Kolmapäevane kuum, ligi 30-kraadise õhusoojusega ilm suurendas kulupõlengute arvu.

Kui viimastel päevadel on tuletõrjujad saanud ööpäevas teateid kulupõlengutest kolmel-neljal korral, siis kolmapäeval teatati põlema süttinud pinnasest üheksal korral. Inimesed tulekahjudes vigastada ei saanud.

Päästeameti korrapidaja teatel laekus häirekeskusele möödunud ööpäeva jooksul kokku 86 päästekutset, millest 41 olid seotud erinevate tulekahjudega, neist omakorda üheksa kulu- ja maastikupõlengutega.

Maastikupõlengute arvu kiirest kasvust tulenevalt määras päästeameti peadirektor oma käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil juba 1. mai, mis seadis piirangud looduses lahtise tule tegemisele.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatsid1 asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Tänavu esimesel poolaastal päästeametile tehtud väljakutsetest 11 protsenti on ekslikud, neist suurem osa on seotud erinevate tulekahjukahtlustega, mis aga hiljem pole kinnitust leidnud.

Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe sõnul said tuletõrjujad 2013. aasta esimesel poolel 9447 päästekutset, millest 1047 olid ekslikud väljukutsed.

"Ekslike kutsete peamine põhjus on see, et inimene ei veendu, kas tegemist on põlenguga. Häirekeskusesse on helistatud väga erinevate tulekahjukahtlustega. Kellegi aknast nähakse kaminatuld, plekkatus kiirgab hommiku- või õhtupäikeses, elektrijaamast lastakse välja veeauru, remonditava korteri aknast tuleb ehitustolmu või tunda on kärsahaisu," ütles Vallimäe BNS-ile.

Kuna päästjate kohale jõudes tulekahju tegelikult ei ole, lähebki kirja ekslik kutse. "Päästeamet otseselt ei kutsu inimesi üles mitte helistama, vastupidi, teinekord jäetakse tegelikus olukorras, eriti linnakeskkonnas liiga passiivseks. Päästjate soovitus on lihtsalt veenduda selles, kas tegemist on ikka päästjate sekkumist vajava ohuolukorraga," rääkis Vallimäe.

Päästjad paluvad teatajal jõuda selgusele, kas suits tuleb näiteks räästa alt või korstnast, keerulisemate objektide või olude puhul oleks aga soovitus, et inimene jääks päästjate saabumiseni sündmuskohale.

Mullu esimesel poolaastal oli kokku väljakutseid 9750, neist 1169 ekslikku väljukutset.

Tartu maakohtu Võru kohtumaja määras kolmapäeval 30-päevase aresti mehele, kelle korrakaitsjad olid päev varem tabanud autoroolist purjuspäi ja juhtimisõiguseta.

Teisipäeva öösel peatasid Võru politseinikud Jüri tänaval kinni BMW, mille juhi kontrollimisel ilmnes, et rooli keeranud 24-aastane Alar oli alkoholi tarvitanud, ka puudus tal mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuna Alarit on ka varem joobes ja lubadeta sõidu eest karistatud, toimetati ta arestikambrisse kohut ootama.

Näiteks tabas politsei Alari sarnastelt rikkumistelt käesoleva aasta veebruaris. Siis eiras ta lisaks veel politseiniku antud peatumismärguannet. Kaks aastat tagasi sõitis ta purjuspäi Antslas Hauka laadal otsa jalakäijale, jättis sõiduki maha ning põgenes. Õnnekombel ei saanud jalakäija eluohtlikke vigastusi ning pääses traumapunktist kodusele ravile. Mullu novembris sõitis Alar aga Sangaste vallas teelt välja lepavõssa ning põgenes jällegi sündmuskohalt, jättes autos viga saanud sõbra abita.

„Sellise surmakutsari puhul ei saa teisiti, kui küsida kohtunikult kõige suuremat karistust ning samas isoleerida ta liiklusest võimalikult pikaks ajaks,“ põhjendas Võru patrulliteenistuse juht Varbo Maandi.

Kolmapäeval Võrus toimunud kohtuistungil põhjendas Alar sõiduvajadust sellega, et tahtis Võru linnas Nooruse platsilt Statoili tanklasse sigarette ostma minna. Kusjuures sihtpunktiks olnud tankla asus sealsamas, üle tänava. Politsei taotlusel mõisteti teiste liiklejate turvalisust järjepidevalt ohtu panevale Alarile maksimumkaristus – 30 arestipäeva.

Ka Valgas seisis kolmapäeval kohtu ees mees, kelle harjumuseks on saanud purjuspäi ja juhtimisõigust omamata autoga sõita. Alles tänavu aprillis karistati 38-aastast Janekit 15-päevase arestiga ning mullu oktoobris võeti ta kriminaalvastutusele joobes juhtimise eest.

Valga patrulliteenistuse vanemkomissar Kaimar Karm üles, et esmaspäeva öösel taas kinni peetud Janeki kõrval sõitis seekord kaasa ka tema viimaseid päevi sünnitusootel naine. „Kohutav teadmine, et ühiskonnas on inimesi, kellele ka nende endi kõige lähedamaste ja kallimate pereliikmete turvalisus mitte midagi ei tähenda,“ ütles vanemkomissar.

Välisministeerium otsustas toetada 30 000 euroga ÜRO Palestiina pagulaste abi- ja tööorganisatsiooni UNRWA palvet aidata kaasa Liibanonis asuva palestiina põgenike Nahr el-Bared pagulaslaagri ülesehitamisel ja pagulaste humanitaarolukorra leevendamisel.

Eesti hindab välisminister Urmas Paeti sõnul kõrgelt ÜRO pagulaste abiorganisatsiooni tööd. „Palestiina pagulaste probleemidele ei ole siiani lahendust leitud ning need inimesed vajavad rahvusvahelise kogukonna toetust,“ sõnas ta.

Seoses Süüria konfliktiga on Liibanoni suundunud ka üle 70 000 Süüria palestiinlasest pagulase. Nende abistamiseks ei ole aga ÜRO Palestiina pagulaste abi- ja tööorganisatsioonil ressurssi.

ÜRO Palestiina pagulaste abi- ja tööorganisatsiooni peavolinik saatis juuli lõpus rahvusvahelisele kogukonnale erakorralise abipalve toetada palestiinlastest pagulasi Põhja-Liibanoni põgenikelaagris Nahr el-Baredis. Pagulaslaager sai 2007. aastal toimunud pommitamisel oluliselt kannatada ning vähese toetuse tõttu ei ole suudetud laagrit senini taastada. Üle 22 000 palestiinlase on laagris jätkuvalt peavarjuta.

UNRWA on alates 1950. aastast Palestiina pagulaste eestkõneleja. Organisatsiooni poolt antava abi hulka kuuluvad toiduabi, tervishoid ja haridus, samuti infrastruktuuri tagamine ning selle parandamine. UNRWA tegevus sõltub peaaegu täielikult vabatahtlikest annetustest.