Tasulisele operatsioonile võib peagi saada haigekassa raha eest

Sügisest võib koos Euroopa ravituru avanemisega tekkida esialgu vaid põlve- ja puusaliigese operatsioonide puhul võimalus ka koduriigis pääseda järjekorrast varem operatsioonile oma raha eest, mille haigekassa hiljem kompenseerib, kirjutab Postimees.

25. oktoobrist avaneb võimalus minna tasulisele ravile teise Euroopa Liidu liikmesriiki ning koduriigi ravikindlustus tasub tehtud ravi eest. See tähendab, et minnes Lätti või Saksamaale näiteks tasulisele puusaliigese vahetamise operatsioonile, tuleb esialgu kogu ravi oma taskust kinni maksta, aga poole aasta pärast maksab Eesti haigekassa oma hinnakirja järgi operatsiooniraha inimesele tagasi. Läti puhul tähendab see, et saab tasuta operatsiooni, kuid Saksamaal tehtud kallima operatsiooni eest jääb hinnavahe inimese enda kanda.

See võimalus tekitab ebavõrdse olukorra neile, kes Eestis end järjekorrast ette ostavad ning oma raha eest kiiremini end opereerida lasevad, kirjutab Postimeesd.

Sotsiaalministeeriumis juba pikalt ettevalmistavate patsiendiseaduse muudatuste sekka on juuli alguses lisandunud võimalus ministri määrusega nimetatud erialadel laiendada patsientide piiriülest õigust ka riigi sees.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsleri Ivi Normeti sõnul tegi selle ettepaneku eratervishoiuasutuste liit. «Patsiendil võiks tekkida võimalus minna ka Eestis enda valitud tervishoiuteenuse osutaja juurde, maksta ise teenuse eest ning saada hiljem sarnaselt Euroopa Komisjoni ja Nõukogu direktiivi raames tekkinud õigusega kompensatsiooni haigekassa hinnakirja järgi,» ütles Normet Postimehele.

Ta täpsustas, et selline õigus tekib vaid neil patsientidel, kes tasuvad ise operatsiooni eest ja taotlevad hiljem haigekassalt raha tagasi. Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul katsetatakse alguses paari erialaga, tõenäoliselt põlve- ja puusaliigese vahetamise operatsiooniga.

Eratervishoiuasutuste liidu juhatuse liikme Andrus Loogi sõnul oleks sellise võimaluse välistamine ühtviisi karuteene nii Eesti erahaiglatele kui ka riigihaiglatele, sest osa ravikindlustusraha hakkaks liikuma riigist välja, näiteks Läti tervishoidu. Loog lisas, et ettepanek oli alguses tunduvalt mahukam. «Soovisime sellise muudatuse rakendada kogu haiglaravile, mitte ainult mõnele üksikule erialale,» lausus Loog Postimehele. .

«Lätis on suhteliselt heal tasemel ortopeediakliinikud ja seal on nende operatsioonide hinnad madalamad, mistõttu selle asemel, et Eestis järjekorras oodata, võivad Lõuna-Eesti patsiendid eelistada Riia kliinikuid, sest tasulise operatsiooni eest võib hiljem Eesti haigekassalt raha täies mahus tagasi küsida,» rääkis Loog.

Loogi sõnul me ei tea veel, kui agressiivselt Läti ja Leedu tervishoiuasutused ravituru avanedes Eestisse tulevad. «Lätlased otsivad juba Eestist patsiente,» sõnas ta. «On selge, et ravituru avanemisega raviasutuste konkurents suureneb.»

Loog nimetas, et ravikindlustusega liitujaid on Eestis siiani koheldud ebavõrdselt, mida seadusemuudatus leevendaks. Tasulist ravi said seni kasutada patsiendid, kes teenivad rohkem ja kelle palga pealt maksab tööandja ka suuremat sotsiaalmaksu. «Nende jaoks on oluline, et ei peaks kuid ravijärjekorras ootama, vaid saaks kiiremini terveks. Samas ütlevadki nad, et maksavad aastaid ravikindlustusse, aga kui neil endal häda käes, nad abi ei saa, vaid peavad ise oma ravi eest maksma,» rääkis Loog.

Kui seaduseparandus sügise hakul riigikogus heaks kiidetakse, tekiks ka neil inimestel võimalus hiljem vähemalt osa ravikuludest haigekassast tagasi nõutada.

Loog lisas, et see tähendaks võimalust kõigile teistele tööinimestele, kelle sissetulek ei võimalda praegu kiirema ravi eest oma raha välja käia.