Üleriigiline politsei liiklusliin 14900 on kahe tegutsemiskuu vältel lahendanud 1767 liikleja mure, huuhulgas on politsei vihjete abil tabanud kümneid purjus juhte.

Politsei liiklusliinile juuni- ja juulikuus laekunud teadetest puudutasid 81 joobekahtlusega juhte, 155 kiiruseületamisi, 253 ohtlikke või keelatud manöövreid, 428 parkimisprobleeme, 37 jalakäijate eksimusi vöötrajal, 164 fooritule eiramist, 17 turvavarustuse kasutamata jätmist, 192 liiklusmärgi nõuete eiramist ning 440 teadet käsitlesid muid liiklusprobleeme.

Lõuna-Eestis laekus liiklusliinile juunis 534 ka juulis 466 teadet, Põhja-Eestis juunis 267 ja juulis 279 teadet, Lääne-Eestis juunis 57 ja juulis 75 teadet ning Ida-Eestis juunis 30  ja juulis 59 teadet.

Liiklusliini projektijuht Baldur Pilden kommenteeris, et kui võrrelda kahe kuu arvnäitajaid, on laekunud teadete hulk jäänud stabiilselt samaks. Kui juunikuus tuli liiklusliini operaatoril lahendada 888 teadet, siis juulis oli vastav näitaja 879 teadet. „Nende numbrite pinnalt võime järeldada, et vajadus liiklusalastes küsimustes igapäevaselt abi saada ja oma tähelepanekutest politseid teavitada on püsivalt ühtmoodi suur,“ lisas ta.

Regioonide lõikes on aktiivsemalt liiklusprobleemidest teatatud Lõuna- ja Põhja-Eestist. Pilden lisas, et viimastel päevadel on omamoodi trendiks saanud ja palju heameelt valmistanud asjaolu, et liiklusliini numbri on omaks võtnud teiste seas ka vene keelt kõnelevad elanikud. „Näiteks juulikuu viimastel päevadel moodustasid venekeelsed teated juba ligi poole kõikidest vastuvõetud teadetest,“ selgitas ta.

Võrreldes juunikuuga on mõnevõrra suuremat aktiivsust üles näidanud ka Lääne- ja Ida-Eesti liiklejad. „Väiksem helistajate hulk ei tähenda, et neis piirkondades liiklusrikkumisi või rikkumisi märganud inimesi ei oleks. Suurenema peaks lihtsalt sekkumistahe - et liiklejad ise oma igapäevase ohutuse nimel telefonitoru haaraks ning tähelepanekutest politseile teada annaks,“ põhjendas Pilden.

Politsei liiklusliinile 14900 oodatakse eeskätt teateid selliste liiklusalaste rikkumiste kohta, millest hädaabinumbril 110 teate edastamist võiks reeglina pidada ebaotstarbekaks. Liiklusliin töötab kõikidel päevadel ajavahemikul kell 7-19.

Alates uuest aastast saab auto omaniku vahetust registreerida veebis ning väheneb ka riigilõiv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Praegu tuleb auto ostjal vormistada müüjaga ostu-müügileping ja siis sellega maanteeameti autoregistrikeskuse esindusse minna. Tallinnas on järjekorrad tippaegadel ligi tunnised ja nii võib autoostu registreerimiseks kuluda koos kohalesõiduga pool päeva. „Kohaletulekuks võib inimesel kuluda pool tundi kuni tund, siis tuleb veel järjekorras oodata, siis on teenindamise aeg 15–20 minutit ja veel tagasisõit koju ka. Me tahame selle kõik nüüd ära jätta,” ütles maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna Eesti Päevalehele.

Selleks valmistatakse maanteeametis praegu ette uut IT-lahendust, mis laseb ARK-i iseteeninduses auto omanikuvahetuse nii teha, et kordagi kontorisse kohale minema ei pea. Uus registreerimistunnistus saadetakse koju postiga ja peale selle väheneb ka riigilõiv. Esimese teenusena kolitakse auto omanikuvahetus internetti sellepärast, et see on liiklusregistris kõige sagedamini tehtav toiming: aastas tehakse Eestis 115 000 auto ostu-müügitehingut, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Loodame, et järgmisel aastal tehakse pooled neist internetis. Tallinnas on teenindamise ooteaeg tippajal 50 minutit, selle saaks poole väiksemaks. Tallinnas, Tartus, Pärnus on uuenduse mõju eeldavasti kõige suurem ja võimaldab üle vaadata ka meie kontorite ruutmeetrivajaduse ning personalivajaduse,” selgitas Lugna.

Praegu on uuest rakendusest olemas esimesed ekraanitõmmised ja neid vaadetes tundub, et iga internetikasutaja peaks saama auto ostumüügitehinguga probleemideta hakkama. Valikud on selged ja loogilised. Digiallkiri on turvalisem Tehingu turvalisus on tagatud sellega, et nii ostja kui ka müüja peavad andma digiallkirja, mis on märksa turvalisem tavalisele paberlepingule käsitsi sirgeldatud allkirjast, mille võltsimine on lihtne. Turvalisust lisab seegi, et allkirjastatav ostu-müügileping sätestab, et auto ei kuulu uuele omanikule enne, kui ostja on selle eest tasunud. Liiklusregistri keskkond kontrollib seda sellega, et ei jõusta omanikuvahetust enne, kui müüja on klõpsanud nupul, et on raha kätte saanud.

Peale selle teostab süsteem auto andmetele automaatkontrolli ja hoiatab ostjat juba enne allkirjastamist, kui autole on seatud piirangud – näiteks on see varastatud – või on tegemata näiteks tehnoülevaatus. Samuti näeb ostja kohe ka auto teadaolevaid läbisõiduandmeid ja kindlustusjuhtumeid. Nii väheneb võimalus, et autot ostetakse nagu põrsast kotis. „Tahame näidata võimalikult palju andmeid ja et ka maaletoojad hakkaksid autode kohta infot andma,” lisas Lugna.