Teisipäeval on taasiseseisvumispäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipud heisatakse kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetele.

20. augustil 1991. aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Otsus lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseisvuse, muuhulgas taasseati sisse diplomaatilised suhted teiste riikidega, teatas riigikantselei BNS-ile.

Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Esmaspäevast pühapäevani on kogu Euroopas liikluspolitsei teravdatud tähelepanu all juhtide sõidukiirus, et tuletada liiklejatele meelde  piirkiiruse ületamisega kaasnevaid riske, Eestis on politsei suuremate jõududega kiirust mõõtmas kolmapäeval, 21. augustil.

PPA liiklusbüroo komissar Riho Tänaku sõnul on piirkiirusest kinni pidamine liiklusohutuses tihti määrava tähtsusega ent paraku on see üks kõige sagedamini eiratud liiklusreegleid, teatas ameti pressiesindaja.

„Juhid alahindavad asjaolu, et suurem kiirus vähendab tunduvalt ohule reageerimiseks jäävat aega ning suuremal kiirusel toimunud kokkupõrge toob kaasa tõsisemad kehavigastused,“ ütles Tänak.

Üle-euroopalise liikluspolitseinike võrgustiku TISPOL president Koen Ricour kutsub juhte üles muutma oma suhtumist kiiruseületamisse. „Igaüks, kes usub, et kiiruseületamine on tühine liiklusrikkumine, eksib. Uuringute kohaselt on kiiruseületamine otseseks põhjuseks kolmandikul surmaga lõppenud liiklusõnnetustest ning täiendav mõjutegur suuremal osal raskete tagajärgedega kokkupõrgetest,“ sõnas ta.    

Maanteeameti 2012. aasta uuringu kohaselt ületab lubatud sõidukiirust suurem osa juhtidest. Linnadevahelistel maanteedel ületab enda sõnul sageli piirkiirust 83 protsenti vastanud meestest ja 86 protsenti naistest. Väiksematel ja kohalike teedel ületab tihti kiirust 86 protsenti vastanud meestest ja 81 protsenti naistest. Asulates ja linnades ületab sageli kiirust 67 protsenti meestest ja 65 protsenti naistest.   

Selle aasta seitsme kuuga on politsei Eestis avastanud ligi 24 500 kiiruseületamist. Neist ligi tuhandel juhul on piirkiirust ületatud enam kui 40 km/h.

Eelmisel aasta augustis läbi viidud sarnase teemanädala raames avastas politsei 25 Euroopa riigis kokku enam kui 554 000 kiiruseületamist, neist üle tuhande Eestis.

54 väliseesti õpetajat läbisid Setu- ja Võrumaal kaks suvekoolitust, millel tutvustati keele omandamist ja mitmekeelsust, keeleõppe praktilisi võtteid, e-õppe võimalusi ja draamaõppe meetodeid väärtuskasvatuses.

Välismaa kõrgkoolides töötavate eesti keele ja kultuuri lektorite suveseminari programm sisaldas nii teoreetilisi loenguid kui ka vestlusringe, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

26 õppejõudu said kuulata Jaan Kaplinskit teemal „Eesti keele ja teiste soomeugri keelte eripärast“ ja Mari Sarve, kes rääkis leelost ja regilaulust. Uuemaid eestikeelseid õppematerjale tutvustas Mare Kitsnik. Lektorid külastasid Seto Kuningriigi päeva ning tutvusid sealse keele, kultuuri ja kommetega.

Eesti keelt ja kultuurilugu saab õppida enam kui 70 üldharidus-, pühapäeva- ja täienduskoolis ning lasteaias üle maailma. Eesti keelt õpetavaid väliskõrgkoole on 33.

Õpetajate ja lektorite koolitusseminare rahastab haridus- ja teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programmi 2009-2013“ ja „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011-2017“ kaudu. Koolitused korraldasid Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning MTÜ Eesti Instituut.