EESTI UUDISED BNS

Ilves õnnitles öölaulupeol eestlasi tähtpäeva puhul

Toomas Hendrik IlvesEesti president Toomas Hendrik Ilves õnnitles esmaspäeval Tartu lauluväljakul korraldatud öölaulupeol "Järjepidevus" kõiki eestlasi tähtpäeva puhul, teavitas presidendi kantselei.

"Armsad inimesed. Siin maal ei ole tõesti kõrgeid mägesid. Kuid Eesti rahvas on oma imeväe ja kummaliste laululugudega võitnud väga kõrgeid tippe. Siin maal on meie inimestes tohutut jõudu, tohutult  palju lootust ja sihikindlust, sitkust ja hoolivust, usku ja armastust, vaba tahet ja soovi pürgida parima poole. Et teha kõik paremaks, sestap` tahtsimegi ja tahame olla vabad," ütles Ilves.

"Ja kõige selle eluks ja eduks vajamineva kõrval on meil juba 22 aastat uuesti õigus, võimalus ja ka kohustus seda kõike ellu viia – Eesti on vaba, igaüks meist on vaba. Elagu Eesti!" lõpetas president.

Võrumaa rallisprindi võitis Ott Tänak Georg Grossi ees

FOTO:  Indrek AllikPühapäeval sõideti Võrumaal Eesti rallisprindi meistrivõistluste järjekordne etapp, mille raames sõideti ka Eesti autoralli karikasarja etapp ja Eesti noorteralli-ja sprindi meistrisarja etapp. Kokku läbiti kolm korda pea 14 kilomeetrine katse, starti läks pea 50 masinat ja publikut oli raja ääres tuhande ringis. 
 
Kiireimad ajad sõideti välja neljaveoliste autode klassis, kus kahes esimeses voorus olid kiireimad Ott Tänak ja Madis Halling (Subaru Impreza), edestades mõlemal korral Georg Grossi ja Raigo Mõlderit (Ford Focus WRC). See tagas Tänakule ja Hallingule etapivõidu, viimases voorus oli nende masinal käigukasti probleem, kuid see enam lõpptulemust ei ohustanud. Gross ja Mõlder sõitsid viimases voorus välja päeva parima aja ja etapi teine koht kindlustas neile enne sarja viimast etappi Kehalas Eesti rallisprindi meistritiitli klassis 4WD. Klassi kolmas koht kuulus Võrumaal Siim Plangile ja Marek Sarapuule (Mitsubishi Lancer EVO X). Kahjuks pidid peale avavooru käigukasti probleemi tõttu katkestama kolmandat aega näidanud Egon Kaur ja Erik Lepikson (Mitsubishi Lancer EVO X). 
 
Kaheveoliste ralliautode klassis olid eesotsas BMW M3 autod. Etapivõidu said Ago ja Kalle Ahu, kes olid kiireimad kõigis kolmes voorus. Teine koht kuulus Toomas Vaskile ja Andrus Toomile, kellel teine voor ebaõnnestus, kuid teised ajad esimesest ja kolmandast voorust tagasid neile teise koha. Kolmandale kohale sõitsid end Rainer ja Rauno Rohtmets (Citroen C2R2 MAX).
 
Klassis Juunior 2000 selgus samuti Eesti meister, kui Sander Sinorg koos Annika Arnekiga võttis Võrumaalt kindla võidu, olles Honda Civic Type-R masinaga kiireimad kõigis kolmes voorus. Etapi teine koht läks Soome, Alex Forsströmile ja Jukka Jämsenile (Seat Ibiza) ja kolmandad olid Roland Poom ning Taavi Udevald (Citroen C2R2).  Juunior 1600 klassis olid kiireimad Kaspar Kasari ja Hannes Kuusmaa, teised olid Kristian Pints ning Mati Otsing. 
 
Kaheveoliste sprindiautode klassis, kus kaardilugejaid ei kasutata, oli kiireim Margus Jamnes (Lada Samara) edestades Mart Tikkerbäri. Etapivõiduga kindlustas endale meistritiitli Margus Jamnes. Veoautosid olid rajal kokku kümme, etapivõidu said Toomas Repp ja Oliver Ojaveer Sigmar Tammemägi ning Tauri Tuusise ja Ants Kristalli ning Rain Nipernado ees. 
 
Samade katsete arvestuses sõideti ka Eesti autoralli karikasarja ja Eesti noorteralli –ja sprindi meistrivõistluste etapp. Erinevalt rallisprindist, kus vooru tulemuste alusel saadi kohapunkte, liideti nende sarjade osas kolme katse tulemused. Seetõttu olid esikolmikud klasside kaupa pisut erinevad rallisprindi omadest.  
 
Nii olid autoralli karikasarja etapi kiireimad ja ühtlasi ka klassi 4WDE kiireimad Georg Gross ja Raigo Mõlder, teised selles klassis Henri Raide ja Raul Kulgevee (Mitsubishi Lancer EVO 7) ja kolmandad olid selles arvestuses David Sultanjants ja Siim Oja (Honda Civic Type-R). Neljaveoliste klassis said etapivõidu Ott Tänak ja Madis Halling, teised Siim Plangi ja Marek Sarapuu ja kolmandad Oliver Ojaperv ja Raul Kulgevee (Subaru Impreza). Kaheveoliste autode arvestuses olid kiireimad Sander Sinorg ja Annika Arnek, teised Rainer ja Rauno Rohtmets ning kolmandad Roland Poom ja Taavi Udevald. Rahvusliku rühma ehk E-rühma autod jagunevad karikasarjas kolme klassi, võimsaimas, E11 klassis olid kiireimad Ago ja Kalle Ahu, teised Andrus Vahi ja Alo Ivask (BMW M3) ja kolmandad Toomas Vask ja Andrus Toom. E10 esikoht läks Lembit Soele ja Ahto Pihlasele (Toyota Starlet), Raido Laulik ja Tõnis Viidas (Nissan Sunny GTI) teised ja Gert-Kaupo Kähar ning Jan Pantalon (Honda Civic) kolmandad. E9 klassis kuulus võit Steven Viilole ja Taivo Tuusisele (Toyota Starlet), teised Henri Franke ja Alain Sivous (Suzuki Baleno) ja kolmandad Raigo Vilbiks ja Silver Siivelt (Lada Samara). Veoautode kiireimad olid Sigmar Tammemägi ja Tauri Tuusis, teised Toomas Repp ja Oliver Ojaveer ning kolmandad Ants Kristall ja Rain Nipernado.   
 
Noorteralli-ja sprindi meistrivõistluste etapil olid klassis S2000 kiireimad Sander Siniorg ja Annika Arnek, teised Alex Forsström ja Jukka Jämsen ning kolmandad Roland Poom ja Taavi Udevald. S1600 klassis olid kiireimad Kaspar Kasari ja Hannes Kuusmaa, edestades Kristian Pintsi ja Mati Otsingut. 
 
Kõigi kolme võistluse detailsed tulemused: http://autosport.ee/rallyreg/index.php?page=41&race_id=260& 

Teisipäeval heisatakse Eesti lipud

Teisipäeval on taasiseseisvumispäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipud heisatakse kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetele.

20. augustil 1991. aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Otsus lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseisvuse, muuhulgas taasseati sisse diplomaatilised suhted teiste riikidega, teatas riigikantselei BNS-ile.

Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Politsei kõrgendatud tähelepanu on sellel nädalal sõidukiirusel

FOTO: Aigar NagelEsmaspäevast pühapäevani on kogu Euroopas liikluspolitsei teravdatud tähelepanu all juhtide sõidukiirus, et tuletada liiklejatele meelde  piirkiiruse ületamisega kaasnevaid riske, Eestis on politsei suuremate jõududega kiirust mõõtmas kolmapäeval, 21. augustil.

PPA liiklusbüroo komissar Riho Tänaku sõnul on piirkiirusest kinni pidamine liiklusohutuses tihti määrava tähtsusega ent paraku on see üks kõige sagedamini eiratud liiklusreegleid, teatas ameti pressiesindaja.

 

„Juhid alahindavad asjaolu, et suurem kiirus vähendab tunduvalt ohule reageerimiseks jäävat aega ning suuremal kiirusel toimunud kokkupõrge toob kaasa tõsisemad kehavigastused,“ ütles Tänak.

 

Üle-euroopalise liikluspolitseinike võrgustiku TISPOL president Koen Ricour kutsub juhte üles muutma oma suhtumist kiiruseületamisse. „Igaüks, kes usub, et kiiruseületamine on tühine liiklusrikkumine, eksib. Uuringute kohaselt on kiiruseületamine otseseks põhjuseks kolmandikul surmaga lõppenud liiklusõnnetustest ning täiendav mõjutegur suuremal osal raskete tagajärgedega kokkupõrgetest,“ sõnas ta.    

 

Maanteeameti 2012. aasta uuringu kohaselt ületab lubatud sõidukiirust suurem osa juhtidest. Linnadevahelistel maanteedel ületab enda sõnul sageli piirkiirust 83 protsenti vastanud meestest ja 86 protsenti naistest. Väiksematel ja kohalike teedel ületab tihti kiirust 86 protsenti vastanud meestest ja 81 protsenti naistest. Asulates ja linnades ületab sageli kiirust 67 protsenti meestest ja 65 protsenti naistest.   

 

Selle aasta seitsme kuuga on politsei Eestis avastanud ligi 24 500 kiiruseületamist. Neist ligi tuhandel juhul on piirkiirust ületatud enam kui 40 km/h.

 

Eelmisel aasta augustis läbi viidud sarnase teemanädala raames avastas politsei 25 Euroopa riigis kokku enam kui 554 000 kiiruseületamist, neist üle tuhande Eestis.

 

54 väliseesti õpetajat läbisid suvekoolituse Eestis

54 väliseesti õpetajat läbisid Setu- ja Võrumaal kaks suvekoolitust, millel tutvustati keele omandamist ja mitmekeelsust, keeleõppe praktilisi võtteid, e-õppe võimalusi ja draamaõppe meetodeid väärtuskasvatuses.

Välismaa kõrgkoolides töötavate eesti keele ja kultuuri lektorite suveseminari programm sisaldas nii teoreetilisi loenguid kui ka vestlusringe, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

26 õppejõudu said kuulata Jaan Kaplinskit teemal „Eesti keele ja teiste soomeugri keelte eripärast“ ja Mari Sarve, kes rääkis leelost ja regilaulust. Uuemaid eestikeelseid õppematerjale tutvustas Mare Kitsnik. Lektorid külastasid Seto Kuningriigi päeva ning tutvusid sealse keele, kultuuri ja kommetega.

Eesti keelt ja kultuurilugu saab õppida enam kui 70 üldharidus-, pühapäeva- ja täienduskoolis ning lasteaias üle maailma. Eesti keelt õpetavaid väliskõrgkoole on 33.

Õpetajate ja lektorite koolitusseminare rahastab haridus- ja teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programmi 2009-2013“ ja „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011-2017“ kaudu. Koolitused korraldasid Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning MTÜ Eesti Instituut.

Üleskutse: süüta küünal hüljatud lemmikloomade mälestuseks

Pilt on illustratiivneTäna tähistavad Eesti Loomakaitse Selts (ELS), mitmed kohalikud varjupaigad ja teised loomi abistavad organisatsioonid rahvusvahelist kodutute loomade mälestamispäeva, mille raames süüdatakse küünal mälestamaks lemmikloomi, kes on kannatanud inimeste ükskõiksuse ja hoolimatuse tõttu. 
 
Ühes ELSiga süütavad hüljatud loomade auks küünla Varjupaikade MTÜ, Loomakaitsekeskus Kuulikodu, Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu, Toolse Kodutute Lemmikloomade Varjupaik, MTÜ Auh, Kassiabi, Kasside Turvakodu, Pesaleidja ja Tartu Kassikaitse. Selts kutsub teisigi loomasõpru üles süütama küünlad kodus või virtuaalselt aadressil http://loomakaitse.ee/malestus/ ning mõtlema loomadest, kes on pidanud kannatama inimese käe läbi.
 
Koostöös Zizu.ee-ga on augusti lõpuni käimas ka heategevuslik kampaania, mis on pühendatud rahvusvahelisele kodutute loomade mälestamise päevale. 2-, 4- või 6-eurose kupongi eest saab aidata ELSil katta hüljatud loomade toidu-, ravi- ja veterinaarsete protseduuride kulutusi. Tänuavaldusena laekub ostja e-postile südamlik JPG-formaadis tänukaart. 

 
Kodutuid loomi abistavaid organisatsioone on võimalik aidata ka vabatahtliku panusega või annetusega. Kohalike loomakaitseorganisatsioonide kontaktid leiab aadressilt http://loomakaitse.ee/malestus/index.php?do=toetus&page=22
 

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD