Augustikuu jooksul on politsei liiklusliin kogunud populaarsust ning ühe kuu vältel helistati üle-eestilisele liiklusliini numbrile tuhat korda.

Reedel kell 14.40 laekus liiklusliini numbrile 14900  tuhandes telefonikõne, kui murelik inimene teatas Tallinnast Liikuri tänaval asfalteerimistöödele ette jäänud pargitud sõiduautost, teatas politsei- ja piirivalve pressiesindaja. Liiklusliini operaator võttis ühendust sõiduki omanikuga ning teavitas teda tekkinud probleemist.

Liiklusliini projektijuhi Baldur Pildeni sõnul on politseil hea meel, et inimestel on sekkumistahet muutmaks igapäevast liiklust ohutumaks.

Politsei liiklusliinile 14900 oodatakse eeskätt teateid selliste liiklusalaste rikkumiste kohta, millest hädaabinumbri 110 teavitamist ei peeta otstarbekaks. Liiklusliin töötab kõikidel päevadel kell 7-19.

Tänavu asub Tartu Kutsehariduskeskuses koolipinki ligi 1500 uut kutseõppurit. Kokku hakkab Eesti suurimas kutseõppeasutuses väärt oskusi omandama üle 3570 noore.

Uut õppeaastat ootavad põnevusega nii õpilased kui ka kool, sest ees on uuenduste aasta. Suund on lühemate ja praktilisemate õppekavade poole, et väljund tööturule oleks otsesem. Kutsehariduskeskuse direktori Andrus Mõttuse sõnul tulenevad muutused kutseõppes elulistest vajadustest. „Me tahame õpetada kuldsete kätega mehi ja naisi, kes ise tulevaste meistritena midagi praktilist suudavad luua,“ sõnas Mõttus.

Kutsehariduskeskusse sisseastujate seas on rõõmustavalt palju teadlikke ja oma valikutes kindlaid noori. „Sageli on sisseastujatel juba varasemaid kokkupuuteid või lausa oskusi oma valitud erialal. Pole saladus, et kutseoskusi tulevad omandama ka täiskasvanud ja eelneva kõrgharidusega inimesed ning usun, et kooli sisseastujate tase ning õpimotivatsioon on kõrge,“ lausus tugikeskuse juht Merle Väliste. Seetõttu on mitmetele erialadele vastu võetud ka plaanitust enam õppijaid.

Kogu vastuvõtuperioodi jooksul esitati 1417 õppekohale kokku 2350 sisseastumisavaldust, keskmiselt kandideeris õppekohale 1,66 soovijat. Sel aastal oli konkurss mõnevõrra väiksem, sest ühelt poolt on põhikooli ja gümnaasiumilõpetajaid mullusest 5% vähem, kuid õppekohti avas kutsehariduskeskuses 8% enam. Merle Väliste sõnul on seetõttu üksikuid vabu kohti õpilastele veel pakkuda.

Populaarsemad õppekavad keskhariduse baasil olid juuksur, spaateenindus ja majandusarvestus, kus keskmine konkurss kohale ületas 3,5. Põhihariduse baasil erialadest kujunesid noorte lemmikuks sel aastal IT-süsteemide spetsialisti, majutusteeninduse ja automaalri erialad.

Tartu Kutsehariduskeskust võib õigusega pidada Lõuna-Eesti kooliks, sest 55% tulevastest õppuritest on pärit Tartust või Tartumaalt, neist 530 Tartu linnast ja 283 maakonnast. Tõusnud on Põlvamaalt pärit õppurite osakaal, mis on sel aastal 9%, Jõgevamaalt tuleb 8% ja Võrumaalt 7% õpilastest.

Õppeaasta avaaktus toimub 2. septembril algusega kell 11.00 Vanemuise kontserdimajas. Pidulikul aktusel kuulutatakse välja ka kooli „Aasta tegu“ tiitli võitja.

Kooliaasta avaaktustel, 1. ja 2. septembril jagatakse Võrumaa munitsipaalkoolides projekti „Mütsiga nähtavaks“ raames valmistatud helkurmütse, mis lapsed liikluses nähtavamaks muudavad.

Liiklusohutusealase projektiga „Mütsiga nähtavaks“ liitusid Võrumaa vallad, välja arvatud Vastseliina vald ja Võru linn. Võrumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel ja koostöös omavalitsustega muudetakse sel õppeaasta algul liikluses nähtavaks suisa 205 uut õppurit.

Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse komissar ja projekti juht Elar Sarik tõdes, et politsei peab väga oluliseks igal uuel õppeaastal meelde tuletada lastele ja nende vanematele ohutu liiklemise põhitõed. Ohutu liiklemine algab eelkõige tähelepanelikkusest, liikluses teistega arvestamisest ning iseenda nähtavaks tegemisest.

„Autojuhtidele tuletab politsei meelde, et seoses kooli algusega ilmub tänavatele ja maanteedele järjest rohkem lapsi, olgem siis nende suhtes tähelepanelikud, sest paljud neist teevad oma elu esimesi iseseisvaid katsetusi linnaliikluses,“ sõnas Sarik.

Helkurimütside valmimisel anti 2012. aasta sügisel Võrumaa koolide õpilastele võimalus visandada mütsi kavandid, mille järgi Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid kriteeriumitele vastava mütsi valmis disainisid.

Keerukate küberrünnakutega on võimalik riigi majanduse ja kriitilise taristu vähemalt ajutiselt põlvili suruda, ütles president Toomas Hendrik Ilves USA riigikaitse ülikoolis peetud loengus.

"Traditsiooniline arusaam, et riigi rivist välja löömiseks piisab selle territooriumi vallutamisest või sõjaväe purustamisest, enam alati ei päde,“ ütles Ilves neljapäeval Ameerika Ühendriikides Washingtonis USA riigikaitse ülikoolis peetud aulaloengus, teatas BNS-ile preidendi kantselei. "Tänapäeval on võimalik vaenlasel sõjaväest üldse mööda vaadata – keerukate küberrünnetega saab riigi majanduse ja kriitilise taristu vähemalt ajutiselt põlvili suruda."

Enam kui 600 õppurile, kellest suur osa on kõrgemad sõjaväelased, esinenud Ilves keskendus 21. sajandi julgeolekule ja eriliselt küberjulgeolekule.

„Peame panema sõjalise küberkaitse konteksti – sõjavägedel on küberjulgeolekus küll oma roll, kuid see pole tingimata määrav,“ ütles president , pidades hädavajalikuks erasektori tihedat kaasamist küberturvalisuse tagamisse.

Rääkides Atlandi-üleste suhete hetkeseisust, avaldas riigipea muret nii Euroopa kohati väikeste kaitsekulude ja vähese kaitsetahte pärast, vaid ka Ameerika Ühendriikides levivate isolatsionismimeeleolude pärast. "Sellest pole õnneks veel kujunenud peavoolusuhtumine, aga nii poliitiliste jõudude vasak- kui ka paremskaalal on märgatav teatav välispoliitiline  endassetõmbumine ja väsimus,“ sõnas ta.

Ilves sõnas, et Euroopa ja ülejäänud vaba maailm vajavad Ameerika Ühendriikide tugevat panust ja pühendumust meie ühiste väärtuste eest seismisel, sest keegi teine ei ole tänases maailmas valmis ega võimeline sellist rolli oma õlule võtma.

President osaleb reedek Washingtonis Balti-USA tippkohtumisel, kui Valges Majas kohtuvad Ameerika Ühendriikide ning Eesti, Läti ja Leedu presidendid Barack Obama, Toomas Hendrik Ilves, Andris Bērziņš ja Dalia Grybauskaitė. Samuti kohtuvad Balti riikide liidrid USA asepresidendi Joe Bideniga.