EESTI UUDISED BNS

Ravimiamet püüab piirata elektrooniliste sigarettide äri ja põhjendab neis olevat nikotiinilahust ravimi toimeainena, samal seisukohal on ka maailma terviseorganisatsioon WHO, kes on tööstuslikult toodetud nikotiini klassifitseerinud ravimi toimeaineks, mida kasutatakse nikotiinisõltuvuse raviks.

Eestis võitis ravimiameti ja e-sigaretifirma Zandera Ltd esimese kohtuvaidluse sigaretifirma, ent vaidlus jätkub, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kohtuvaidluse ajend oli ravimiameti eelmise aasta 10. augustil väljastatud otsus, millega määratleti e-sigaretifirma Zandera Ltd tooted E-Lites Light 1,6 protsendiline, E-Lites Menthol 1,6 protsendiline ja E-lites Regular 2,4 protsendiline ravimina, kuna sigarettide täitekapslis olev nikotiinlahus on ravimi toimeaine, mille manustamine avaldab ravimile omast toimet, kirjutas ajaleht.

Ravimiameti hinnangul on nikotiini manustamine ka e-sigareti kaudu ohtlik näiteks neile, kelle vererõhk on kontrolli alt väljas ja seetõttu peaks nikotiini manustamine toimuma üksnes arstiga konsulteerimisel või erilise ettevaatusega. Võimaliku terviseohu tõttu pole ravimiamet Eestis nikotiini suure sisaldusega e-sigarette müügile lubanud, selgitas ameti õigusnõunik Andrus Varki.

Kui näiteks apteegis müüdav Nicorette närimiskumm sisaldab 2 milligrammi nikotiini, siis e-sigareti täitepadrun kuni 24 milligrammi.

Inglismaa terviseamet otsustas juunis, et alates 2016. aastast käsitletakse e-sigarette ravimina. Praegu ei ole Euroopa Liidus ühtseid e-sigarettide kasutamist reguleerivaid norme.

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas käskkirja, millega riik annab ligi viis miljonit eurot lisaraha kiirete internetiühenduste rajamiseks maapiirkondadesse.

Toetusraha saab taotleda 15. oktoobrini, teatas siseministeerium.

"Meil räägitakse üha enam kaugtööst ja sellest, et seni traditsiooniliselt linnalise iseloomuga töökohad on liikunud ka maapiirkondadesse. Üheks sellise arengu peamiseks eelduseks on kindlasti kiire internetiühenduse olemasolu," selgitas Kiisler.

Seni on viimase kolme aasta jooksul välja ehitatud1200 kilomeetrit valguskaablivõrku, millega on kiire internet jõudnud vähemalt 40 000 maapiirkonna elanikuni.

Senise võrgu rajamiseks on kokku eraldatud 11,6 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kõnealusest fondist kaasrahastatav toetusmeede on mõeldud nendele piirkondadele, kus kiire interneti vähene kättesaadavus on seni takistanud teenuste pakkumist ja ettevõtluse edendamist.

Meetme raames toetatakse valguskaablitel põhineva elektroonilise side baasvõrgu rajamist koos vajalike rajatistega. Tänu sellele on uuest taristust kuni 1,5 kilomeetri kaugusel asuvad kodud, ettevõtted ja asutused hiljem võimalik varustada internetiühendustega, mille kiiruseks on vähemalt 100 megabitti sekundis.

Baasvõrgust lõpptarbijani juurdepääsuvõrgu ehitamise kulusid meetme raames ei kaeta - seda teevad internetiteenuse pakkujad ise tavapärases konkurentsiolukorras.

EAS kuulutab taotlusvooru avatuks augusti esimeses pooles. Toetuse saavad taotleda sellised sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub projektis kavandatud tegevuste elluviimine.

Toetuse määr on kuni 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest vähemalt 15 protsenti peab moodustama omafinantseering. Maksimaalne toetus projekti kohta on 639 116 eurot.

Algaval õppeaastal läheb Eestis kooli üle 400 õpilase enam kui eelmisel aastal.

Kui eelmisel õppeaastal õppis Eesti üldhariduskoolides 134 975 õpilast, siis algaval õppeaastal prognoosib haridus- ja teadusministeerium õpilaste arvuks 135 390.

Kõige suurem kasv on esimeses kooliastmes ehk 1.-3. klassis, kus õpilaste arv kasvab 1770 võrra 39 220-lt 40 990-le. Teises kooliastmes ehk 4.-6. klassis kasvab õpilaste arv 76 võrra 36 404-lt 36 480-le.

Kerget langust prognoosib haridus- ja teadusministeerium kolmandas kooliastmes ehk 7.-9. klassis, kus õpilaste arv langeb 281 võrra 35 711-lt 35 430-le. Gümnaasiumiastmes langeb õpilaste arv ennustuste kohaselt tuleval õppeaastal 1150 võrra 23 640-lt 22 490-le.

Esimesse klassi minejate arvuks prognoosib haridus- ja teadusministeerium 14 460, mis on 763 võrra enam kui mullune 13 697.

Ilmateenistuse prognoosi järgi läheb lähipäevil taas soojemaks ning nädala lõpp peaks pakkuma peamiselt sajuta ning kuni 28-kraadise soojusega suveilma.

Reede öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Kohati võib olla äikest. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10, öö hakul rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 9-15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Kohati võib olla äikest. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10 m/s. Sooja on 19-23 kraadi.

Laupäeva öösel on selge ja vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 10-16 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 20-25, kohati kuni 27 kraadi.

Pühapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s. Sooja on 9-15, rannikul kuni 17 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 2-7 m/s. Sooja on 23-28 kraadi.