Riik laiendab võimalusi rakendada kurjategijalt vara konfiskeerimist

Justiitsministeeriumil on karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise läbi plaanis laiendada võimalusi kurjategijatelt vara konfiskeerimiseks, samuti avardada võimalusi asendada vangistust narkoraviga.

Laiendatud konfiskeerimise regulatsioon on Eestis kehtinud kuus aastat ning selle aja jooksul on tõusetunud mõningaid praktilisi probleeme. Seetõttu leevendatakse laiendatud konfiskeerimise kohaldamise eeldusi, et need oleksid vastavuses tegeliku kohtupraktikaga.

Neljapäeval valitsuses arutlusele tuleva muudatuste jõustumise järel on võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimist ka juhul, kui isikule on organiseeritud kuritegevuses, riigivastases, ameti- või majandusalases kuriteos süüdimõistmisel määratud vähemalt üheaastane vangistus senise üle kolmeaastase vangistuse asemel. See omakorda peaks võimaldama kriminaaltulu laialdasemalt konfiskeerida ja raskendama ebaseadusliku päritoluga raha legaliseerimist.

Muudatused peaksid saatma veelgi selgema signaali õiguserikkujatele, et kuritegude toimepanemise kaudu rikastumine ei ole aktsepteeritav, ebaseaduslikult saadud varade kantimine lähedastele peaks muutuma senisest raskemaks ja keerulisem on ka ebaseadusliku päritoluga vara legaliseerimine seadusliku ja ebaseadusliku vara segamise teel.

Võimalus asendada vangistus narkomaania sõltuvusraviga on kehtinud kaks aastat. Selle aja jooksul on selgunud, et sõltuvusravi eelduseks olevad tingimused on liiga kitsad ning seetõttu ei ole olnud võimalik reaalselt sõltuvusravi kohaldada. Edaspidi ei ole narkomaania sõltuvusravi kohaldamise eeltingimuseks see, et isikut ei ole varem vangistusega karistatud. Muudatus võimaldaks sõltuvusravi rakendada tunduvalt laiemale sihtgrupile, mis omakorda peaks kaasa aitama sõltuvusprobleemidega kurjategijate ümberkasvamisele ning kuritegevuse vähenemisele.

Lisaks antakse eelnõu kohaselt kohtule diskretsioon karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamise otsustamisel. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll kujutab endast mitme olulise põhiõiguse riivet, tuleb riigil tagada, et seda meedet ei kohaldataks kergekäeliselt.