EESTI UUDISED BNS

Tänavu esimesel poolaastal kaotas tööõnnetustes elu üheksa inimest

Pilt on illustratiivne  FOTO: Aigar NagelTööinspektsiooni andmetel toimus tänavu esimesel poolaastal 2029 tööõnnetust, millest 1635 lõppesid kerge ning 385 raske kehavigastusega, õnnetuse tagajärjel suri üheksa töötajat, täpsustamisel on 87 juhtumi asjaolud, nende hulgas kaks surmaga lõppenud õnnetust.

Kõige sagedamini ehk neljandikul juhtudest põhjustas õnnetuse kukkumine, libastumine või komistamine.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul tundub liikumine ohutu tegevusena ja seetõttu ei pöörata piisavalt tähelepanu liikumisteedele. “Tuleb jälgida, et ei oleks liikumist takistavaid esemeid või ei ole põrand näiteks pesemisjärgselt libe. Selliste õnnetuste arvu vähendamiseks on oluline, et iga töötaja mõtleks, kas tema poolt liikumisteele jäetud voolik, juhe või mingi muu ese ei põhjusta kellegi libisemist või komistamist,“ lisas Reisberg.

20 protsenti tööõnnetuste põhjuseks oli kontrolli kaotamine masinate, transpordiseadmete või käsitööriistade üle.

Tegevusalade lõikes registreeris tööinspektsioon esimesel poolaastal enim tööõnnetusi töötleva tööstuse harudest metalli- ning puidutööstuses, vastavalt 264 ja 185 õnnetust. Avaliku halduse tegevusalas, kus alates 2011. aastast on kõige rohkem tööõnnetusi registreeritud, toimus esimesel poolaastal 205 tööõnnetust ehk 45 võrra vähem, kui möödunud aasta samal perioodil.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tööõnnetuste arv enim kasvanud metalli- ja puidutööstuses. Õnnetuste arv on vähenenud aga avaliku halduse ja riigikaitsesektoris, haldus- ja abitegevuse sektoris ning põllumajanduses. Teistes sektorites on tööõnnetuste arv jäänud samale tasemele.

Väljaspool Eesti territooriumit toimus Eesti töötajatega esimesel poolaastal 79 tööõnnetust, millest 18 lõppes raske kehavigastusega. Töösurmi väljaspool Eestit ei juhtunud. Tegevusalad, kus tööõnnetusi enim registreeriti, oli endiselt ehitus, transport ning riigikaitse sektor. Enim teatati Eesti töötajatega tööõnnetustest Soomest, Rootsist ning Lätist ja Norrast ehk vastavalt 33, seitse, kuus ja samuti kuus.

Kohus saatis 14-aastasena kaaslase tapnud nooruki pikaks ajaks vangi

Pilt on illustratiivneViru maakohus saatis teisipäeval üheksaks aastaks vanglasse 15-aastase nooruki, kes süüdistuse järgi mõrvas aasta tagasi, vaid 14-aastasena endast kolm aastat vanema noormehe.

Kohus leidis, et nooruki süü mõrvas on tõendatud ning tal tuleb kanda üheksa-aastane vangistus, mis on vaid aasta vähem, kui alaealisele määratav maksimaalne vabaduskaotus. Karistuse kandmise ajaks luges kohus mullu 29. juuli, kui politsei poisi kinni pidas. Ühtlasi tuleb noorukil tasuda sundrahaks ja kriminaalmenetluse kulude katteks kokku 6047,05 eurot.

Eeluurimisel kogutud andmetel läksid mullu 23. juulil kella 22 paiku kaks toona 14-aastast poissi ja üks 17-aastane noormees Kohtla-Järvel Kalevi tänaval asuvasse mahajäetud hoonesse, kus nad jõid veini ja õlut. Ühe poisi ja 17-aastase nooruki vahel tekkis tüli ning nad läksid omavahel kaklema. Lõpuks ründas noorem poiss vanemat kasteediga. Kolmas seal viibinud poiss läks seejärel hoonest välja, selgitas politsei.

17-aastasel noormehel õnnestus minna hoones asuvasse kõrvalruumi, kuhu noorem ründaja talle peagi järgnes. Ta lõi kannatanut kasteedi, leitud kaika ja rusikatega näo piirkonda ning viimaks lõikas kannatanu rinna piirkonda A-tähe.

Kolm päeva hiljem, mullu 26. juulil avastati hoonest noormehe surnukeha. Politsei pidas toona 14-aastase tapja kinni 29. juulil ning kohus võttis ta kaks päeva hiljem vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes sai poiss süüdistuse mõrva käsitleva paragrahvi alusel.

Kuna tegemist on alaealisega, oli tänavu 27. mail alanud kohtuprotsess kinniseks kuulutatud.

Rongis lõksu jäänud reisijad nõuavad hüvitist

Aigar NagelKloogaranna festivalile läinud ja kitsasse ning kuuma rongi 40 minutiks lõksu jäänutest kolm on esitanud Elektriraudteele kahjunõude, kirjutab Õhtuleht.

Juuli lõpul peetud Kloogaranna festivali puhuks oli Elektriraudtee pannud liinile spetsiaalse festivalirongi, mis Sauel seiskus. Nimelt sisenes seal rongi lisahulk reisijaid, mis tekitas rongi õhkvedrustuses ülekoormuse, misjärel rongi pardaarvuti lülitas automaatselt välja rongi veomootorid. Rahvas jäi 40 minutiks teadmatusse kuuma ja kitsasse rongi passima.

Praeguseks on Elektriraudteele esitatud kolm nõuet. Kõigis taotlustes on soovitud piletiraha tagastamist, rääkis Elektriraudtee müügi- ja turundusjuhi Norbert Kaareste Õhtulehele. Elektriraudtee palus reisijatelt vabandust, et nad pidid kogema ebamugavusi.

Hasartmängukeeluga inimesed ei saa peagi ka lotot mängida

Endale hasartmängude mängimise keelu peale pannud inimesed ei saa peagi ka lotot mängida, kui jõustub rahandusministeeriumi eelnõu hakata tuvastama lotopileti ostjate isikuid.

Rahandusministeerium saatis juuni keskel esimesele kooskõlastusringile hasartmänguseaduse muutmise eelnõu, milles tehakse ettepanek hakata tuvastama ka loteriipileteid ostvaid ja ennustusi tegevaid inimesi. Isikute tuvastamine on vajalik selleks, et end hasartmängude enesevälistusnimekirja lisanud inimesed ei saaks mängida ka klassikalist loteriid ega totot ehk ennustusmänge. Lisaks tahetakse muuta kohustuslikuks internetis mängitavate õnnemängude puhul endale kaotuse ülempiiri seadmine, kirjutab Postimees.

Võimalus kanda end õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja on alates nimekirja loomisest 2009. aastal kasutanud üle 3000 inimese. Sinna kantud isik ei saa mängida Eestis korraldusluba omavate õnnemängukorraldajate juures. Kuna aga Eestisse on jõudnud mitmed rahvusvaheliselt tuntud totokorraldajad ning maksu- ja tolliameti andmetel panustati mullu Eestis totodes juba üle 21 miljoni euro, siis leiab rahandusministeerium, et nimekirja oleks tarvis laiendada ka ennustusmängudele.

Isiku tuvastamise kohustusest pääseb eelnõu vastuvõtmisel vaid kiirloterii ehk niinimetatud kraapekaartide puhul, mis moodustavad alla viiendiku loteriituru käibest ning mille piletite hinnad ja peavõidud on muudest loteriidest tunduvalt väiksemad.

Bussifirmad vähendavad kommertsliine

FOTO: Aigar NagelTänavu esimesel poolaastal lõpetas maanteeameti andmetel kümme kommertsliini, bussiettevõtete sõnul võidakse tiheneva raudteeliikluse ja uue ühistranspordiseaduse tõttu lähema paari aasta jooksul bussiliine massiliselt sulgeda, kirjutab Postimees teisipäeval.

Sebe juhatuse esimehe Kuldar Väärsi sõnul sõltuvad bussiturgu ees ootavad muudatused otseselt sellest, millises ulatuses hakkab riik doteerima rongiliiklust. Mis puudutab aga laiemat liinivõrku, siis leidis Väärsi, et tulevikus võib tekkida olukord, kus riik peab hakkama bussiliiklust senisest tunduvalt rohkem toetama.

Sebe lõpetab 1. augustist mitu Jõgeva-suunalist kommertsliini.

Ka Taisto Liinid on majandusliku mittetasuvuse tõttu käigust võtnud mitmed Tartust ja Valgast väljunud reisid.

Ühest küljest on selle põhjuseks riigikogu menetluses olev uus ühistranspordiseadus, mis muudab põhjalikult senist bussiliinilubade väljastamise korda, teisalt aga uuest aastast tihenev rongiliiklus. "Eks selle kõige taustal valmistuvad bussiettevõtted juba praegu oma bussiliinide mahu vähendamiseks," ütles Taisto liinispetsialist Jan Landrat lehele.

"Uue ühistranspordiseadusega peaks kommertsliiniturg muutuma avatumaks ja selle tulemusena ei pruugi kõik senised vedajad enam oma kulude ja tuludega plussi jääda, mille tagajärjel võib toimuda teatud liinide sulgemisi," kommenteeris Mulgi Reiside juhatuse liige Andres Puskar.

Ühistranspordiseaduse eelnõuga soovib valitsus suurendada konkurentsi bussiliiniveo valdkonnas. Kehtiva seaduse kohaselt saab vedaja, kes taotleb uut liiniluba liinile, mida ta seni on teenindanud, selle ilma igasuguse konkurentsita. Samal ajal on piiratud teiste vedajate samade liinide teenindamise liinilubade taotlemine.

Eelnõu jõustumisel oleks uuel vedajal võimalik olemasoleva vedajaga samaväärsete või paremate veotingimuste pakkumisel liiniluba saada ja konkurentsi pakkuda. Vedaja, kes taotleb uut liiniluba, peab esitama liini veotingimused, millest ta peab kahe aasta jooksul alates liiniloa saamisest kinni pidama. Selline regulatsioon paneks eelnõu koostajate hinnangul vedajaid oma võimalusi ja kavatsusi veoteenuse osutamisel rohkem läbi mõtlema, samuti võiks see tagada veoteenuse kvaliteedi stabiilsust.

Suuremate maksuvõlglaste hulka lisandus Tere ja Sportland Eesti

Pilt on illustratiivneSaja suurima juriidilisest isikust maksuvõlglase seas leiab augusti alguse seisuga Oliver Kruudale kuuluv Tere AS-i, mille 383 000 euro suurune maksuvõlg on ajatatud ning samuti ajatatud 390 000 eurose maksuvõlaga Sportland Eesti AS-i.

Võrreldes juuliga on topist kadunud varasem Eesti suurim maksuvõlglane, Maardus tegutsenud pankrotis OÜ-l Saltreks, kelle võlg on 8,89 miljonit eurot, krediidiinfo andmetel on ettevõte kustutatud.

Saja suurima juriidilisest isikust maksuvõlglase võla kogusumma oli maksu- ja tolliameti andmetel augusti alguses 70,8 miljonit eurot, mida on juuni algusega võrreldes 11,4 miljonit eurot vähem.

Augusti alguses oli täitmata maksukohustusi 48 282 isikul kogusummas 319 miljonit eurot, juuli alguses oli täitmata maksukohustusi 52 886 isikultere kogusummas 327 miljonit eurot.

Suurim maksuvõlg on Polar Tekstiil OÜ-l, kelle võlg on 5,49 miljonit eurot, teisel kohal on Oliver Kruudaga seotud pankrotis valdusettevõte AS Luterma 2,96 miljoni euro suuruse võlaga.

Maksuvõlglaste esikümnesse mahuvad veel Rosneft Eesti OÜ 2,11 miljoni euro suuruse võlaga, pankrotis AS Kommest Auto 1,95 miljoni euro suuruse võlaga, pankrotis Tungren AS 1,77 miljoni euro suuruse võlaga, OÜ Vexel Ehitus 1,67 miljoni eurose võlaga, OÜ Toitlustusteenused 1,5 miljoni eurose võlaga, varem OÜ Gillian nime kandnud pankrotis Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ 1,46 miljoni eurose võlaga, OÜ Ozon MMG Grupp 1,41 miljoni eurose võlaga ning Bienvenue OÜ 1,38 miljoni euroga.

Lisaks Saltreksile on topist kadunud veel Aqualine, Bytes & more OÜ, Estudoil OÜ, Kalevo Holdin OÜ, Mirakees OÜ, Rekkur OÜ ja Taskmaster OÜ.

Toppi on lisandunud pankrotis OÜ Codewiser, pankrotistunud OÜ Hard-Restauraator, Makri Brothers OÜ ja pankrotis AS SMR Teed.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD