Kuues raskes liiklusõnnetuses said vigastada seitse inimest

Eesti taustaga ettevõtete arv Soomes on paari viimase aastaga kahekordistunud, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat (HS) pühapäeval.

Enim uusi firmasid on loodud ehituse alal, koristus- ja puhastusteenuste pakkumiseks ja kosmeetika vallas, kuid nimekirjas on ettevõtteid arsti vastuvõtupunktist IT-firmani.

Andmed ettevõtete arvu kohta kõiguvad tublisti. Maksuameti andmetel tegutseb Soomes umbes 3500 Eesti taustaga ettevõtet, kahe aasta eest oli neid 1600.

Helsingi Eesti saatkonna majandusnõunik Imre Siil peab õigemaks rääkida umbkaudu tuhandest tegutsevast ettevõttest.

Äriregistris on eestlastega seotud ettevõtteid tervelt 5900, kuid nende hulgas on ka riiulifirmad.

Statistikaameti juulis avaldatud andmetel oli üle-eelmisel aastal Soomes umbes 700 Eesti taustaga ettevõtet, kolme aastaga on nende arv kasvanud 60 protsendi võrra.

Ajalehe sõnul on eestlaste ettevõtete arv Soomes kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui ühegi teise sisserännanute kogukonna oma. Üldiselt ei ole ettevõtete arv Soomes selle aja jooksul muutunud.

Kõige rohkem asutavad eestlased väikseid, 1-4 inimese firmasid.

"Meil käib iga nädal kolm-neli eestlast. Viimastel aastatel on nende hulk selgelt kasvanud. Meie klientidest on eestlased venelaste järel suuruselt teine sisserändajate rühm," ütles ettevõtlusnõustaja Toivo Utso, kelle firma annab nõu Helsingis firmat asutada soovijatele.

"Suurim põhjus Soomes ettevõte rajada on usaldusväärsus," ütleb ta.

Kui Soome ettevõtjat meelitavad Eestisse madalamad tööjõukulud, geograafiline asend ja maksusüsteem, siis eestlase viivad Soome lootus paremast teenistusest, suurem turg, sageli perekondlikud põhjused, aga ka varimajanduse väike osakaal.

Paljuräägitud Soome kõrged maksud eestlast ei heiduta. "Kui tööd on, saavad ka maksud makstud," kinnitab 42-aastane Ene Raudmets.

Laupäeval tähistavad Missos ohvitseride neljanda kursuse lõpetamise kahekümnendat aastapäeva 1993. aasta kursusel osalenud.

Ametliku nimega kaitseväe ohvitseride väljaõppe ja täienduskursusel alustas 11. jaanuaril 1993 õpinguid 58 meest ja üks naine, kursuse lõpetas 45 ohvitseri ja üks allohvitser. Kursuslased olid esimesed, kes said väljaõppe Iisraelist hangitud relvade käsitlemisel. Iisraeli instruktorite käe all õpiti kasutama püstolkuulipildujat Uzi, automaati ja snaiperpüssi Galil, kergekuulipildujat Negev, tankitõrje granaadiheitjat ja 106-millimeetrise kaliibriga tankitõrjesuurtükki, samuti koostati õppetöö käigus nendele relvadele õppematerjal ja metoodika.

Kursuse lõpetanud Anu Pahka oli kaitseväe esimene naisohvitser, kes on praeguseks jõudnud kapteni auastmeni ning teenistuses Kaitseliidus instruktorina.

Järjekorras neljas kursus kestis kuus kuud ning oli esimene, mis viidi läbi riigikaitseakadeemia territooriumil, kus õppisid ka lisaks kursuslastele esimene lend kaitseväe kadette, politseinikud, päästeametnikud, vangi- ja piirivalvurid ning tolliametnikud.

Praegu jätkab 46 lõpetanust teenistust Eesti kaitseväes 24 ohvitseri. Kokkutulekule ei saanud tulla kõige kõrgemat auastet omav lõpetanu, kindralmajor Neeme Väli, kes teenib NATO peakorteris Brüsselis sõjalises staabis poliitika planeerimise osakonna direktorina ja peadirektori asetäitjana. „Vaadates tagasi aega, mil me oma õpinguid alustasime, aega kui veel Vene väed olid Eestis sees ja riigi institutsioonide loomine algusjärgus, ei saa konteksti silmas pidades meie kursuse lõpetajate panust Eesti taasiseseisvumisse alahinnata,“ märkis Väli kursusekaaslastele saadetud tervituses.

Kohaletulnuid võõrustab kursuse lõpetaja, reservkapten ja Misso vallavanem Urmas Peegel, kes on oma koduuksed avanud vanadele kamraadidele.

Kaitseväe taasloomise algusaastatel alates 1991. aastast viidi läbi kaheksa kaitseväe ohvitseride väljaõppe ja täienduskursust, mille pikaajalise kursuste kuraatori Ervin Odari sõnul lõpetas kokku 436 inimest. Osad lõpetanutest ei saanud ohvitseriks vaid allohvitseriks, samuti ei jäänud kõik teenistusse kaitseväkke, sest kursuse lõpetajad leidsid rakendust ka päästeametis ja piirivalves. Aastal 1995 liideti piirivalvurite kursus kaitseväe omaga.

Võrus sai reede õhtul vigastada mootorrattaga vastu maja seina kihutanud mees.

Õnnetus juhtus kella 21.05 ajal Vabaduse ja Jüri tänava ristmikul, kus 27-aastane Magnus kaotas liiga suure kiiruse tõttu vasakpöördel kontrolli oma Honda mootorratta üle ning paiskus vastu maja seina.

Mootorratast juhtinud Magnusel oli juhtimisõigus ja ta oli kaine.

Siseministeeriumi teatel viis kiirabi mootorratturi Lõuna-Eesti haiglasse.

Räpinas jäi lõppeva nädala keskel kadunuks 14-aastane tüdruk, kelle elu võib korrakaitsjate hinnangul olla ohus ning kelle leidmisel palub politsei elanike abi.

14-aastane Kristina-Reetmarie lahkus kodust 7. augustil ning hiljem on tema saatus teadmata. Neiu kandis musta värvi pükse, halli pusa ning musta-valge triibulist pluusi. Tüdruk on keskmist kasvu, ligi 164 sentimeetrit pikk ja pruunikat värvi õlgadest pisut allapoole ulatuvate juustega.

Politseil on alust arvata, et tütarlapse elu võib olla ohus. Tüdruku otsinguid viivad läbi Lõuna prefektuuri korrakaitsjad.

Kõigil, kel on infot Kristina-Reetmarie võimaliku asukoha kohta, palub prefektuur sellest teada anda politsei hädaabinumbril 110.