Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas käskkirja, millega riik annab ligi viis miljonit eurot lisaraha kiirete internetiühenduste rajamiseks maapiirkondadesse.

Toetusraha saab taotleda 15. oktoobrini, teatas siseministeerium.

"Meil räägitakse üha enam kaugtööst ja sellest, et seni traditsiooniliselt linnalise iseloomuga töökohad on liikunud ka maapiirkondadesse. Üheks sellise arengu peamiseks eelduseks on kindlasti kiire internetiühenduse olemasolu," selgitas Kiisler.

Seni on viimase kolme aasta jooksul välja ehitatud1200 kilomeetrit valguskaablivõrku, millega on kiire internet jõudnud vähemalt 40 000 maapiirkonna elanikuni.

Senise võrgu rajamiseks on kokku eraldatud 11,6 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kõnealusest fondist kaasrahastatav toetusmeede on mõeldud nendele piirkondadele, kus kiire interneti vähene kättesaadavus on seni takistanud teenuste pakkumist ja ettevõtluse edendamist.

Meetme raames toetatakse valguskaablitel põhineva elektroonilise side baasvõrgu rajamist koos vajalike rajatistega. Tänu sellele on uuest taristust kuni 1,5 kilomeetri kaugusel asuvad kodud, ettevõtted ja asutused hiljem võimalik varustada internetiühendustega, mille kiiruseks on vähemalt 100 megabitti sekundis.

Baasvõrgust lõpptarbijani juurdepääsuvõrgu ehitamise kulusid meetme raames ei kaeta - seda teevad internetiteenuse pakkujad ise tavapärases konkurentsiolukorras.

EAS kuulutab taotlusvooru avatuks augusti esimeses pooles. Toetuse saavad taotleda sellised sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub projektis kavandatud tegevuste elluviimine.

Toetuse määr on kuni 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest vähemalt 15 protsenti peab moodustama omafinantseering. Maksimaalne toetus projekti kohta on 639 116 eurot.

Algaval õppeaastal läheb Eestis kooli üle 400 õpilase enam kui eelmisel aastal.

Kui eelmisel õppeaastal õppis Eesti üldhariduskoolides 134 975 õpilast, siis algaval õppeaastal prognoosib haridus- ja teadusministeerium õpilaste arvuks 135 390.

Kõige suurem kasv on esimeses kooliastmes ehk 1.-3. klassis, kus õpilaste arv kasvab 1770 võrra 39 220-lt 40 990-le. Teises kooliastmes ehk 4.-6. klassis kasvab õpilaste arv 76 võrra 36 404-lt 36 480-le.

Kerget langust prognoosib haridus- ja teadusministeerium kolmandas kooliastmes ehk 7.-9. klassis, kus õpilaste arv langeb 281 võrra 35 711-lt 35 430-le. Gümnaasiumiastmes langeb õpilaste arv ennustuste kohaselt tuleval õppeaastal 1150 võrra 23 640-lt 22 490-le.

Esimesse klassi minejate arvuks prognoosib haridus- ja teadusministeerium 14 460, mis on 763 võrra enam kui mullune 13 697.

Ilmateenistuse prognoosi järgi läheb lähipäevil taas soojemaks ning nädala lõpp peaks pakkuma peamiselt sajuta ning kuni 28-kraadise soojusega suveilma.

Reede öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Kohati võib olla äikest. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10, öö hakul rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 9-15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Kohati võib olla äikest. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10 m/s. Sooja on 19-23 kraadi.

Laupäeva öösel on selge ja vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 10-16 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 20-25, kohati kuni 27 kraadi.

Pühapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s. Sooja on 9-15, rannikul kuni 17 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 2-7 m/s. Sooja on 23-28 kraadi.

Võrdlusportaali energiaturg.ee andmetel maksid populaarseima börsihinnaga elektritarbijad juulis 12 protsenti soodsama arve kui levinuima fikseeritud hinnaga paketi tarbijad ning samaaegselt tõusid juuni börsišokist tulenevalt fikseeritud pakettide hinnad.

"Praeguseks on juuni ootamatult kõrged börsihinnad langenud madalamale tasemele ja püsinud viimastel nädalatel stabiilsena - juulis oli keskmine käibemaksuta börsihind 40,20 eurot megavatt-tunni kohta võrreldes juunikuu 53,36 euroga," ütles portaali analüütik Pirmin Tamm.

Tamm märkis, et kuigi börsihind on tänavu olnud odavam kui fikseeritud põhitariifne pakett, tõstsid paljud suuremad müüjad juulis ka eratarbijatele mõeldud fikseeritud pakettide hindu, kuna lähikuude tuletistehingud läksid kallimaks. "Hinnatõus oli arvatavasti ajendatud kõrgest juuni börsihinnast, mis just Baltimaades erines palju süsteemihinnast."

"Juuni kõrged börsihinnad ei mõjutanud riskialtimate tarbijate valikuid, kuna võrreldes eelmise kuuga muutus Eleringi andmetel proportsioon ühe protsendipunkti võrra muutuva hinnaga lepingute kasuks. Seejuures on märgata ka olulist tarbijate aktiivsuse kasvu elektrimüüjate vahetamisel – nimelt Eleringi andmetel vahetas juulist müüjat 4333 klienti, samas kui terve poolaasta jooksul oli neid 3163," kommenteeris Tamm.

Tamme sõnul kasvas aktiivsus peamiselt seetõttu, et paljude tarbijate poole-aastased lepingud lõppesid, mille tulemusel said tarbijad pikendada lepingut vana elektrimüüjaga või valida uue elektripaketi ja –müüja, kusjuures viimast on tarbijal õigus teha avatud turul igakuiselt.

Börsi- ja fikseeritud paketi võrdlus näitab, et juulis oli näiteks 1750 kilovatt-tunnise aastatarbimisega korteril börsihinnaga pakett koos käibemaksuga keskmiselt 0,98 eurot odavam kui enimvalitud fikseeritud hinnaga leping. Elektriküttega eramu, mille aastane tarbimine on 22 500 kilovatt-tundi, pakettide hinnavahe oli juulis keskmiselt 12,64 eurot. Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.

Energiaturg.ee võrdles eraklientide seas kahte seni kõige populaarsemat elektripaketti. Arvutused põhinevad aastasel tarbimisel, kus kahe paketi võrdluses hinnavahede selgitamiseks jagatakse tarbimine kuude lõikes kaheteistkümneks võrdseks osaks.

Arvutuste aluseks on võetud eelmise aasta detsembris Eesti Energia poolt 12-kuulisele paketile pakutud fikseeritud ühetariifne elektrihind ja 220 Energia ilma ettemaksuta börsihinnaga marginaali aritmeetiline keskmine, mis Eesti Energia avalike hinnakirjade järgi detsembris oli 5,845 senti kilovatt-tunni kohta ja 220 Energial vastavalt 0,2425 senti kilovatt tunni kohta.

Hindade arvutamisel on aluseks võetud Elektrilevi tüüpkoormusgraafik ja Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna 2013. aasta juulikuu tunnihinnad.