Osa perearste võib litsentsita jääda

Perearstid peavad hiljemalt detsembri lõpuks taotlema terviseametilt tegevusluba, Eesti Perearstide Seltsi hinnangul ei vasta aga kuni kolmandiku arstide töötingimused nõuetele, mistõttu ei ole neil võimalik litsentsi saada, kirjutab Postimees.

Eesti Perearstide Seltsi liikme Anneli Talviku sõnul seisab riik silmitsi grandioosse probleemiga: võrreldes eriarstiabiga on perearstiabi tugevalt alarahastatud. «Protsentuaalselt saab perearstiabi ainult 11 protsenti kogu eelarvest, aga inimeste pöördumistest umbes 80 protsenti lahendab ära perearst oma väga nappide võimalustega,» sõnas ta Postimehele.

Talviku sõnul on ahtad rahastamisskeemid viinud selleni, et perearstid peavad toimetulekuks lõpetama investeerimise. «Kümme aastat on olnud piisav aeg, et alguses hea arenguhoo sisse saanud perearstisüsteem lasta laiali laguneda. Arstid avastasid üsna kiiresti, et kui keegi kvaliteeti ei kontrollinud, oli kõige lihtsam jätta nõuded täitmata,» ütles Talvik.

Talviku sõnul on rahastamine kõikidel perearstidel olnud ühesugune, mistõttu ei saa osale ruumide mittevastavust andeks anda. «Väga paljud arstid on ähvardanud, et nad lähevad minema, kui hakatakse nõudma investeeringuid.»

Perearstide seltsi juhatuse esinaise Diana Ingeraineni arvates on riigi käitumine silmakirjalik. «See probleem ei ole äkki tekkinud – lihtsalt riik avastab alles nüüd, mis seisus peremeditsiin on,» sõnas ta Postimehele.

Anneli Talviku sõnul on riik litsentseerimise koha pealt hoogu maha võtnud, kuna on teada, et nende asemele, kes tegevusloa tõttu praksise sulgeda võivad, ei leidu uusi arste.

Riik on tema sõnul võtnud vastu otsuse anda järgmiseks aastaks tegutsemisluba kõikidele perearstidele, kes seda soovivad, seda isegi juhul, kui nende tööruumid ei vasta nõuetele.

Terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar aga sõnas, et sellist otsust ei ole tehtud. Küll aga kinnitas ta, et juhul, kui avastatakse puudused, annab terviseamet tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Tegevuslube andes hinnatakse iga juhtumit eraldi, rääkis sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld. «Oleme ühtlasi veendunud, et üldarstiabi kättesaadavuse tagamine on kindlasti olulisem kui väike kõrvalekalle ruutmeetrites.»

Perearstide selts on seisukohal, et nende perearstide jaoks, kes on tööruumide puhul siiani seadust täitnud, on kõigile soovijatele tegevusloa andmine solvav. «Reeglina võib seal näha ka tendentsi, et need arstid, kes pole aastaid midagi investeerinud, on võtnud hoopis dividende, kutsudes esile kolleegide pahameelt kvaliteedinõuete eiramise pärast,» sõnas Talvik.

Seltsi arvates peaks haigekassa andma paremad lepingud nendele perearstidele, kes on seadust täitnud ja töötavad nõuetekohastes ruumides.

Rosenfeldi sõnul ei oska ei terviseamet ega sotsiaalministeerium praegu hinnata, kui paljud perearstid nõuetele mittevastavate tööruumide tõttu praksise sulgeda võivad.

Saare sõnul on praeguseks välja antud 58 tegevusluba ning menetluses on 46.