EESTI UUDISED BNS

Kohus saatis imikut raskelt vigastanud noore naise vangi

Pilt on illustratiivneTartu maakohus saatis teisipäeval vangi noore naise, kes süüdistuse järgi tekitas imikule raskeid vigastusi.

Kohus mõistis 24-aastase naise süüdi imikule raske tervisekahjustuse tekitamises ning mõistis talle nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Kuna kriminaalasi lahenes lühimenetluses, vähendas kohus kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks jäi kolmeaastane vangistus, millest kohe tuleb naisel ära kanda kuus kuud. Ülejäänud vangistuse mõistis kohus naisele tingimisi kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse nõuetele.

Muuhulgas ei tohi süüdistatav katseajal tarvitada alkoholi ja narkootikume, suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähedased, ning ta peab osalema kriminaalhooldusametniku pakutavates sotsiaalabiprogrammides Kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust loetakse süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest selle aasta 19. veebruaril.

Menetluskulude katteks peab naine tasuma kokku 1500 eurot.

Selle aasta veebruaris laekus Lõuna prefektuurile info selle kohta, et haiglasse toodi raskete kehavigastustega ühekuune laps. Asjaolude väljaselgitamiseks alustas lastekaitsetalitus kriminaalmenetlust.

Süüdistuse kohaselt kasutas noor naine13.-18. veebruarini oma lapse suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt lõi naine imikut käega ja klaasist lutipudeliga, näpistas, pigistas sõrmedega ning kriimustas teda küüntega. Sellega tekitas naine lapsele eluohtlikke tervisekahjustusi. Lapsel tuvastati erinevaid pea- ja näovigastusi, verevalumeid ning rangluu murd.

Ülekuulamisel tunnistas naine oma süüd ning põhjendas käitumist sünnitusjärgse stressi ja pingega. „Kriminaalasja kohtueelse menetluse raames määrati erinevaid ekspertiise. Eksperdi hinnangul ei esinenud süüdistataval kuriteo toimepanemise ajal sünnitusest tingitud emotsionaalset pingeseisundit,“ kommenteeris Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido BNS-ile.

Süüdistatav on eelnevalt kriminaalkorras karistamata.

Kohus arutas kriminaalasja alaealise huvides kinnisel kohtuistungil.

Kohtumenetluse pooled saavad teisipäevase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.

Kõrgharidusreform lõi kõrgkoolides 4700 täiendavat tasuta õppekohta

Jaak AaviksooÜlikoolide esitatud esialgsete andmete kohaselt on Eesti kõrgkoolid algavaks õppeaastaks loonud sisseastujaile 14 404 tasuta õppekohta ja võimaluse tasuta õpinguid alustada saab 4700 noort rohkem kui eelmisel aastal, mil riigieelarvelisi kohti oli kokku 9700.

Kõrgharidusreformi kavandamisel hinnati, et lisarahastuse toel avavad ülikoolid täiendavalt 3500 tasuta õppekohta, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile.

„Kõrgharidusreform on vastuvõtu järgi otsustades end igati õigustanud – täiendav võimalus omandada kõrgharidus tasuta on leidnud laialdast toetust,“ ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastuvõtunumbreid kommenteerides. „Nüüd tuleb kõrgkoolidel ja üliõpilastel pöörata peatähelepanu õppetöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamisele – muudatuste peamine eesmärk on tagada kvaliteetne haridus ning võimalusega õppida tasuta peab kaasas käima nõudlikum ja kohusetundlikum suhtumine õppetöösse,“ lisas Aaviksoo.

Olemasolevad andmed täienevad ja lõplikud vastuvõetute numbrid selguvad septembris. Praegu jätkab osa õppeasutusi vastuvõttu avatud ülikooli, kus alates käesolevast aastast on samuti õppekava täies mahus täitmise korral võimalus õppida tasuta. Säilib ka osakoormusega õppimise võimalus, mis on eelkõige suunatud juba töötavale inimesele. Kokku saab eelmise aastaga võrreldes õppemaksuta kõrgharidust omandada üle 5000 üliõpilase enam. Tõusnud on huvi ka võõrkeelsete õppekavade vastu ja välisüliõpilaste arv kasvab.

Kõrgharidusreformi raames rakenduvad alates septembrist õppima asuvatele tudengitele vajaduspõhised õppetoetused, mis kahekordistavad õppetoetuste mahu ning toetavad eelkõige kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga üliõpilaste õpingutele pühendumist.

Riigikogu võttis ülikooliseaduse muudatused vastu mullu 10. mail ja õppetoetuste seaduse muudatused 7. detsembril.

Laskejooksu EM-i viimased kullad said Tšehhi ja Ukraina

Võrumaal Haanjas peetud laskejooksu Euroopa meistrivõistlustel läksid viimased kuldmedalid Tšehhisse ja Ukrainasse.

Naiste viitstardiga võistluse võitis Pavla Schorna, naisjuunioridest oli parim Julija Žuravok, teatas Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon BNS-ile. Eestlannadest oli parim juunioride konkurentsis seitsmenda koha saanud Tuuli Tomingas.

Naiste viie kilomeetri distantsil oli Pavla Schorna võiduaeg 23 minutit ja 10,6 sekundit. Laupäeval hõbemedali saanud tšehhitari arvele kogunes pühapäeval seitse möödalasku.

Laupäevane kullavõitja Judith Wagner Saksamaalt tegi kuus möödalasku ja kaotas võitjale 11,7 sekundiga. Kolmandaks tõusis 12. kohalt startinud Jelena Jarkova Venemaalt, kes käis neljal trahviringil ja kaotas Schornale ühe minuti ja 6,9 sekundiga.

Kadri Lehtlal, kes jäi võitjale alla kahe minuti ja 55,6 sekundiga, jäi tabamata neli märki ja ta pidi laupäevaselt kaheksandalt kohalt taanduma 13. positsioonile.

„Jooksujalga hetkel veel ei ole. Võistlus oli hea pika treeningu eest. Viimase püstitiiru kaks trahviringi rikkusid tänase võistluse,” ütles Lehtla. „Hea ilm ja mõnus võistlus olid.”

Kristel Viigipuu lõpetas 15. ja Kelly Vainlo 22. kohaga.

Ka juunioride kulla võitis teisena rajale pääsenud sportlane. Ukrainlanna Julia Žuravok tegi oma ainsa möödalasu teises lamadestiirus ning jõudis finišisse ajaga 23 minutit ja 12,3 sekundit. 48,6 sekundit hiljem lõpetas teisena viiel trahviringil käinud laupäevane võitja Leisan Biktaševa Venemaalt. Kolmas oli teist päeva järjest Margarita Jarostova Venemaalt, kes kaotas viie trahvi tõttu võitjale kahe minuti ja 47,3 sekundiga.

Tuuli Tomingas, kes kaotas võitjale kolme minuti ja 49,6 sekundiga, piirdus kolme möödalasuga ja tõusis stardi 12. kohalt seitsmendaks.

„Olen tänase võistlusega rahul. Treeninglaager on selja taga, mistõttu polnudki midagi paremat loota. Laskmine läks hästi. Siiani trennides ei olegi paremaid tulemusi olnud. Viimases püstitiirus oli kõrgelt pulsilt esimest lasku raske lasta, tuli eksimus,” ütles Tomingas.

Tema sõnul tuli pühapäevane tulemus just hea laskmise pealt. „Kõigil päevadel oli mul raske joosta, näiteks nädal varem Piletilevi karikasarja võistlusel oli kergem. Ettevalmistus on siiski suunatud talvele ning spetsiaalset ettevalmistust nendeks võistlusteks ma ei teinud,” ütles Tomingas.

Johanna Talihärm sai 14., Meril Beilmann 16., Regina Oja 17. ja Kristiina Uusna 25. koha.

EM-i edukaim riik oli Venemaa, kelle sportlased võitsid kuus kulda, ühe hõbeda ja kaheksa pronksi. Teisel kohal on medalitabelis Ukraina kahe kulla ja kolme hõbedaga ning kolmandal kohal Saksamaa ühe kulla, kahe hõbeda ja kahe pronksiga. Tšehhi sai ühe kulla ja ühe hõbeda ning Usbekistan ühe hõbeda ja ühe pronksi. Medalita ei jäänud ka võõrustajad – Indrek Tobreluts võitis pühapäeval meeste viitstardiga võistlusel hõbemedali.

Naiste tulemused: http://www.biathlon.ee/wp-content/uploads/2013/08/OPEN_EUR_SUMMER_BIATHLON_Pursuit_W_results.pdf

Naisjuunioride tulemused: http://www.biathlon.ee/wp-content/uploads/2013/08/OPEN_EUR_SUMMER_BIATHLON_Pursuit_JW_results.pdf

Võrumaalased on ühed aktiivsemad helistajad

Foto: Aigar NagelTele2 analüüsi kohaselt helistavad Võrumaa elanikud mobiiltelefoniga kuus keskmiselt välja 160 minutit, mis teeb neist Eesti ühed aktiivsemad mobiiltelefoniga suhtlejad.

Ettevõtte kliendibaasi analüüsi järgi oli Võrumaa juulis maakondadest kõnemahult kolmandal kohal. Võrumaalane tegi kuus 96 kõnet keskmise pikkusega 1,73 minutit.
Tele2 Eesti kommunikatsioonijuhi Hans Saarvelti sõnul on mobiilikõnede hind viimaste aastatega oluliselt vähenenud ning seetõttu helistavad inimesed järjest enam.

Lätist tulnud autost tuli päevavalgele üle 111 kilo hašišit

Pilt on illustratiivne  FOTO: maksu- ja tolliametMaksu- ja tolliameti töötajad leidsid juuli keskel Lätist Eestisse saabunud autost üle 111 kilogrammi hašišit.

16. juulil läbis Valga piiripunkti BMW, mida juhtis Narva elanik. Valga-Tartu-Jõhvi maanteel Kalmakülas pidasid maksu- ja tolliameti ametnikud kahtlust äratanud sõiduki kinni. Sõiduki läbivaatuse käigus leiti salakaubaveoks kohandatud peidikutest kokku 111,55 kilogrammi hašišit ning Viru maakohus rahuldas sõidukijuhi vahi alla võtmise taotluse. Narkootikumid võeti ära ja juhtumi suhtes alustati kriminaalmenetlust, mille kohtueelset uurimist juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul oli tegemist rahvusvahelise narkotransiidiga. „Praegune uurimine näitab, et aine pärines Lääne-Euroopast ja oli mõeldud turustamiseks väljaspool Eestit,“ selgitab Kuus.

Tegemist on ühe viimase aja suurema narkootikumide avastusega Eesti lõunapiiril. „Tabasime sõiduki, mis oli spetsiaalselt kohandatud narkootiliste ainete vedamiseks Lääne-Euroopast Eestisse. On rõõmustav, et meil õnnestus taaskord kõrvaldada salakauba turult märkimisväärne kogus narkootilisi aineid, mis on kahtlemata oluline samm võitluses salakaubavedajatega,“ lisas Kuus.

Narkootiliste ainete salakaubaveo tõkestamine on üks ameti peamistest prioriteetidest.

Narkootilise aine toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri või riigipiiri grupi poolt võidakse karistada kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

Eestlased ostavad e-poodide kaudu Euroopa keskmisest vähem

Pilt on illustratiivneEestis on e-kaubanduse osatähtsus kogu jaekaubandusest rohkem kui kaks korda väiksem kui Euroopas keskmiselt, kirjutab Postimees.

Kui 2010. aastal moodustas e-kaubanduse käive jaekaubanduse kogukäibest Euroopas keskmiselt 3,5 protsenti, siis Eestis oli see 1,5 protsenti.

E-kaubanduse käive kasvab pea kogu Euroopas igal aastal, kuid osatähtsus muutub aeglaselt ning vähemalt Eesti tulemus liigub ka 2013. aastal endiselt 1,5 protsendi tempos, kirjutab leht.

E-kaubanduse liidu tegevjuhi Merle Kanguri hinnangul jääb Eesti Euroopast maha kohalikest e-poodidest ostmise poolest, samas kui välismaalt tellitakse ohtralt kaupa.

Eesti poodide kahjuks räägib räägib eelkõige usaldusväärsus, mis on turul tegutsevate petturite tõttu madal. "Kuna e-kaubanduse on lihtne äri, madala sisenemiskuluga, siis satub neid sinna väga palju," tõdes Kangur.

Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Hanna Turetski hinnangul ei saagi e-kaubandus enne Eestis korralikult kasvada, kui kauplejad ei ole võimelised usaldusväärsust tõstma.

Kangur lisas, et tegelikult ei ole e-kaubanduse suureks arenguhüppeks valmis ka Eesti seadused.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD