EESTI UUDISED BNS

Rongisõitjaid jääb üha vähemaks

Edelaraudtee reisirong laupäeval Võru jaamast möödumas. Foto: INNO TÄHISMAA

Võrust sõitis üle pika aja läbi reisirong

SÜNDMUSLaupäeval  20. juuli kella 13.20 ajal sõitis Võru raudteejaamast läbi reisrong, mis oli teel Valgast Koidulasse. Edelaraudtee reisirongi olid rentinud Saksa raudteehuvilised, andis teada raudteehuviline Neeme Sihv. Koidulast viis tee edasi Tartusse ja sealt Valka, kust suunduti Riia peale ning edasi läbi Leedu Kaliningradi. Rong Võrus peatust ei teinud, vaid lasi vilet ja sõitis edasi. Pikas kolme vaguniga rongis eriti reisijaid näha polnud, ainult esimese vaguni eesmises veduri osas oli näha gruppi inimesi aknast välja vaatamas. Rong väljus Valgast kella 12.50 ajal ja Võrru jõudis pooleteise tunniga.

Statistikaameti andmetel vähenes sõitjatevedu raudteel juunikuus aastaga seitse protsenti 345 000 reisijani.

Eelneva kuuga võrreldes vähenes sõitjate arv juunis viis protsenti.

Kuue kuuga on sõitjatevedu vähenenud 14 protsenti 1,9 miljoni reisijani.

Kaupu veeti raudteel juunikuus 3,1 miljonit tonni ehk 5,6 protsenti enam kui mullu juunis.

Võrreldes tänavu maiga vähenes kaubavedu juunis 13,2 protsenti.

Tänavu kuue kuuga on raudteel kaupu veetud kokku 23,6 miljonit tonni, mis on veidi rohkem kui mullu samal perioodil.

Reformierakonna võltsimisskandaali asjus ei laekunud kuriteoteateid

Europarlamendi saadik Kristiina Ojuland Foto: INNO TÄHISMAATänavu mais lahvatanud Reformierakonna sisevalimiste võltsimisskandaal ei toonud üheltki identiteedivarguse ohvrilt kuriteodeadet.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja kinnitas BNS-ile, et kuna keegi ei ole pöördunud kannatanuna politsei või prokuratuuri poole, pole uurimisasutustel olnud ka alust kaaluda kriminaalmenetluse alustamist.

Juhtiv iigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ütles juba mais vahetult pärast skandaali puhkemist, et karistusseaduswtiku paragrahv 160 sätestab küll valimissüüteod, kuid seda vaid seonduvalt riigikogu, kohaliku omavalitsuse või Euroopa parlamendi valimistega.

"Identiteedivargus eeldab aga konkreetset tagajärge, see tähendab kahju isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, mida aga artiklist ei selgu. Juhul kui keegi leiab, et nende õigusi on rikutud, tuleb neil pöörduda õiguskaitseasutuste poole," ütles Nahkur-Tammiksaar mais BNS-ile.

Mai lõpus ja juunis sai avalikuks, et Reformierakonna sisevalimistel osalesid kümned partei liikmed ise sellest teadmata. Skandaali tõttu heitis erakond oma ridadest välja Kristiina Ojulandi, kes aga pettuses osalemist omaks ei võtnud ja on lubanud Reformierakonna vastu kohtuteed alustada.

 

Pea kõikjal Eestis on metsades keskmine tuleoht

Pilt on illustratiivneVõrreldes nädala alguse vihmaste ilmadega on pühapäeval tuleoht metsades suurenenud, jäädes pea kõikjal keskmise kanti.

Esmaspäeval ja teisipäeval sajab enamasti Lääne-Eestis hoovihma ning on äikese oht. Tuleoht on valdavalt kolmanda ja neljanda klassi piires ehk keskmine või suur. Kolmapäeval sajab mitmel pool äikesevihma ning tuleoht püsib keskmise lähedal, paiguti väheneb esimese ja teise klassini ehk tuleohtu ei ole või on see väike.

1. ja 2. augustil sajab enamasti päeval mitmel pool hoovihma ning tuleoht on valdavalt väike või keskmine, mõnes kohas ka suur, teatas ilmateenistus BNS-ile.

Suure tuleohu korral lubatud metsa kasutamine puidu saamiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, samuti võivad inimesed metsas viibida puhkuse ja sportimise eesmärgil ja varuda metsasaadusi. Kui aga tuleohu hinnang on "väga suur", siis võivad kohalikud omavalitsused keelata igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise.

Praeguse tuleohu korral töötab pidevalt metsatulekahjude avastamise süsteem ja päästeteenistusel on valmisolek metsatulekahjude kustutamiseks.

Imikusurmade arv mullu veidi suurenes

Pilt on illustratiivneKui 2011. aastal imikusurmade arv eelneva aastaga võrreldes vähenes, siis mullu see näitaja veidi suurenes, selgub statistikaameti aastaraamatust.

2012. aastal suri enne aastaseks saamist 50 last, nende hulgas 22 poissi ja 28 tüdrukut, mis teeb 3,6 imikusurma tuhande elussünni kohta. 2011. aastal olid need arvud vastavalt 36 ja 2,5.  Samas pole Eestis olukord imikusurmade osas Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paha. Nimelt on EL-i keskmine imikusuremuskordaja 4,2.

Surnultsünde oli mullu 43 ehk 14 võrra vähem kui aasta varem. Tuhande sündinu kohta oli surnultsünde 3,1.

2011. aastal registreeriti Eestis 36 imikusurma, mida on 17 võrra vähem kui 2010. aastal. Pooled imikuna surnutest olid tunamullu poisid ja pooled tüdrukud.

Viimase viie aastaga on pensionäride arv kasvanud kaheksa protsenti

Võrumaa TeatajaTänavu 1. jaanuari seisuga on Eestis pensionäre 31,8 protsenti kogu rahvastikust, kusjuures viimase viie aastaga on nende osakaal kasvanud kaheksa protsenti, selgub statistikaameti aastaraamatust.

Riiklikku pensioni saavaid inimesi oli kokku 409 260 ehk võrreldes aasta varasemaga 1,2 protsenti rohkem. Piirkonniti on pensionäride osatähtus ületanud 40 protsendi piiri Ida-Viru, Jõgeva ja Põlva maakonnas.

2012. aastal pensioniiga ei muutunud ja pensionäride arvu muutust võis mõjutada rahvastiku vananemine ning sellest tulenev pensionile jäävate põlvkondade suurus, samuti juba pensioni saavate inimeste suremus. Ligikaudu kolm neljandikku pensionäridest on vanaduspensionärid, keda oli kokku 297 413.

Võimalust enne tähtaega pensionile jääda kasutati 1030 juhul, mõnevõrra vähem kui aasta varem. Teine suurem rühm on töövõimetuspensionärid, keda oli 23 protsenti kõikidest pensionisaajatest. Töövõimetuspensionäride hulk suurenes aastaga 4,6 protsenti ja seda võisid endiselt mõjutada nii majanduslangus, tööpuudus kui ka sotsiaalprobleemid.

57 protsenti suurenes väljateenitud aastate pensioni saajate arv. Märkimisväärne kasv on tingitud asjaolust, et 2013. aastal liigitati politseiametnike pensioni saajad esimest korda väljateenitud aastate pensioni saajate hulka. Suurenes ka rahvapensioni saavate inimeste arv.

Ainsana vähenes toitjakaotuspensioni saavate perekondade arv, neid oli võrreldes aasta varasemaga 670 võrra vähem.

Ligikaudu kolm protsenti suurenes puudega inimeste arv, keda oli 10,7 protsenti rahvastikust.

2012. aastal pensionid mõningal määral tõusid. Aasta keskmine pension oli 276,6 eurot kuus, keskmine vanaduspension 312,9 eurot kuus. Keskmine kuupension tõusis võrreldes 2011. aasta omaga 2,2 protsenti ja keskmine vanaduspension 2,6 protsenti. Pensionitõusule aitas kaasa majanduskasv ja asjaolu, et pensionide indekseerimisel kasutati indeksit 1,044.

Kulutused pensionile on aasta-aastalt suurenenud peamiselt demograafilise olukorra, aga ka majanduskriisi tõttu. 2012. aastal maksti Eestis riiklikeks pensionideks kokku 1,36 miljardit eurot ehk umbes 21 protsenti riigieelarve kuludest.

Politsei tuvastas uute ajateenijate hulgast mitmeid uimastipruukijaid

Pilt on illustratiivneLõuna prefektuuri ametnikud otsustasid juuli alguses kontrollida ajateenistusse tulnud uusi kutsealuseid, tuvastades nende hulgas mitmeid, kes olid tarvitanud narkootikume.

Politsei viis narkokontrolli läbi 1.-3. juulini Kuperjanovi pataljoni kutsealuste seas. Narkokoertega kontrolliti 367 kutsealust, kellest kaheksa saadeti Lõuna-Eesti Haiglasse narkotesti tegema, ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel BNS-ile.

Ekspertiisi vastustest nähtus, et uriiniproov osutus positiivseks kaheksal kutsealusel. Kõik uriiniproovi andjad olid tarvitanud narkootilist ainet kanepit.

Politsei on ka varasematel aastatel kontrollinud ajateenistusse saabunud kutsealuseid ja alati tuvastanud neid, kes on saabunud väeossa narkojoobes. Näiteks mullu tuvastasid Lõuna prefektuuri korrakaitsjad Kuperjanovi pataljoni saabunud kutsealustest samuti kaheksal narkojoobe kahtluse.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD