Võrreldes nädala alguse vihmaste ilmadega on pühapäeval tuleoht metsades suurenenud, jäädes pea kõikjal keskmise kanti.

Esmaspäeval ja teisipäeval sajab enamasti Lääne-Eestis hoovihma ning on äikese oht. Tuleoht on valdavalt kolmanda ja neljanda klassi piires ehk keskmine või suur. Kolmapäeval sajab mitmel pool äikesevihma ning tuleoht püsib keskmise lähedal, paiguti väheneb esimese ja teise klassini ehk tuleohtu ei ole või on see väike.

1. ja 2. augustil sajab enamasti päeval mitmel pool hoovihma ning tuleoht on valdavalt väike või keskmine, mõnes kohas ka suur, teatas ilmateenistus BNS-ile.

Suure tuleohu korral lubatud metsa kasutamine puidu saamiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, samuti võivad inimesed metsas viibida puhkuse ja sportimise eesmärgil ja varuda metsasaadusi. Kui aga tuleohu hinnang on "väga suur", siis võivad kohalikud omavalitsused keelata igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise.

Praeguse tuleohu korral töötab pidevalt metsatulekahjude avastamise süsteem ja päästeteenistusel on valmisolek metsatulekahjude kustutamiseks.

Kui 2011. aastal imikusurmade arv eelneva aastaga võrreldes vähenes, siis mullu see näitaja veidi suurenes, selgub statistikaameti aastaraamatust.

2012. aastal suri enne aastaseks saamist 50 last, nende hulgas 22 poissi ja 28 tüdrukut, mis teeb 3,6 imikusurma tuhande elussünni kohta. 2011. aastal olid need arvud vastavalt 36 ja 2,5.  Samas pole Eestis olukord imikusurmade osas Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paha. Nimelt on EL-i keskmine imikusuremuskordaja 4,2.

Surnultsünde oli mullu 43 ehk 14 võrra vähem kui aasta varem. Tuhande sündinu kohta oli surnultsünde 3,1.

2011. aastal registreeriti Eestis 36 imikusurma, mida on 17 võrra vähem kui 2010. aastal. Pooled imikuna surnutest olid tunamullu poisid ja pooled tüdrukud.

Tänavu 1. jaanuari seisuga on Eestis pensionäre 31,8 protsenti kogu rahvastikust, kusjuures viimase viie aastaga on nende osakaal kasvanud kaheksa protsenti, selgub statistikaameti aastaraamatust.

Riiklikku pensioni saavaid inimesi oli kokku 409 260 ehk võrreldes aasta varasemaga 1,2 protsenti rohkem. Piirkonniti on pensionäride osatähtus ületanud 40 protsendi piiri Ida-Viru, Jõgeva ja Põlva maakonnas.

2012. aastal pensioniiga ei muutunud ja pensionäride arvu muutust võis mõjutada rahvastiku vananemine ning sellest tulenev pensionile jäävate põlvkondade suurus, samuti juba pensioni saavate inimeste suremus. Ligikaudu kolm neljandikku pensionäridest on vanaduspensionärid, keda oli kokku 297 413.

Võimalust enne tähtaega pensionile jääda kasutati 1030 juhul, mõnevõrra vähem kui aasta varem. Teine suurem rühm on töövõimetuspensionärid, keda oli 23 protsenti kõikidest pensionisaajatest. Töövõimetuspensionäride hulk suurenes aastaga 4,6 protsenti ja seda võisid endiselt mõjutada nii majanduslangus, tööpuudus kui ka sotsiaalprobleemid.

57 protsenti suurenes väljateenitud aastate pensioni saajate arv. Märkimisväärne kasv on tingitud asjaolust, et 2013. aastal liigitati politseiametnike pensioni saajad esimest korda väljateenitud aastate pensioni saajate hulka. Suurenes ka rahvapensioni saavate inimeste arv.

Ainsana vähenes toitjakaotuspensioni saavate perekondade arv, neid oli võrreldes aasta varasemaga 670 võrra vähem.

Ligikaudu kolm protsenti suurenes puudega inimeste arv, keda oli 10,7 protsenti rahvastikust.

2012. aastal pensionid mõningal määral tõusid. Aasta keskmine pension oli 276,6 eurot kuus, keskmine vanaduspension 312,9 eurot kuus. Keskmine kuupension tõusis võrreldes 2011. aasta omaga 2,2 protsenti ja keskmine vanaduspension 2,6 protsenti. Pensionitõusule aitas kaasa majanduskasv ja asjaolu, et pensionide indekseerimisel kasutati indeksit 1,044.

Kulutused pensionile on aasta-aastalt suurenenud peamiselt demograafilise olukorra, aga ka majanduskriisi tõttu. 2012. aastal maksti Eestis riiklikeks pensionideks kokku 1,36 miljardit eurot ehk umbes 21 protsenti riigieelarve kuludest.

Lõuna prefektuuri ametnikud otsustasid juuli alguses kontrollida ajateenistusse tulnud uusi kutsealuseid, tuvastades nende hulgas mitmeid, kes olid tarvitanud narkootikume.

Politsei viis narkokontrolli läbi 1.-3. juulini Kuperjanovi pataljoni kutsealuste seas. Narkokoertega kontrolliti 367 kutsealust, kellest kaheksa saadeti Lõuna-Eesti Haiglasse narkotesti tegema, ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel BNS-ile.

Ekspertiisi vastustest nähtus, et uriiniproov osutus positiivseks kaheksal kutsealusel. Kõik uriiniproovi andjad olid tarvitanud narkootilist ainet kanepit.

Politsei on ka varasematel aastatel kontrollinud ajateenistusse saabunud kutsealuseid ja alati tuvastanud neid, kes on saabunud väeossa narkojoobes. Näiteks mullu tuvastasid Lõuna prefektuuri korrakaitsjad Kuperjanovi pataljoni saabunud kutsealustest samuti kaheksal narkojoobe kahtluse.