Eestil on ühe- või kahepoolne viisavabadus kehtestatud enam kui 150 erineva riigiga, nende hulgas on eksootilisi lõunameresaari aga ka sisepoliitilistest heitlustest vaevatud maid.
Eesti kodanikud saavad kehtiva reisidokumendi ja ka ID-kaardi alusel siseneda kõikidesse Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidesse, lisaks neile ka Šveitsi, Bosniasse, Makedooniasse, Montenegrosse ja Serbiasse, selgub välisministeeriumi konsulaarinfost.
Bosnias, Makedoonias ja Serbias võivad Eesti kodanikud ID-kaardi alusel olla kuni kolm kuud, Montenegros kuu aega. Elama, tööle või õppima asumisel teise viisavabasse riiki peab Eesti kodanik riigis viibimise registreerima sealses ametiasutuses, mis aga võib eeldada passi esitamist.
Ameerika Ühendriikidesse, Puerto Ricosse ja Austraaliasse reisimisel on vajalik eelnev elektrooniline registreerumine ja reisiloa saamine. Belize piirivalve ja migratsiooniamet võivad aga nõuda Eesti kodanikult tagasisõidupileti ning hotellibroneeringu ettenäitamist.
Brunei ja Filipiinide võimudd võivad riiki sisenemisel tunda huvi kehtiva tagasisõidupileti ja piisava hulga raha üle, muidu viisavaba Tuneesia võimud võivad tunda huvi lisatingimuste vastu nendelt Eesti kodanikelt, kes ei saabu riiki organiseeritud turismigrupiga.
Eesti kodanike jaoks eksootilised viisavabad sihtmärgid on näiteks Anguilla, Antigua, Botswana, Neitsisaared, Falklandi saared, Kiribati, Martinique, Mauritius, Mayotte, Niue ning Trinidad ja Tobago. Sisepoliitiliselt võib reisi häirida olukord mitmes endises Nõukogude Liidu osas (Armeenia, Gruusia, Moldova, Kõrgõzstan), Araabia ja Põhja-Aafrika maades aga ka Euroopa Liidu või selle lähiriikides (Türgi).