otstarbekohane ja põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Süüdistuse järgi pidas politsei 2006. aasta 27. juunil kinni Pärnust Tallinna teel olnud auto, millest leiti läbivaatusel ligi kilogramm amfetamiini. Autos olnud Tunise kuriteokaaslane Veljo Lindvee tunnistas, et ta oli uimastitega teel Tallinna, kus ta pidi need Tunise korraldusel talle tundmatule mehele edasi andma.

Politseinikud korraldasid samal päeval Tunise Pärnu kodus läbiotsimise ja leidsid suure koguse amfetamiini, marihuaanat, GHB-d, kokaiini, ecstasy-tablette ja hašišit.

Kohtus tunnistas Lindvee end suures koguses uimastite käitlemises süüdi, Tunis tunnistas süüd osaliselt, kuid eitas seotust Lindvee autost avastatud amfetamiiniga. Lindvee sai tingimisi vangistuse.

Tunis jäi narkoäriga vahele ka 2003. aastal, kui Lääne-Virumaal Laekvere vallas Joodiku külas plahvatas talumajas olnud narkolabor ning mees sai ise raskelt vigastada. Kuigi kohus oleks võinud teda karistada toona kuni viieaastase vangistusega, sai ta halva tervise tõttu tingimisi karistuse.

Tänavune august oli tavapärasest soojem ja kuivem

Foto: Aigar NagelTänavune august oli tavapärasest soojem ja kuivem, selgub ilmateenistuse ülevaatest.

Keskmine õhutemperatuur oli 17,2 kraadi, samas kui paljuaastane keskmine augusti näitaja on 15,8 kraadi. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti tänavu 8. augustil 32,5 kraadi Valgas ning miinimumiks 3,4 kraadi 24. augustil Kuusikul.

Keskmine sajuhulk oli tänavu augustis 69 millimeetrit ehk paljuaastasest keskmisest seitsme millimeetri võrra vähem. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 39 millimeetrit 9. augustil Tallinn-Harkus.

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 367 tundi, samas kui paljuaastane keskmine on 235 tundi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD