Erametsakeskuse nõukogu otsustas tunduvalt suurendada nii metsa uuendamise kui ka pärandkultuuri toetuse eelarvet.

Erametsaomanikud hooldavad oma metsi üha aktiivsemalt. Sellest tulenevalt laekus Erametsakeskusele tänavu esimesel poolaastal ka metsauuendamiseks toetusavaldusi rohkem kui kunagi varasemalt ehk kokku 255 taotlust kogusummas 849 200 eurot. Esitatud toetustaotluste hulk ületas 2013. aastaks kinnitatud metsa uuendamise toetuse esimese taotlusvooru eelarvet, mis on 390 000 eurot, enam kui kahekordselt.

Erametsakeskuse nõukogu otsuse kohaselt suureneb metsa uuendamise toetuse vooru eelarve 195 000 euro võrra ehk tasemeni 585 000 eurot. Vahendid selleks leiti metsamajandamiskavade koostamise toetuse eelarvest, mille kasutamine oli tänavu prognoositust tagasihoidlikum.

SA Erametsakeskuse eesmärk on metsaomanike toetamine tegevustes, mis pikas perspektiivis on olulised kogu ühiskonna jaoks. Riigi rahaline tugi pikaajaliste investeeringute tegemisel, sealhulgas metsakasvatustööde kulude katmisel, on erametsaomanikele väga oluline.

„Tänu Erametsakeskuse nõukogu otsusele võime täna öelda, et enamus väikemetsaomanike toetustaotlusi metsa uuendamiseks saab rahuldatud,“ ütles Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Täismahus saavad rahastatud peaaegu kõigi füüsilisest isikust metsaomanike toetustaotlused, vähendamisi tehakse 17 juriidilise isiku toetustaotluse osas,“ täpsustas ta.

Erametsakeskusel on hea uudis ka pärandkultuuri toetust taotlenud erametsaomanikele. Nimelt otsustas Erametsakeskuse nõukogu seoses kultuuripärandi aastaga suurendada ka pärandkultuuri toetuse selle aasta eelarvet. Nii saavad kõigi tänavu toetust taotlenud metsaomanike tegevused metsanduslike pärandkultuuri objektide korrastamisel rahastatud. Eelarves olnud 20 000 eurole tuli selleks otstarbeks juurde leida 12 341 eurot. Kokku rahastatakse pärandkultuuriobjektidega seotud töid 32 341 euro ulatuses. Peamised toetatavad tegevused on seotud metsastunud parkide kordategemisega.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Sotsiaalministeerium soovib senisest enam toetada koduhooldusteenuste ja tugiteenuste arendamist, et inimene saaks vajalikku abi oma koduses keskkonnas, samuti väheneb nii omaste hoolduskoormus, märkis laupäeval Viljandis omastehoolduse foorumil esinev sotsiaalminister Taavi Rõivas.

„Oleme tulevasest Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodist planeerinud ligi 40 miljonit eurot hoolduskoormuse vähendamiseks,“ ütles Rõivas. „Sellisteks teenusteks on näiteks päevahoid ja kodus hooldamise teenused, sealhulgas lähedasele hoolduspuhkuse andmine ja nii edasi. Täpsemad meetmed töötame välja koostöös omavalitsuste ja ekspertidega, kes hooldust vajavate inimeste ootusi kõige paremini teavad,“ lisas minister.

Rõivase sõnul jätkatakse investeeringutega ka erihoolekandeasutustesse, et tagada teenusel olevatele inimestele tegus elukorraldus ja head elutingimused. "Viimastel aastatel oleme loonud senisest paremad tingimused juba 550 inimesele," ütles Rõivas. "Aastatel  2014–2020 planeerime luua veel 1400 kaasaegset kliendikohta," lisas minister.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) sõlmis seitsme linna tänavavalgustuse projekteerimiseks lepingud aktsiaseltsiga K-Projekt.

Iga linnaga sõlmiti eraldi leping, mille allkirjastasid kolm osapoolt – linna tänavavalgustusega tegelev asutus, KIK ja projekteerimisfirma, teatas sihtasutus BNS-ile.

Projekteerimistööd tehakse kolmes etapis; eelprojekti koostamine kestab neli kuud, põhiprojekt kolm kuud ning paralleelselt ehitustöödega koostatava tööprojekti tegemiseks on arvestatud kaks kuud.

KIK-i tänavavalgustuse programmijuhi Tõnis Kurriku sõnul viibis hanke võitnud K-Projektiga lepingu sõlmimine poolteist kuud, sest üks hankel osalenud firma vaidlustas hanke tulemused riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO). "Kuna VAKO tunnistas hanke seaduspäraseks, ning otsust edasi ei kaevatud, saime lõpuks lepingud ära sõlmida ning projektiga edasi minna," ültes Kurrik.

"Vaidemenetluse tõttu tekkis tööde ajagraafikusse nihe, mis tuleb nüüd järelejäänud ajaga tasa teha, et saaksime ehitustöödega 2014. aasta kevadel alustada," lisas ta.

KIK-i hankel tänavalgustuse projekteerija leidmiseks osalesid OÜ Keskkonnaprojekt, Sweco Projekt AS, K-Project AS ning ühispakkujad AS ÅF-Consulting ja AS EA RENG.

ÅF-Consulting leidis, et võitjaks kuulutatud K-Projekti pakkumine oli põhjendamatult madal, sest oli nii Sweco Projekti kui ÅF-Consultingu pakkumistest mitu korda väiksem ning esitas hankele kaebuse VAKO-le.

KIK oli määranud hanke eeldatavaks maksumuseks 490 000 eurot, aga ÅF-Consulting pakkumus oli 1,8 miljonit eurot. K-Projekt tegi omalt poolt pakkumise, mis oli 484 000 eurot. Sweco Projekti pakkumus ületas samuti miljon eurot ning Keskkonnaprojekti pakkumus oli K-Projekti pakkumusega samas mahus.

Tänavavalgustuse arendamise programmi eesmärgiks on luua tänapäeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutav, kvaliteetne, nutikas ja samas säästlik välisvalgustuse lahendus. Laiem eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tulenevat süsinikdioksiidi heitmete hulka. Arvutuste kohaselt on kokkuhoid vähemalt 5500 tonni heitmeid aastas.

Pilootprogrammi raames saavad energiasäästliku tänavavalgustuse seitse keskmise suurusega Eesti linna, ehk linnad, mille elanike arv jääb vahemikku 8000-15 000. Nendeks linnadeks on Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ning Paide.

Veebruari alguses Lõuna-Eesti külades suurhaaranguga tabatud 17 vietnamlasest 15 on saadetud tagasi nende kodumaale, kaks isikut ootavad veel tuvastamist.

"Venemaa kaudu Eestisse sisenenud vietnamlastest on veel kaks isikut, keda ei ole välja saadetud. Praeguseks ei ole Vietnami saatkond nende isikuid suutnud lõplikult tuvastada," ütles politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo esindaja Katrin Rohtla BNS-ile.

Varasema info kohaselt läheb vietnamlase kodumaale lennutamine Eesti maksumaksjale maksma 6281 eurot. See summa sisaldab väljasaadetava lennupiletit sihtkohta ning teda eskortiva kahe ametniku lennupileteid, kindlustust, päevaraha ja vajadusel ka majutuskulusid.

3. veebruaril pidasid Lõuna prefektuuri piirivalvurid Võrumaal suurhaarangu käigus kinni 28 illegaali, kes olid ebaseaduslikult riiki sisenenud. Tegu on seni suurima tabatud illegaalide hulgaga Eesti riigi hallataval välispiiril. Vahistatute hulka kuulus 27 meest ja üks naine, kellest 17 olid Vietnami kodanikud.