Reformikava kohaselt jääks Eestisse kuni 60 omavalitsust

Omavalitsusreformi kava kohaselt jääks Eestisse nelja aasta pärast kuni 60 omavalitsust, mis on koondunud tõmbekeskuste ümber.

Tõmbekeskustel põhineva reformi käik nägi ette, et maakondade omavalitsusliidud esitavad enda nägemuse piirkonna tõmbekeskustest maavanematele, tähtajaks laekusid ministrile 14 maakonna ettepanekud, teatas BNS-ile siseministeerium. Harjumaale sai pikema tähtaeg seoses poolelioleva uuringuga. Järvamaal ja Võrumaal ei esitanud omavalitsusliit maavanemale üldse oma seisukohta. Praeguse seisuga on nimekirjas 52 tõmbekeskust, millele lisanduvad veel Harjumaa omad ehk kokku saaks Eestis nelja aasta pärast olema umbes 60 omavalitsust.

Hiiumaale jääks kava kohaselt üks, Ida-Virumaale üheksa, Jõgevamaale kolm, Järvamaale neli kuni viis, Läänemaale kaks, Lääne-Virumaale seitse, Põlvamaale kaks, Pärnumaale kuus, Raplamaale neli, Saaremaale üks, Tartumaale kaks kuni kolm, Valgamaale kolm, Viljandimaale kolm ja Võrumaale neli tõmbekeskust.

„Kõige tähtsam on see, et see on maakondades kokku lepitud tulemus ja minu hinnangul on see hea tulemus. See on väga suur samm mõistliku riigipidamise suunas,“ ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

Omavalitsusreformi edasine ajakava näeb ette reformi raamseaduse koostamist, mis sisaldab sisulist kokkulepet protsessi edasise käigu ja tõmbekeskuste nimekirja osas. Raamseadus saadetakse ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile septembris ning lähtuvalt eelnõude menetlemise ajakavast esitatakse valitsusele aruteluks detsembris. Raamseaduse koostamisse annavad sisendi ka kolm ekspertidest koosnevat töögruppi ning erinevad eksperthinnangud ja analüüsid.

Sügisel algatatud omavalitsusreform „Tõmbekeskuste Eesti“ näeb ette, et kõigepealt nimetavad omavalitsused ja maavalitsused piirkonna tõmbekeskused ning seejärel valivad omavalitsused ise, millisega neist ühineda. Riigikogu annab seadusega ette tähtaja, milleks peab ühinemine toimuma ning 2017. sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad juba ühinenud omavalitsuste piirides.

Hiiumaa ja Saaremaa puhul saaks maakonna baasil moodustuv üks suur vald Kiisleri sõnul võtta üle mitmed ülesanded, mida praegu täidab maavalitsus ja riigile jääks seega üksnes järelevalve funktsioon.