Eesti loomakaitseorganisatsioonid nõuavad riigilt jõulist sekkumist karusloomafarmides toimuva kontrolli alla võtmiseks ning avaldavad heameelt, et teema on jõudnud arutelude käigus juba ka riigikogu tasandile.

Loomakaitseorganisatsioonid leiavad, et riigikogu sekkumise näol on tegu olulise sammuga loomade heaolu tagamiseks ja seaduste muutmiseks. „Lisaks loomade heaolu puudulikkusele karusloomafarmides on Eesti kontekstis oluliseks probleemiks ka farmidest väljapääsevad mingid, kes kohaliku Euroopa naaritsa asurkonda hävitavad. Seetõttu tulebki olukorrale läheneda laiahaardeliselt, esmalt valdkonda kaardistades ning siis keelustamise võimalikkusest rääkides,“ kommenteeris ümarlaua arutelu organisatsiooni Loomade Nimel esindaja Kristina Mering.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Annika Lepp lisas, et riik peab vastu võtma otsuseid rebase- ja mingifarmides toimuvate süsteemsete rikkumiste ja loata tegevuse peatamiseks. „Lisaks loomakaitseseaduse ja karusloomade pidamise määruse rikkumistele ei täideta ka loomatauditõrje seadust. Näiteks Karjaküla farmil pole pärast paarikümneaasta pikkust tegutsemist endiselt sõnnikuhoidlat. Jääb küsimuseks, kas määrused on täitmiseks või on tegu pelgalt paberimäärimisega,“ märkis Lepp.

Loomakaitsekeskuse Kuulikodu juht Kadri Taperson avaldas heameelt, et teisipäeval riigikogus toimjunud loomakaitsealasel ümarlaual räägiti ka eetilisusest. "Ka siis, kui farmid täidaksid kõiki määrusi, oleks metslooma puurielu endiselt loomuvastane. Ka veterinaar- ja toiduameti esindaja nõustus, et puuriloomal ei ole võimalik liigiomast elu elada,“ lisas ta.

Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli märkis, et karusloomafarmide tegevust reguleerivad loomakaitseseadus ja looduskaitseseadus, kuid pahatihti ei täida mingifarmid neile seatud päris rangeid nõudeid, mis on toonud kaasa keskkonnareostuse. "Kuna suurtel farmidel puuduvad sõnnikuhoidlad, on ohus nii Keila jõgi kui ka põhjavesi,“ ütles Rüütli.

Tema kinnitusel on järelevalve tõhustamine hädavajalik. „Hoovad on siin riigi käes - täna saab juriidilisest isikust seaduserikkujat karistada 32 000 euro suuruse sunnirahaga,“ lausus Rüütli.

Karusloomakasvandused on keelustatud Inglismaal, Põhja-Iirimaal, Austrias, Sloveenias, Bulgaarias ja Hollandis. Osaline keeld on jõustunud Taanis, Šveitsis, Rootsis, Itaalias ja Uus-Meremaal. Arutelud toimuvad sel teemal mitmes Euroopa riigis, näiteks Soomes ja Belgias.

Statistikaameti teatel langes töötuse määr 2013. aasta teises kvartalis 8,1 protsendini, töötute hinnanguline arv oli teises kvartalis 57 000, mis on 14 000 võrra väiksem kui aasta varem.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr oli teises kvartalis märgatavalt madalam nii eelmise kvartali kui möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes, mõlemal puhul oli töötuse määr 10,2 protsenti. Tööpuudus on olnud langustrendis 2010. aastast alates.

Nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes kahanes teises kvartalis enam meeste tööpuudus. Kui enamasti on tööpuudus meeste seas suurem, siis teises kvartalis jõudsid naiste ja meeste töötuse määr samale tasemele.

Aasta varasemaga võrreldes vähenes teises kvartalis tunduvalt ehk 9000 võrra pikaajaliste ehk enam kui aasta tööd otsinud töötute arv, olles 28 000. Pikaajalise töötuse määr oli teises kvartalis 3,9 protsenti ning see langes esmajoones enam kui kaks aastat tööta olnute arvelt. Vähem kui aasta tööd otsinute arv kahanes aastaga 5000 võrra.

Eagruppide võrdluses vähenes töötus enam noorte ja keskealiste seas ning vähem vanemaealistel. Noorte ehk 15-24-aastaste töötuse määr oli teises kvartalis 16,1 protsenti, mis on nii eelmise kvartaliga kui aasta varasemaga võrreldes oluliselt väiksem, siis oli noorte töötuse määr vastavalt 23,1 protsenti ja 24,4 protsenti. Arvuliselt on töötuid noori jäänud aastaga kolmandiku võrra vähemaks. Kuna töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 6,5 protsenti.

15–74-aastaste tööhõive määr oli teises kvartalis 63 protsenti. Hõive kasvas nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, siis oli hõivemäär vastavalt 60,8 ja 60,9 protsenti. Tööga hõivatute hinnanguline arv oli 645 000. See kasvas nii töötute kui majanduslikult mitteaktiivsete arvu vähenemise arvelt.

Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud ja teised) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas kahanes ning oli teises kvartalis 31 protsenti. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 322 000 ning see kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 8000 võrra. Enim kahanes mitteaktiivsete arv terviseprobleemide pärast tööturust eemalolijate arvu vähenemise tõttu. Veidi kasvas tööotsingutes heitunute (need, kes on kaotanud lootuse tööd leida) arv, teises kvartalis oli neid hinnanguliselt 9000.

2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 2012. aasta 1. jaanuari seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega.

Oktoobri algusest läheb kaitsevägi üle uuele toitlustamise süsteemile, ajateenijate toidukordade vahe muutub tihedamaks ning pakutav söök muutub tervislikumaks ja mitmekülgsemaks.

"Kui praegu saavad kaitseväelased süüa kolm korda päevas, siis alates sügisest lisanduvad kolmele põhitoidukorrale kaks vahepala, mis muudavad menüü mitmekesisemaks, kaasaegsemaks ning tervislikumaks," ütles kaitseväe logistikakeskuse toitlustusjaoskonna juhataja kohusetäitja Karin Repp BNS-ile.

Mullu ja tänavu kevadel ajateenijate hulgas läbiviidud küsitlus tõi välja kitsaskohad, et lõunasöök on koguseliselt liiga suur ja samas õhtusöök ei ole kellaaega arvestades piisav.

32 protsenti ajateenijatest tõi välja, et nad ei saa mõnikord kõhtu piisavalt täis ja õhtusöögi kellaaeg ei ole sobiv. "Praeguse korra järgi on kaitseväelase lõunasöögi ja õhtusöögi vahemik isegi kuni kuus tundi. Tervisliku toitumise reeglid näevad ette, et sööma peaks iga nelja tunni järgi. Päevas saadav kogu-kaloraaž uue menüü järgi ei vähene, vaid jääb endiselt vahemikku 3500-3800 kilokalorit, " rääkis Repp.

Tänavu veebruarist maini kaitseväe staabi- ja sidepataljonis ning Kuperjanovi jalaväepataljonis läbi viidud testmenüü ning küsitluse tulemusena tundis 82 protsenti küsitluses osalenud kaitseväelastest, et uue menüüga on täiskõhutunne päeva jooksul ühtlasem. Sellepärast otsustati alates 1. oktoobrist rakendada uus süsteem kogu kaitseväes. Oktoobrist käiku minevad menüüd on praegu välja töötamisel.

Augusti algusest töötab kaitseväe logistikakeskuses peakokk Kaie Karu, kelle ülesanne on tegeleda toitlustamisküsimustega kogu kaitseväes. Uuele süsteemile üleminek on uue peakoka üks esimesi ülesandeid. Lisaks tuleb peakokal koolitada ligi 250 kaitseväe toitlustusvaldkonna töötajat näiteks teemadel, mis käsitlevad kaasaegseid maitseaineid, uusi töövõtteid, kaasaegseid köögiseadmeid, värskeid toite ja nii edasi.

Kaie Karu on lõpetanud kiitusega ETK kaubanduskooli kokk-kondiitri erialal. Ta on töötanud pagar-kondiitrina ja kokana. Viimased viisteist aastat on Karu töötanud Tallinkis, sellest viimased seitse Tallink City Hoteli peakokana.

Augusti alguses muutusid kõik töötukassa telefoninumbrid ja 20 töötukassa büroos on avatud kõnekeskused. Kõnekeskused on avatud töötukassa klienditeenindusaegadel E,K,N 8.15-16.00; T 8.15-17.30 ja R 8.15-12.00.

Kõnekeskuste kasutuselevõtmine parandab töötukassa klienditeeninduse taset ja muudab klientide ja töötukassa töötajate vahelist suhtlust tõhusamaks.

Töötukassa büroode kõnekeskuste numbrid:

1. Põlvamaa 799 0960

2. Võrumaa 786 8750

Kõnekeskusse saabunud kõned salvestatakse 60-ks päevaks, et tagada parem klienditeenindus ning vajadusel võimalus üle täpsustada inimese jäetud teade, näiteks tema töölesaamise või haigestumise või mõne muu olulise asjaolu kohta.

Kõikide töötukassa esinduste numbrid: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12495

Üldistes töötukassat puudutavates küsimustes saab jätkuvalt pöörduda töötukassa infotelefonile 15501 (lauatelefonilt tasuta, Skype’st valida: tootukassa) Infotelefon töötab E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30.

Kirjalikult saab oma küsimuse või ettepaneku edastada järgneva kodulehe vormi kaudu: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621