Alkoholi tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks võimalusi otsivad üheksa organisatsiooni juhivad kohalikele omavalitsustele suunatud tegevusettepanekutes enim tähelepanu laste ja noorte alkoholi kättesaadavuse piiramisele.

Terve Eesti Sihtasutus, Eesti Psühhiaatrite Selts, Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinik, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Domus Dorpatensis, Eesti Väitlusselts, Eesti Onkoloogide Liit, Eesti Skautide Ühing ja MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus esitasid teisipäeval Eesti omavalitustele kokku seitse tegevusettepanekut, mis on suunatud alkoholi tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks, teatas Terve Eesti Sihtasutuse esindaja BNS-ile.

Organisatsioonide ettepanek omavalitsustele on teha lastele ja noortele alkoholist kättesaadavamaks läbimõeldud huviharidus. Kohalikud omavalitsused peaksid võimaldama noortele huvitegevusi kunstide, spordi, teaduse ja tehnika vallas, samuti võiks arendada koolides alkoholivaba ja õpilasi toetava kasvukeskkonna põhimõtteid.

Lisaks pakuvad organisatsioonid alkoholi müügi piiramist avalikel üritustel, kus saavad osaleda lapsed. "Kohalik omavalitsus saab väljastada alkoholi müügiloa vaid selliste avalike ürituste puhul, kus lastel pole võimalik osaleda. Samuti võiks tõhustada koostööd korrakaitseorganite ja kaupmeestega, piiramaks alkoholimüüki alaealistele. Kohalik omavalitsus saab tagada, et tema territooriumil asuvad alkoholi müügipunktid ei müü alkoholi alaealistele," märgivad ühendused.

Ka leiavad organisatsioonid, et alkoholi müük võiks lõppeda tund ennem baaride sulgemist. Nii on võimalik vähendada meelelahutusasutustes ja nende ümbruses esinevaid õnnetusi, vägivallajuhtumeid ja väärtegusid.

Lisaks peaksid omavalitused ühenduste hinnangul rõhuma sisulisele koostööle naaber-omavalitsustega alkoholikeskkonna korrastamisel. Eesti puhul tuleb arvestada, et kohalikud omavalitsused on enamasti väikesed ning vahemaad eri omavalitsuste kaupluste, meelelahutusürituste või -asutuste vahel on väga lühikesed. Seega ei pruugi olla väga mõistlik kehtestada vastavad piirangud väiksemal omavalitsusel üksinda vaid just koos ümbritsevate valdade või linnadega, leiavad organisatsioonid.

Ühtlasi kutsuvad organisatsioonid valijaid kohalike omavalitsuste valimistel hääletama erakondade ja valimisliitude poolt, kes avaldavad selget valmisolekut alkoholi liigtarbimist ja sellest tulenevaid kahjusid vähendada. 

Hiiumaale on jõudnud ohtlik mesilaste nakkushaigus Ameerika haudemädanik, mis on teatamiskohustuslik, kirjutab Hiiu Leht.

Loomaarst Ly Kokla sõnul on praeguseks Hiiumaal avastatud viis taudikollet. "Võtame proove iga taudikolde ümbruse farmidest kolme km raadiusest. Praegu on probleem selles, et kõik mesinikud pole oma mesilaid PRIA registris arvele võtnud ning meie loomaarstid peame neid tikutulega taga ajama. Ühtlasi võivad need mesilad enda teadmata levitada erinevaid haiguseid ja ohustada suurte mesilate omanikke, kelle põhi­teenistus tulebki mesindussaaduste müügist," kirjeldas ta olukorda saarel.  

Kui haigus avastatakse, kehtestatakse selle mesila toodangu turustamisele ja mesindussaaduste väljaviimisele piirangud, see aga toob mesinikule märkimisväärset kahju.

Kokla pani ühtlasi mesilastega tegelejatele südamele, et kui mõni pere hukkub või lendab ära, siis tuleb antud taru kärgedest, meest ja muust puhastada, et ei oleks põhjust teistel mesilastel seal vargil käia või sinna elama minna ja võimalikku taudi levitada.

Jaanuarist juulini registreerisid uurimisasutused 22 919 kuritegu, mida on kolm protsenti vähem kui 2012. aastal sama ajaga, tapmiste ja mõrvade arv on aga taasiseseisvumisaja madalaim, selgub justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetest.

Jätkuvalt on tõusutrendis kelmused, kuid varguste ja röövimiste registreerimine on vähenenud. „Varguste arvu järjepidev vähenemine on toimunud juba 2009. aastast. Võrreldes eelmise aasta seitsme kuu näitajaga vähenes varguste arv kümnendiku võrra. Vähenenud on vargused nii kaubandusettevõtetest kui ka sõidukitest  ja eluruumidest,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

Liikluskuritegude arv vähenes neli protsenti, eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise arvelt. Kelmuste registreerimine kasvas 31 protsenti. Peamiselt on mobiilsideoperaatoritelt välja petetud telefone ning palju on registreeritud juhtumeid, kus interneti kaudu ostetud kaupa pole ostjale kätte toimetatud.

Kehaliste väärkohtlemiste arv kasvas seitsme kuuga seitse protsenti. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid - tapmisi ja mõrvu registreeriti 37 juhtumit ehk kuue võrra vähem, kui eelmise aasta samal perioodil, jäädes sellega taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele.

Esimese seitsme kuuga registreeriti 10 000 elaniku kohta 178 kuritegu. Keskmisest enam oli kuritegusid Ida-Virumaal, Harjumaal ning Lääne-Virumaal ehk vastavalt 230, 215 ja 193 süütegu 10 000 elaniku kohta. . Ülejäänud maakondades oli kuritegude suhtarv väiksem.

Kuritegevus kasvas viies maakonnas – Harjumaal kaks, Läänemaal 41, Raplamaal seitse, Lääne-Virumaal neli ja Võrumaal  kaheksa protsenti. Ülejäänud maakondades kuritegude registreerimise arv vähenes.

Justiitsministeerium on karistusseadustiku muutmise eelnõusse lisanud rea punkte, mis peaksid hõlbustama seda, et kohtud suunaksid üha rohkem vange kandma karistust vanglamüüridest väljapoole ehk tingimisi, kirjutab Eesti Päevaleht.  

Ühe aspektina tahab ministeerium, et rohkem oleks neid, kes vanglast ennetähtaegselt vabaneksid, seega oleks nende reaalne vangistus lühem. „Inimene, kes vabaneb karistusaja lõppedes, läheb oma teed: riik ei saa tema üle teha järelevalvet ning kriminaalhooldus ei saa teda aidata kohaneda eluga vabaduses,” rääkis ministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Jako Salla. Tema sõnul panevad pea pooled vangid vabanenud aasta jooksul toime uue kuriteo, ennetähtaegselt vabanenutest teeb seda aga veerand. „Kuigi võib tunduda, et inimese vangistamine võimalikult pikaks ajaks kaitseb ühiskonda, on tegelikult selle mõju vastupidine,” nentis Salla.

Selleks, et kohtud rohkem vange enne tähtaega vabaks laseksid peaks neil olema suurem otsustusõigus ja -vabadus seda määrata. Bii võiks kriminaalhooldusametnikud teha kohtutele enne vastava otsuse kaalumist ülevaatliku ettekande, kas inimene võiks vajada kriminaalhoolduse tuge ja järelevalvet ehk kas talle võiks sobida tingimisi karistus käitumiskontrolliga või mitte.

Seni on kohtud olnud ennetähtaegse vabastamise rakendamisega ettevaatliku. Viimase nelja aasta jooksul on kohtud ennetähtaegselt vabastanud vähem kui 500 vangi, mullu 437. Samal ajal kandis möödunud aasta lõpus reaalset vanglakaristust 2541 inimest ning kriminaalhoolduse all oli 6762.