Enamus liiklusõnnetustest on kahe sõiduki kokkupõrked

Tänavu juhtunud rasketest liiklusõnnetustest on enamus kahe sõiduki kokkupõrked või ühe sõiduki avariid, samas ligi kümme protsenti moodustavad ka õnnetused jalgratturitega.

Maanteeameti andmetel juhtus poole aastaga 583 rasket liiklusõnnetust, millest 176 olid kahe sõiduki kokkupõrked, 151 autode ja jalakäijate kokkupõrked ja 142 ühe sõiduki õnnetused. Jalgratturid sattusid poolaastaga avariidesse 57 korral, mopeedijuhid 14 korral ning muid liiklusõnnetusi oli 33 korral. Toimus ka viis raskete tagajärgedega autode kokkupõrget seisvate sõidukitega ning neli sõidukite otsasõitu loomadele.

Kõige enam ehk 10 inimest hukkus mitme sõiduki kokkupõrgetes. Ühe sõiduki õnnetused nõudsid tänavu esimesel poolaastal üheksa, jalgrattaõnnetused viis ning autode ja jalakäijate kokkupõrked neli inimelu. Kokku hukkus kuue kuuga liikluses 28 inimest.

Ka vigastatuid oli kõige rohkem mitme sõiduki kokkupõrgetes, kokku 263. Ühe sõiduki õnnetustes said vigastada 194, jalakäijate ja autode kokkupõrgetes 159, jalgrattaõnnetustes 52 ning mopeediavariides 14 inimest. Liikuva ja seisva sõiduki kokkupõrgetes sais jaanuarist juunini vigastada kuus ning sõiduki kokkupõrgetes loomadega viis inimest. Kokku said poolaastal liikluses vigastada 736 inimest.

Rasketest liiklusõnnetustest juhtus 462 valgel ajal ning neis hukus 19 ja sai vigastada 568 inimest. Pimedal ajal juhtunud 121 liiklusavariis hukkusid poolaastaga üheksa ning said vigastada 168 inimest.

Asulavälistel teedel juhtus tänavu esimesel poolaastal 240 rasket liiklusõnnetust 22 hukkunu ja 353 vigastatuga, asulates aga 343 avariid kuue hukkunu ja 383 vigastatuga.