EESTI UUDISED BNS

Kohus vabastas Võrumaal vanureid rünnanud mehe vanglast

Pilt on illustratiivne  FOTO: Võrumaa TeatajaVõrumaal vanureid rünnanud ning selle eest pika vangistuse saanud noormees pääses Tartu maakohtu lõppeva nädala otsusel ennetähtaegselt vanglast.

Kohus märkis, et kuigi 22-aastast Argo Kütti on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras korduvalt karistatud, on tema käitumine karistusaja jooksul muutunud distsiplineeritumaks ning varasematest sagedastest karistustest kehtib vaid üks distsiplinaarkaristustest.

"Kütil on kindel elukoht ja töö saamise võimalus. Teda toetab vend, kellega hakkavad elama ja töötama koos. Lähedaste võrgustik on seega olemas, kuid ei ole piisavalt tugev. Seetõttu on kriminaalhooldus vajalik toetamaks taasühiskonnastamist," märkis kohus, määrates Kütile vabanemise järgselt üheaastase katseaja ning allutades ta kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tartu maakohus karistas Kütti 2009. aasta märtsis kaheksa-aastase vangistusega, tema kaaslane Peedu Post sai viieaastase vangistuse ning Priit Kõll tingimisi nelja-aastase vabaduskaotuse. Kuna kohus lahendas süüasja lühimenetluses, jäi Kütil reaalselt vanglas kanda viis aastat ja neli kuud, Postil kolm aastat ja neli kuud ning Kõlli tingimisi vangistus vähenes samuti kolmandiku võrra.

Eeluurimisel kogutud andmetel panid Vastseliinast pärit Kütt, Post ning Kõll esimese röövi toime 2008. aastal ööl vastu 13. septembrit, kui tulid Misso vallas Pältre külas elava 95-aastase mehe kodu ukse taha ja palusid suitsule tuld. Kui majaperemees neile ust ei avanud, tungisid noorukid läbi akna majja ja nõudsid raha. Peremehe keeldumise järel otsisid pätid maja läbi ja võtsid kaasa suurema summa sularaha.

Eakas mees ei suutnud rööviga kaasnenud vaimsest traumast taastuda ning suri pool kuud pärast kuritööd. Mehele tehtud kohtumeditsiiniline ekspertiis tema surma siiski rööviga otseselt ei seostanud ning tänu sellele pääsesid kurjategijad surma põhjustamise süüdistusest.

Nädalapäevad pärast esimest kuritegu, ööl vastu 22. septembrit tungisid nüüd juba näokatteid kasutanud noored Vastseliina vallas Vana-Vastseliina külas 82-aastase naise elumajja. Üksi kodus olnud naine seoti voodi külge ja temalt nõuti raha. Kui naine keeldus, peksti teda rusikatega.

Röövlid otsisid ka seekord maja läbi ja võtsid kaasa leitud sularaha. Majaperenaine jäeti kinniseotuna voodisse ning lahkumisel sulgesid röövlid maja uksed ja aknad. Kinniseotud naisel õnnestus ennast siiski köidikutest vabastada ja abi kutsuda.

Politsei pidas mõni aeg hiljem arvatavad röövlid kinni ning kohus andis loa nad vahi alla võtta.

Traktori ja sõiduauto kokkupõrkes sai noor naine vigastada

Pilt on illustratiivne  Foto: INNO TÄHISMAA

Võrumaal Antsla vallas sai laupäeva õhtul sõiduauto ja traktori kokkupõrkes noor naine vigastada, kusjuures traktorist lahkus omavoliliselt õnnetuskohalt.

Õnnetus juhtus kella 20.17 ajal Antsla-Haabsaare tee neljandal kilomeetril, kus põrkasud kokku vasakpööret sooritanud ratastraktor ja sellest möödasõitu sooritanud Peugeot 508, mida juhtis 28-aastane Annika.

Siseministeeriumi teatel sai sõiduauto juht vigastada ja kiirabi viis ta Lõuna-Eesti haiglasse. Ratastraktor lahkus sündmuskohalt ja seda juhtinud isik on tuvastamisel.

Kuues raskes liiklusõnnetuses said vigastada seitse inimest

Esimene õnnetus juhtus kella 15.55 ajal Põlvamaal Kõlleste vallas Voorepalu külas Vooreküla-Puskaru tee kolmandal kilomeetril, kus Kawasaki tsiklit juhtinud 44-aastane Toivo sõitis kurvis teelt välja. Mootorrattur sai vigastada ja kiirabi viis ta Tartu Maarjamõisa haiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 18.30 ajal Võrumaal Sõmerpalu vallas Hutita külas Võru-Kuigatsi-Tõrva tee 13. kilomeetril, kus 40-aastane Tõnu sõitis Yamaha mootorrattaga teelt välja kraavi. Kiirabi viis vigastada saanud mootorratturi Lõuna-Eesti haiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 20.17 ajal Võrumaal Antsla vallas Antsla-Haabsaare tee neljandal kilomeetril, kus põrkasud kokku vasakpööret sooritanud ratastraktor ja sellest möödasõitu sooritanud Peugeot 508, mida juhtis 28-aastane Annika. Siseministeeriumi teatel sai sõiduauto juht vigastada ja kiirabi viis ta Lõuna-Eesti haiglasse. Ratastraktor lahkus sündmuskohalt ja seda juhtinud isik on tuvastamisel.

Neljas õnnetus juhtus kella 22.15 ajal Viljandimaal Suure-Jaani vallas Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia maantee 25. kilomeetril eriliigiliste teede ristmikul, kus 20-aastane Erik sõitis Audi A4-ga ette sõidueesõigust omanud Kawasaki mootorrattale, mida juhtis 39-aastane Imre. Mootorrattur sai kokkupõrkes vigastada ja kiirabi viis ta Viljandi haiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 23.47 ajal Tartus Narva maantee ja Puiestee tänava ristmikul, kus 43-aastase Irina juhitud Ford Windstar põrkas kokku peateel liikunud Ford Focusega, mida juhtis 21-aastane Gunnar. Focuse juht ja teises autos viibinud 24-aastane Katrin said vigastada ja kiirabi viis nad Tartu ülikooli kliinikumi.

Viimane õnnetus juhtus kella 23.55 ajal Kihnu saarel Sääre külas, kus 52-aastane Enno sõitis Mitsubishi Space Wagoniga otsa ööpimeduses tuledeta ja helkuriteta liikunud jalgrattale, mida juhtis 78-aastane Maria. Kuna vigastada saanud naine vajas kiiret transporti haiglasse, telliti saarele politsei ja piirivalveameti kopter, mis viiski ööl vastu pühapäeva eaka kannatanu Pärnu haiglasse. Politsei asus selgitama liiklusõnnetuse täpsemaid asjaolusid.

 

HS: eestlased asutavad Soomes üha enam ettevõtteid

Eesti taustaga ettevõtete arv Soomes on paari viimase aastaga kahekordistunud, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat (HS) pühapäeval.

Enim uusi firmasid on loodud ehituse alal, koristus- ja puhastusteenuste pakkumiseks ja kosmeetika vallas, kuid nimekirjas on ettevõtteid arsti vastuvõtupunktist IT-firmani.

Andmed ettevõtete arvu kohta kõiguvad tublisti. Maksuameti andmetel tegutseb Soomes umbes 3500 Eesti taustaga ettevõtet, kahe aasta eest oli neid 1600.

Helsingi Eesti saatkonna majandusnõunik Imre Siil peab õigemaks rääkida umbkaudu tuhandest tegutsevast ettevõttest.

Äriregistris on eestlastega seotud ettevõtteid tervelt 5900, kuid nende hulgas on ka riiulifirmad.

Statistikaameti juulis avaldatud andmetel oli üle-eelmisel aastal Soomes umbes 700 Eesti taustaga ettevõtet, kolme aastaga on nende arv kasvanud 60 protsendi võrra.

Ajalehe sõnul on eestlaste ettevõtete arv Soomes kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui ühegi teise sisserännanute kogukonna oma. Üldiselt ei ole ettevõtete arv Soomes selle aja jooksul muutunud.

Kõige rohkem asutavad eestlased väikseid, 1-4 inimese firmasid.

"Meil käib iga nädal kolm-neli eestlast. Viimastel aastatel on nende hulk selgelt kasvanud. Meie klientidest on eestlased venelaste järel suuruselt teine sisserändajate rühm," ütles ettevõtlusnõustaja Toivo Utso, kelle firma annab nõu Helsingis firmat asutada soovijatele.

"Suurim põhjus Soomes ettevõte rajada on usaldusväärsus," ütleb ta.

Kui Soome ettevõtjat meelitavad Eestisse madalamad tööjõukulud, geograafiline asend ja maksusüsteem, siis eestlase viivad Soome lootus paremast teenistusest, suurem turg, sageli perekondlikud põhjused, aga ka varimajanduse väike osakaal.

Paljuräägitud Soome kõrged maksud eestlast ei heiduta. "Kui tööd on, saavad ka maksud makstud," kinnitab 42-aastane Ene Raudmets.

Ohvitseride kursuse lõpetajad peavad Missos kokkutulekut

Laupäeval tähistavad Missos ohvitseride neljanda kursuse lõpetamise kahekümnendat aastapäeva 1993. aasta kursusel osalenud.

Ametliku nimega kaitseväe ohvitseride väljaõppe ja täienduskursusel alustas 11. jaanuaril 1993 õpinguid 58 meest ja üks naine, kursuse lõpetas 45 ohvitseri ja üks allohvitser. Kursuslased olid esimesed, kes said väljaõppe Iisraelist hangitud relvade käsitlemisel. Iisraeli instruktorite käe all õpiti kasutama püstolkuulipildujat Uzi, automaati ja snaiperpüssi Galil, kergekuulipildujat Negev, tankitõrje granaadiheitjat ja 106-millimeetrise kaliibriga tankitõrjesuurtükki, samuti koostati õppetöö käigus nendele relvadele õppematerjal ja metoodika.

Kursuse lõpetanud Anu Pahka oli kaitseväe esimene naisohvitser, kes on praeguseks jõudnud kapteni auastmeni ning teenistuses Kaitseliidus instruktorina.

Järjekorras neljas kursus kestis kuus kuud ning oli esimene, mis viidi läbi riigikaitseakadeemia territooriumil, kus õppisid ka lisaks kursuslastele esimene lend kaitseväe kadette, politseinikud, päästeametnikud, vangi- ja piirivalvurid ning tolliametnikud.

Praegu jätkab 46 lõpetanust teenistust Eesti kaitseväes 24 ohvitseri. Kokkutulekule ei saanud tulla kõige kõrgemat auastet omav lõpetanu, kindralmajor Neeme Väli, kes teenib NATO peakorteris Brüsselis sõjalises staabis poliitika planeerimise osakonna direktorina ja peadirektori asetäitjana. „Vaadates tagasi aega, mil me oma õpinguid alustasime, aega kui veel Vene väed olid Eestis sees ja riigi institutsioonide loomine algusjärgus, ei saa konteksti silmas pidades meie kursuse lõpetajate panust Eesti taasiseseisvumisse alahinnata,“ märkis Väli kursusekaaslastele saadetud tervituses.

Kohaletulnuid võõrustab kursuse lõpetaja, reservkapten ja Misso vallavanem Urmas Peegel, kes on oma koduuksed avanud vanadele kamraadidele.

Kaitseväe taasloomise algusaastatel alates 1991. aastast viidi läbi kaheksa kaitseväe ohvitseride väljaõppe ja täienduskursust, mille pikaajalise kursuste kuraatori Ervin Odari sõnul lõpetas kokku 436 inimest. Osad lõpetanutest ei saanud ohvitseriks vaid allohvitseriks, samuti ei jäänud kõik teenistusse kaitseväkke, sest kursuse lõpetajad leidsid rakendust ka päästeametis ja piirivalves. Aastal 1995 liideti piirivalvurite kursus kaitseväe omaga.

Tsikliga vastu maja seina kihutanud mees sai vigastada

Võrumaa TeatajaVõrus sai reede õhtul vigastada mootorrattaga vastu maja seina kihutanud mees.

Õnnetus juhtus kella 21.05 ajal Vabaduse ja Jüri tänava ristmikul, kus 27-aastane Magnus kaotas liiga suure kiiruse tõttu vasakpöördel kontrolli oma Honda mootorratta üle ning paiskus vastu maja seina.

Mootorratast juhtinud Magnusel oli juhtimisõigus ja ta oli kaine.

Siseministeeriumi teatel viis kiirabi mootorratturi Lõuna-Eesti haiglasse.

Politsei otsib 14-aastast Kristina-Reetmariet

Räpinas jäi lõppeva nädala keskel kadunuks 14-aastane tüdruk, kelle elu võib korrakaitsjate hinnangul olla ohus ning kelle leidmisel palub politsei elanike abi.

14-aastane Kristina-Reetmarie lahkus kodust 7. augustil ning hiljem on tema saatus teadmata. Neiu kandis musta värvi pükse, halli pusa ning musta-valge triibulist pluusi. Tüdruk on keskmist kasvu, ligi 164 sentimeetrit pikk ja pruunikat värvi õlgadest pisut allapoole ulatuvate juustega.

Politseil on alust arvata, et tütarlapse elu võib olla ohus. Tüdruku otsinguid viivad läbi Lõuna prefektuuri korrakaitsjad.

Kõigil, kel on infot Kristina-Reetmarie võimaliku asukoha kohta, palub prefektuur sellest teada anda politsei hädaabinumbril 110.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD