Riigiportaali eesti.ee sisse loginud kasutajad näevad nüüdsest ühest kohast väljavõtet olulisematest isiklikest andmetest ja sündmustest, ettevõtjatele on lisandunud teavituskalender, mis muudab sujuvamaks riigi ja ettevõtte suhtluse.

Seni pidi riigiportaali kasutaja oma andmete nägemiseks klõpsima eri teenustel. Nüüd näeb portaali sisenenud kasutaja "Minu asjade" all koondülevaadet, millise e-posti on ta riigiga suhtlemiseks valinud, millisele numbrile SMS-teavitused tellinud, kus elukoha registreerinud ning kes on tema perearst ja kaua kehtib Euroopa ravikindlustuskaart. Samuti näeb kasutaja oma ID-kaardi ja passi numbreid ning nende kehtivusaega. Ülevaatesse on toodud ka juhiloa kehtivusaeg, dokumendifoto, ettevõtted ja lemmiklooma andmed.

Riigiportaali eesti.ee juhi Mihkel Tiku sõnul tehti muudatused ennekõike riigiportaali kasutajate elu lihtsustamiseks. "Soovime , et kasutajad saaksid mugavalt ja kiiresti kätte olulisima info, mida neil on riigiga suheldes vaja. Plaanime koondülevaadet edaspidi täiendada ning võtame arvesse kasutajate tagasisidet, millist infot sinna veel lisada," ütles Tikk.

Teine oluline riigiportaali täiendus loodi ettevõtjate ja riigi suhtlemise hõlbustamiseks. Teavituskalender annab ettevõtjatele edaspidi võimaluse jälgida lähenevaid sündmusi ja aruannete esitamise tähtaegu ning saada nende kohta meeldetuletusi oma e-posti aadressile. E-kirja saamiseks tuleb aga esmalt suunata riigiportaalis ettevõtte ametlik @eesti.ee aadress tavalisele meiliaadressile.

Ettevõtja teavituskalender sündis koostöös registrite ja infosüsteemide keskusega. "Ettevõtja jaoks koondatud info võimaldab tulevikus paremini analüüsida ja võimalusel optimeerida riigi aruandluskorraldust, näiteks ühtlustada aruannete esitamise tähtaegu ja vähendada dubleerimist andmete kogumisel. Teavituskalendri sündmusi saab peagi vaadata ka äriregistri ettevõtjaportaalis," ütles keskuse asedirektor Piret Meelind.

Registrite ja infosüsteemide keskus, riigi infosüsteemi amet ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suhtlevad aktiivselt mitmete riigiasutustega, et need ettevõtjatele mõeldud teavitusinfo kalendrisse lisaksid. Seni on teavituskalendri vastu huvi tundnud ligi 20 riigiasutust, näiteks statistikaamet, tarbijakaitseamet ja ka majandustegevuse register.

Riigiportaalis eesti.ee käib iga päev umbes 10 000 inimest. Kõige sagedamini teatatakse portaalis elukohta, taotletakse vanemahüvitist ning vaadatakse oma andmeid rahvastikuregistris. Kasutajatel on võimalik oma e-posti aadressile tellida ka mitmesuguseid tasuta teavitusi, neist populaarsemad on märguanded juhiloa, tervisetõendi ja tehnoülevaatuse aegumise kohta.

Internetist lotopileti ostnud õnnelik mängija võitis kolmapäeval Eesti Loto arvloteriiga Bingo Loto 281 015 eurot.

See on juba seitsmes Eestis käesoleval aastal võidetud lotovõit, mille võidusumma suurus on üle 190 000 euro. Viimati loositi Bingo Loto peavõit välja 13. juunil seoses Bingo Loto mängureeglite muutumisega - 197 000 eurot võitis siis keskealine, hariduse vallas töötav naine Harjumaalt.

Suurem rahasumma võideti selle nädalasel loosimisel ka Viking Lottoga, kui Tapa OG Elektra kauplusest ostetud pilet tõi ühele mängijale 5+1 kohaliku võidutasandi võidu summas 44 779 eurot. Viking Lotto jpeavõidu võitis Norra mängija.

2013. esimesel poolaastal maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 4,2 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja ligi 11 miljonit eurot.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab 38 000 euroga kaevandamisega rikutud ja mahajäetud karjäärialade revisjoni, mille viib läbi keskkonnaministeerium.

Töö tulemusena selgitatakse välja alade seisund, hinnatakse nende heakorda, ohutust ning antakse soovitused nende edaspidiseks käitlemiseks. Projekt hõlmab liiva-, kruusa-, lubja-, dolokivi- ning savikarjääre.

KIK-i nõukogu esimehe, keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on Eestis kümneid nõukogude ajast pärit karjääre, mille korrastamisele toona suurt tähelepanu ei pööratud. Lisaks võib leiduda ka uuemaid karjääre, kus pärast kaevandamise lõpetamist ei ole korrastamisnõudeid täidetud. "Revisjon peab kindlaks tegema, kas karjäärid on ohutud ja sealne keskkond taastunud – eelhinnang ütleb, et kehvas seisus kaevanduskohti võib olla neljakümne ringis. Kui meil on tänasest seisust selge pilt, saame hakata mahajäetud karjäärialade olukorda parandama,” ütles Pentus-Rosimannus.

Projekti raames viiakse revisjon läbi Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla, Saare ja Viljandi maakonnas. Revideeritavate karjäärialade eeldatav arv projekti kaasatud maakondades on vahemikus 35-40. Alad selgitatakse välja koostöös kohalike omavalitsuste, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumiga.

Revisjoni tarbeks viiakse läbi olemasolevate dokumentide analüüs. Lisaks tehakse vajalikke välitöid. Kokkuvõttena analüüsitakse kogutud andmeid ning koostatakse nende põhjal aruanne, mis koosneb seletuskirjast ja graafilistest lisadest.

Aruanne valmib 2014. aasta juulis. Valmiva aruande põhjal on võimalik korrastada riigimaal paiknevad vanad karjäärid ning toetudes maavarade säästliku kasutamise põhimõttele anda kaevandamisperspektiiviga karjäärid vastavatele ettevõtetele kaevandamiseks. Samuti on kohalikel omavalitsustel, kelle maal paikneb mahajäetud ja korrastamata karjääre, võimalik taotleda korrastamise rahastamist KIK-ist.

Sarnased tööd on juba käimas Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonnas. Tulevikus on karjääride revisjonid kavas läbi viia ka Harju, Ida-Viru, Järva ja Lääne-Viru maakondades.

KIK rahastab tegevust keskkonnaprogrammi maapõue programmist, mille eesmärk on toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist ja maastike korrastamist ning maapõuealase teabe korrastamist ja levitamist.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIK-ist kolmeteist aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti. Keskkonnainvesteeringut Keskuse nõukogu juhib keskkonnaminister.

Justiitsministeeriumil on karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise läbi plaanis laiendada võimalusi kurjategijatelt vara konfiskeerimiseks, samuti avardada võimalusi asendada vangistust narkoraviga.

Laiendatud konfiskeerimise regulatsioon on Eestis kehtinud kuus aastat ning selle aja jooksul on tõusetunud mõningaid praktilisi probleeme. Seetõttu leevendatakse laiendatud konfiskeerimise kohaldamise eeldusi, et need oleksid vastavuses tegeliku kohtupraktikaga.

Neljapäeval valitsuses arutlusele tuleva muudatuste jõustumise järel on võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimist ka juhul, kui isikule on organiseeritud kuritegevuses, riigivastases, ameti- või majandusalases kuriteos süüdimõistmisel määratud vähemalt üheaastane vangistus senise üle kolmeaastase vangistuse asemel. See omakorda peaks võimaldama kriminaaltulu laialdasemalt konfiskeerida ja raskendama ebaseadusliku päritoluga raha legaliseerimist.

Muudatused peaksid saatma veelgi selgema signaali õiguserikkujatele, et kuritegude toimepanemise kaudu rikastumine ei ole aktsepteeritav, ebaseaduslikult saadud varade kantimine lähedastele peaks muutuma senisest raskemaks ja keerulisem on ka ebaseadusliku päritoluga vara legaliseerimine seadusliku ja ebaseadusliku vara segamise teel.

Võimalus asendada vangistus narkomaania sõltuvusraviga on kehtinud kaks aastat. Selle aja jooksul on selgunud, et sõltuvusravi eelduseks olevad tingimused on liiga kitsad ning seetõttu ei ole olnud võimalik reaalselt sõltuvusravi kohaldada. Edaspidi ei ole narkomaania sõltuvusravi kohaldamise eeltingimuseks see, et isikut ei ole varem vangistusega karistatud. Muudatus võimaldaks sõltuvusravi rakendada tunduvalt laiemale sihtgrupile, mis omakorda peaks kaasa aitama sõltuvusprobleemidega kurjategijate ümberkasvamisele ning kuritegevuse vähenemisele.

Lisaks antakse eelnõu kohaselt kohtule diskretsioon karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamise otsustamisel. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll kujutab endast mitme olulise põhiõiguse riivet, tuleb riigil tagada, et seda meedet ei kohaldataks kergekäeliselt.