Tarbijakaitseamet hoiatab erinevate müügiskeemide eest, mis meelitavad lisaraha teenimise võimalust otsivaid inimesi kopsaka sissetulekuga, kuid võivad loodetud tulu asemel tuua hoopis kahju.

Tarbijakaitseamet paneb inimestele südamele, et sellistesse skeemidesse tuleks suhtuda ettevaatusega ja teha endale selgeks, kas tegemist on keelatud püramiidskeemi või lubatud soovitus- ja võrkturundusega.

Püramiidskeem on müügiskeem, milles osalemisel tasub tarbija võimaluse eest saada hüvitist peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest. Erinevalt soovitus- ja võrkturundusest on püramiidskeem tarbijakaitseseaduse järgi eksitav ja keelatud kauplemisvõte. Taoliste müügiskeemide reklaamide avaldamine on samuti karistatav.

Tarbijakaitseametil on näiteks alust arvata, et viimasel ajal meedias kajastamist leidnud Emgoldexi kullamüügiskeemi näol võib olla tegemist püramiidskeemiga. Täiendavate tõendite laekumisel algatab amet ettevõtte suhtes väärteomenetluse.

Võrkturundus töötab põhimõttel, et kui skeemiga liitunud inimene kutsub veel kedagi süsteemi toodete müüjaks, võib ta teenida ka enda kaasatud inimeste toodete müügilt. Võrkturunduses tuleb tarbijalt võetav tasu toodete või teenuste müügist ning skeem põhineb reaalse toote või teenuse müügil. Soovitusturundus toimib põhimõttel, et kui tarbija soovitab kellelegi mingit firmat või toob viimase endaga koos liituma, siis saab ta ise mingi lisaboonuse.

"Tarbijatel tasub erinevatesse lihtsatesse teenimisvõimalustesse suhtuda skeptiliselt ja uurida, millised on konkreetse müügiskeemiga liitumise ja võimaliku tasu saamise põhimõtted, milline on sõlmitav leping ja kuidas saab lepingust taganeda," märkis tarbijakaitseameti pressiesindaja.

Eriti tähelepanelikuks tasub muutuda, kui inimeselt nõutakse võrgustikuga liitumiseks suurt sissemakset. See on tavapärane keelatud püramiidskeemi puhul. Tarbijakaitseamet soovitab eirata üleskutseid liituda püramiidskeemidega, kuna liitunutel puudub garantii oma investeeringute tagasisaamise või kasumi teenimise osas.

Juhul kui tegemist ei ole püramiidskeemiga, kuid raha teenimiseks tuleb müüa kõrge hinnaga tooteid, tuleks inimesel endalt küsida, kas ja kui palju on olemas potentsiaalseid kliente, kes neid tooteid ostaksid. Kui inimesel tekib müügiskeemi osas kahtlusi või küsimusi, millele ta ei saa skeemi levitajalt vastust, võib ta pöörduda tarbijakaitseameti poole.

Mullu skandaalide keskmesse kerkinud maanteeametis ei kasutatud ka väikeste ostude puhul maksumaksja raha säästlikult, vahendab Postimees majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseauditit.

Ministeerium otsusta tänavu kevadel uurida alla 10 000 euro jäävaid tehinguid maanteeameti kolme osakonna kulukontodel, et võrrelda sarnaseid kuluridu ja hinnata, kas nende asemel võinuks korraldada hankeid. Enim häirib ministeeriumi, et maanteeameti osakonnad ei planeeri oma vajadusi ette, mistõttu vajalikku inventari ei osteta ühe riigihankega.

Näiteks kulus maanteeametil mullu ohutusvestidele 17 470 eurot. Veidi rohkem kui pool sellest kulutati ära kahe riigihankega, kuid 8039 eurot maksti vestide eest üksikute arvete alusel. Sama mudel, aga poole suuremas summas, kordus ka trükiste ja kleebiste tellimisel, kirjutab Postimees.

Aasta jooksul ostis maanteeamet 65 korral mobiiltelefone kokku 14 305 euro eest, kuid hanget selleks ei korraldanud. Kokku osteti 103 mobiiltelefoni. Audiitor märgib, et samal ajal puudub ametis tegelikult telefonide ostmise kord ja pole seatud ülempiiri, kui suures ulatuses amet oma töötajate mobiiltelefonid kinni maksab.

Suurim summa, üle 48 000 euro, kulutati aga bürookaupadele, mida 2012. aastal osteti sageli väikestes kogustes ja väikeste summade eest – ligi 500 arvega.

Audiitorid järeldavad, et maanteeameti eri piirkondadel on praegu ostude tegemisel liiga suur otsustusvabadus. Mõningatel juhtudel ei ole korraldatud isegi neid hankeid, mida seadus nõuab, ning kokkuvõttes pole riigi raha säästlikult kulutatud, kirjutab Postimees.

Samuti jääb audiitoritele arusaamatuks, miks on maanteeameti töötajad ostnud 2012. aastal üheksal korral kütust tanklaketist millega ametil pole hankelepingut. Ameti töötajad on ka 12 korral täitnud autopaaki oma raha eest ja esitanud tööandjale hiljem arve. Sama tehti 20 puhul bürookaupade ja 12 korral IT-tarvikute ostmisel.

Maanteeamet ütles, et on alustanud mobiilide soetamise ja kasutamise korra väljatöötamist ja see peaks valmima 31. oktoobriks. Ühtlasi kavatsetakse aasta lõpuks korraldada ühtne riigihange vajaminevate mobiilide ostmiseks. 1. jaanuarist on maanteeametil aga kavas koondada kõigi piirkondade bürootarvete vajadused ühte riigihankesse.

Maanteeamet sattus audititega esimest korda avalikkuse kriitika alla 2006. aastal. Mullu märtsis andis riigikontroll hävitava hinnangu suurtele teehoolduse riigihangetele.

Kui neljapäev pakub pea kõikjal Eestis 30-kraadist soojust, siis järgmine nädal toob ilmateenistuse prognoosi järgi kümmekond kraadi jahedama ilma.

Reede öösel liigub madalrõhkkond üle Läänemere ja selle tugevamad vihmahood ja äike liiguvad üle Lääne-Eesti. Ida pool on öö hakul lokaalsete äikesevihmade võimalus ning lõuna- ja kagutuul tugevneb. Öö on lämbe - sooja tuleb 17-21 kraadi. Hommikul kanduvad vihmahood sügavamale sisemaale. Päevaks suundub madalrõhkkond Soome ning selle lohk ühes külma frondi ja äikesevihmadega liigub pärastlõunaks Peipsi äärde. Õhtu poole saju võimalus väheneb ning tuul pöördub edelasse ning tugevneb. Kuumus taandub, sooja on 21-25, üksnes Ida-Eestis tõuseb õhutemperatuur veel 29 kraadini.

Laupäeval tugevneb kõrgrõhuharja mõju ning on üksikute vihmahoogude võimalus. Üksnes Kagu-Eestit võivad õhtu poole riivata madalrõhulohu tihedamad sajupilved. Puhub lääne- ja edelatuul, öösel ulatuvad puhangud 14 m/s. Öösel on sooja 13-17, päeval 19-24 kraadi.

Pühapäeval öösel ulatub kõrgrõhuvöönd kitsa ribana üle Eesti ja ilm on suurema sajuta. Puhub nõrk lääne- ja edelatuul. Sooja on 10-15 kraadi. Päeval laieneb Skandinaaviast madalrõhuala Soome ja selle serva mööda liigub kiires edelavoolus üle Eesti hoovihmapilvi. Suurem on saju võimalus Eesti põhjapoolses osas. Puhub mõõdukas edelatuul. Sooja on 20-24 kraadi.

Esmaspäeval püsib Skandinaavia kohal madalrõhkkond ja selle serv ulatub Eestini. Öösel ja hommiku poole on vaid üksikuid vihmahooge. Pärastlõunal sajab hoovihma laialdasemalt ning võib olla äikest. Puhub mõõdukas edelatuul. Sooja on öösel on 11-15, päeval 19-23 kraadi.

Teisipäeval jääb Eesti madal- ja kõrgrõhkkonna piirimaile ning öösel on saju võimalus väiksem. Tuul puhub lõunakaarest ja on tugevam. Sooja on 11-15 kraadi. Päeval on madalrõhkkond mõjusam ja vihmahooge on laialdasemalt. Tuul pöördub päeva peale edelasse ja jääb nõrgemaks. Sooja on 19-21, Ida-Eestis kuni 24 kraadi.

Kolmapäeval läheneb lõuna poolt tsüklon. Praegustel andmetel liigub see Eestist ida poolt mööda ja selle tugevad sajud Eestisse ei ulatu. Tsüklonaalne mõju aga püsib,m ilm kuivaks ei jää ning seetõttu siin-seal hoovihma ikka tuleb. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Sooja on öösel 10-15, päeval 18-22 kraadi.

Neljapäeval tugevneb kõrgrõhuhari ja saju võimalus on pisut väiksem. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Sooja on öösel 9-14, päeval 18-22 kraadi.

Eesti peaminister Andrus Ansip ei olnud neljapäeva lõunaks saanud ametlikku kutset USA president Barack Obama ning Balti-ja Põhjamaade valitsusjuhtide võimalikule kohtumisele, kinnitas Eesti valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Sama kinnitasid kolmapäeval meedia vahendusel Leedu, Soome ja Rootsi valitsusjuhtide esindajad.

Kolmapäeva õhtul teatas Soome agentuur STT viitega välispoliitika eksperdile, et Obama võib septembri alguses teel Venemaale maailma mõjukamate riikide kohtumisele külastada ka Baltimaid. Obama on Rootsis 4. ja 5. septembril ning ühe anonüümsust palunud diplomaatilise allika teatel soovib ta Stockholmi kutsuda ka Põhjamaade ja Balti riikide valitsusjuhid. 30. augustil võtab Obama Valges Majas Washingtonis vastu Eesti, Läti ja Leedu presidendid.

USA valitsuse kõrge ametnik teatas kolmapäeval, et Obama jätab ära septembri algusesse Moskvasse kavandatud tippkohtumise Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kuid lendab Rootsi kaudu siiski Venemaale Peterburisse G20 riigipeade kohtumisele.

Ametlikult viibib Obama Stockhomis Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldti kutsel. Rootsi peaministri kantselei teatel on USA presidendi visiit "hea võimalus arutada maailma poliitilisi ja majandusarenguid vahetult president Obamaga ning esitleda talle Rootsi arusaamu".

Ainus varasem USA ametisoleva riigipea visiit Rootsi leidis aset 2001. aastal, mil George W. Bush võttis osa Euroopa Liidu tippkohtumisest Göteborgis.

Kolmapäeval teatas Washington, et president Barack Obama jätab ära Moskvasse kavandatud tippkohtumise Putiniga, mõjukate meediaväljaannete teatel on tegemist reaktsiooniga Moskva otsusele anda ajutist varjupaika Edward Snowdenile, keda süüdistatakse Rahvusliku Julgeolekuameti (NSA) salajaste jälgimisprogrammide lekitamises, ent ühtlasi peegeldab see samm Ühendriikide frustratsiooni Venemaa suhtes ka mitmes teises küsimuses, sealhulgas raketikaitse ja inimõigused.

"Arvestades, et meil puuduvad viimase 12 kuu vältel edusammud sellistes küsimustes, nagu raketikaitse ja relvastuskontroll, kaubandussuhted, globaalne julgeolek ning inimõigused ja tsiviiliühiskond, oleme teavitanud Venemaa valitsust, et meie veendumuse kohaselt oleks tulemuslikum tippkohtumine edasi lükata, kuni meie ühises päevakorras on rohkem tulemusi," ütles Valge Maja pressiesindaja Jay Carney.

Valge Maja tippametniku sõnul on Obamal endiselt plaanis osaleda G20 majandustippkohtumisel Venemaal Peterburis, kuid Putiniga nelja silma all ta kohtuda ei kavatse. Obama ise väljendas teisipäeval antud usutluses pettumust Venemaa otsuse üle anda Snowdenile aastaks asüüli. "On hetki, kus nad libisevad tagasid külma sõja aegsesse mõtteviisi," ütles ta telekanalile NBC.

Obama ja Putin kohtusid viimati juunis Põhja-Iirimaal peetud G8 tippkohtumise ajal. Valge Maja riikliku julgeolekunõuniku asetäitja Ben Rhodes ütles, et Venemaa läinudnädalane otsus Ühendriike trotsida üksnes halvendas niigi probleemseid suhteid. Nähes Moskva tippkohtumisel kesiseid väljavaateid edusammudele teistes küsimustes, otsustas Obama Rhodese sõnul läbirääkimised ära jätta.

Moskva kohtumise asemel valis Obama oma uueks sihtkohaks Rootsi ja kohtumise Põhjala ning Baltimaade peaministritega.

30. augustil võtab Obama Washingtonis vastu Eesti, Läti ja Leedu riigipead, see kohtumine Valges Majas keskendub Euroopa-USA julgeolekualasele ja majanduskoostööle, NATO transformatsioonile, küberturvalisusele ja energiajulgeolekule, samuti inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamisele maailma erinevais paigus.

"Heade sõprade omavahelised konsultatsioonid ja avameelne jutuajamine meile kõigile olulistel teemadel on tähtis Balti piirkonna ja USA liitlassuhete tugevdamisel, mis on lahutamatu osa laiemast Atlandi-ülesest koostööst," ütles president Ilves. Ühendriikide saatkond Vilniuses teatas, et kohtumine kinnitab Balti riikide märkimisväärseid edusamme alates iseseisvuse taastamisest 20 aasta eest.

"Eesti, Läti ja Leedu on väärtuslikud liitlased NATO-s. Neli riigipead arutavad laia teemaderingi, kuhu mahuvad regionaalne koostöö ja ühised väljakutsed, energiajulgeolek, transatlantiline vabakaubanduslepe, kaitse- ja küberkoostöö. Lisaks arutavad presidendid ühiseid jõupingutusi inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamiseks, seal hulgas arenguabi uutele demokraatiatele," seisis saatkonna avalduses.

USA Leedu suursaadiku Deborah McCarthy sõnul on Vilnius Washingtoniga koostööd tehes üles näidanud märkimisväärseid juhiomadusi nii regionaalsetel kui ka ülemaailmsetel teemadel. "Kohtumine pakub võimaluse tegeleda uute väljakutsetega ja tugevdada regionaalseid sidemeid. Ühendriikide saatkond ootab kohtumise tulemusi, et tihendada USA-Leedu suhteid," lausus ta.

Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė hinnangul mõistavad Ühendriigid Leedu ja teiste Balti riikide ees seisvaid väljakutseid ning riikidevaheline koostöö on viimasel paaril aastal olnud intensiivsem kui kunagi varem. "USA on meie hea partner, kes toetas NATO õhuturbemissiooni tähtajatut pikendamist ning sel aastal seni suurima Baltikumis peetava NATO sõjaväeõppuse korraldamist," ütles Grybauskaitė Leedu presidendi kantselei teatel.

Tema sõnul on USA-EL-i vabakaubanduskõnelused Leedu EL-i eesistumisperioodi üheks prioriteediks. "Leedu on huvitatud kildagaasiimpordist Ühendriikidest," lisas ta.

Sel aastal täitub USA-Balti harta sõlmimisest 15 aastat.