Turgudel puu- ja köögivilja päritolu kontrollinud põllumajandusamet, veterinaar- ja toiduamet ning tarbijakaitseamet tuvastasid, et kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel, olukord oli aga parem Pärnu, Tartu, Rakvere, Võru ja Valga turgudel.

Kartuli osas tuvastasid ametnikud kolm suuremat rikkumist. Tallinna keskturul oli müügil Poola kartul, millel puudusid nõutud dokumendid, asjaolude täpsema väljaselgitamisega tegeleb edasi Poola taimekaitseteenistus. Tartu turul esitas müüja väärinformatsiooni kartuli päritolu kohta, mistõttu alustasid ametnikud väärteomenetlust. Tallinnas Priisle turul ühe müüja poolt esitatud saatedokumentide osas tekkis võltsimiskahtlus ning põllumajandusamet edastab materjalid vastavat pädevust omavatele asutustele.

Lisaks tuvastasid ametnikud juhtumeid, kus kartuli turustajad ei täitnud ettenähtud registrikohustust, kauba saatedokumentidel puudus taimetervise registri number või puudusid saatedokumendid täielikult. "Üldiselt saab väita, et Eesti tarbekartuli tootjad on turustamise nõuetega kursis ja kui turul müüb kasvataja ise, on ka päritolu jälgitav. Problemaatiline on olukord, kui toodangut turustavad niinimetatud vahendajad, kellel saatedokumendid puuduvad," märkis põllumajandusamet.

Värske puu- ja köögivilja müüjatest kontrolliti kokku 96, kellest 59 olid talunikud ja väikeaiapidajad, kes turustasid omakasvatatud aiasaadusi, sealhulgas maasikaid, kurke, herneid ja muud sellist. Valdavalt on Eesti tootja esitatavate nõuetega kursis, toodete kvaliteedi osas etteheiteid teha ei saa. Väiksemaid märgistamisnõuete rikkumisi siiski esines, mis kõrvaldati kontrolli käigus. Ülejäänud 37 isikut olid vahendajad, kes turustasid nii Eesti tootjatelt kokku ostetud kui erinevatest värske puu- ja köögivilja edasimüügiga tegelevatest hulgimüügi ettevõtetest hangitud kaupa. Kvaliteet vastas küll nõuetele, kuid nõuetekohaseid saatedokumente ei olnud esitada lubamatult paljudel müüjatel.

Arvestades olemasolevaid ressursse ja võimalusi, jätkuvad turgude ühiskontrollid ja andmevahetus teiste riigiasutustega ka edaspidi. Ühtlasi kutsub põllumajandusamet üles tarbijat enne ostu sooritamist küsima müüjalt rohkem teavet turustatavate värske puu- ja köögiviljade päritolu kohta ning sellekohastest kahtlustest ka põllumajandusametit informeerima.

Perearstid peavad hiljemalt detsembri lõpuks taotlema terviseametilt tegevusluba, Eesti Perearstide Seltsi hinnangul ei vasta aga kuni kolmandiku arstide töötingimused nõuetele, mistõttu ei ole neil võimalik litsentsi saada, kirjutab Postimees.

Eesti Perearstide Seltsi liikme Anneli Talviku sõnul seisab riik silmitsi grandioosse probleemiga: võrreldes eriarstiabiga on perearstiabi tugevalt alarahastatud. «Protsentuaalselt saab perearstiabi ainult 11 protsenti kogu eelarvest, aga inimeste pöördumistest umbes 80 protsenti lahendab ära perearst oma väga nappide võimalustega,» sõnas ta Postimehele.

Talviku sõnul on ahtad rahastamisskeemid viinud selleni, et perearstid peavad toimetulekuks lõpetama investeerimise. «Kümme aastat on olnud piisav aeg, et alguses hea arenguhoo sisse saanud perearstisüsteem lasta laiali laguneda. Arstid avastasid üsna kiiresti, et kui keegi kvaliteeti ei kontrollinud, oli kõige lihtsam jätta nõuded täitmata,» ütles Talvik.

Talviku sõnul on rahastamine kõikidel perearstidel olnud ühesugune, mistõttu ei saa osale ruumide mittevastavust andeks anda. «Väga paljud arstid on ähvardanud, et nad lähevad minema, kui hakatakse nõudma investeeringuid.»

Perearstide seltsi juhatuse esinaise Diana Ingeraineni arvates on riigi käitumine silmakirjalik. «See probleem ei ole äkki tekkinud – lihtsalt riik avastab alles nüüd, mis seisus peremeditsiin on,» sõnas ta Postimehele.

Anneli Talviku sõnul on riik litsentseerimise koha pealt hoogu maha võtnud, kuna on teada, et nende asemele, kes tegevusloa tõttu praksise sulgeda võivad, ei leidu uusi arste.

Riik on tema sõnul võtnud vastu otsuse anda järgmiseks aastaks tegutsemisluba kõikidele perearstidele, kes seda soovivad, seda isegi juhul, kui nende tööruumid ei vasta nõuetele.

Terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar aga sõnas, et sellist otsust ei ole tehtud. Küll aga kinnitas ta, et juhul, kui avastatakse puudused, annab terviseamet tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Tegevuslube andes hinnatakse iga juhtumit eraldi, rääkis sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld. «Oleme ühtlasi veendunud, et üldarstiabi kättesaadavuse tagamine on kindlasti olulisem kui väike kõrvalekalle ruutmeetrites.»

Perearstide selts on seisukohal, et nende perearstide jaoks, kes on tööruumide puhul siiani seadust täitnud, on kõigile soovijatele tegevusloa andmine solvav. «Reeglina võib seal näha ka tendentsi, et need arstid, kes pole aastaid midagi investeerinud, on võtnud hoopis dividende, kutsudes esile kolleegide pahameelt kvaliteedinõuete eiramise pärast,» sõnas Talvik.

Seltsi arvates peaks haigekassa andma paremad lepingud nendele perearstidele, kes on seadust täitnud ja töötavad nõuetekohastes ruumides.

Rosenfeldi sõnul ei oska ei terviseamet ega sotsiaalministeerium praegu hinnata, kui paljud perearstid nõuetele mittevastavate tööruumide tõttu praksise sulgeda võivad.

Saare sõnul on praeguseks välja antud 58 tegevusluba ning menetluses on 46.

Lapsevanemad otsivad üha rohkem võimalusi, kuidas lapsele loomingulisemalt haridust anda ning pöörduvad seetõttu ka aina enam ebatraditsioonilise õppega koolide poole, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kolmapäeval vaeb haridus- ja teadusministeeriumi koolituslubade komisjon kahele ebatavalisele õppeasutusele – Leiutajate külakoolile ja Püha Johannese koolile – koolitusloa andmist. Sügisel tahtis tegevust alustada ka Herbert Hahni kool Pärnus, ent sobilike ruumide puudumise tõttu luba ei saadud. Kokku ajab pabereid kümmekond erakooli, mille eripäraks on Waldorfi metoodika või religioosne taust. Kui lapsevanem pole tavakooliga rahul, jääb ka kolmas võimalus – koduõpe, mida saab sadakond last, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik tõdeb, et vanemad otsivad üha rohkem paindlikku ja loomingulist lähenemist õpetamisele ja õppimisele ning traditsioonilisest koolikorraldusest erinev õpe on ka erakoolide asutamise eesmärgiks. Tihti saavad need koolid alguse sõpruskondade huvist, lisas ta Eesti Päevalehele. Nii on näiteks Tallinna Püha Johannese kooliga, mille asutajad on üks sõpruskond.

Libliku sõnul võimaldab uus õppekava loomingulisemat lähenemist ka tavakoolidele, kuid suur osa õpetajatest pole seda veel omaks võtnud. Ebatraditsioonilised koolid on omamoodi teerajajateks, näidates, et ka nii saab.

Võrumaal asuv Leiutajate külakool on esimene, mis pakub avastuspõhist õpet. See tähendab, et õppetegevus ei käi kindlate tundide ja ainete järgi, vaid selle järgi, kuidas laps on valmis teadmisi koguma. „Õpe on individuaalsem, näiteks kui kellelegi meeldib robootika, siis teemegi robootika ringi mingil päeval, kuhu kõik lapsed saavad minna. Kõik ei pea koos kaasa korduma ja istuma,” rääkis kooli üks asutaja Hendrik Noor Eesti Päevalehele.

Kuigi koolitusluba veel pole, on juba esimese lennu jagu õppureid olemas. Vastu võetakse seitse kuni kümme õpilast. 15 tõsisema tahtja seast olid just nii paljud nõus koolile lähemale, Võrumaale kolima. „See on üsna kõnekas,” nentis Noor.

Huvi suurenemist tunnevad ka juba tegutsevad Waldorfi koolid. Näiteks Tallinna vabasse Waldorfi kooli tahtis sel aastal esimesse klassi astuda 47 õpilast, sinna mahub aga 23. Tänavu võtab kool vastu ka esimesed gümnaasiumiõpilased. „Paljud tulevad siia, kuna tavasüsteem on pingeline, liiga suurt rõhku pannakse hinnetele,” rääkis kooli direktor Kaili Nurk. „Meile tullakse otsima midagi teistsugust, teisi võimalusi.”

Nurk iseloomustas, et Waldorfi koolis õpitakse rahulikumas tempos, kuid põhjalikumalt. Kuna hinded puuduvad, on õpetaja tagasiside sisulisem ja õpetaja kirjutab igale lapsele kaks korda aastas ka põhjaliku kirjeldava tunnistuse. Õpetajaid pole Waldorfi kooli aga kerge leida, nentis Nurk. See amet nõuab nii õpetaja kutsekvalifikatsiooni kui ka eraldi Waldorfi koolituse läbimist, mida saab teha Tartus või välismaal. Praegu otsib kool ühte õpetajat ja kümmekond huvilist on käinud ametiga tutvumas, kuid nad leidsid, et see on tavakooliga võrreldes siiski liiga suur muutus.

Venemaa kavandab Eesti piiri lähedusse Leningradi oblastisse radioaktiivsete jäätemet hoidlat, Eesti keskkonnaministeerium saatis riigikogule ja valdkonnaga tõukuvatele ametitele tutvumiseks hoidla rajamise keskkonnamõju hindamise aruande.

Venemaa saatkond Tallinnas edastas Eesti võimudele tutvumiseks keskkonnamõju hindamise kokkuvõtliku informatsiooni madala ja keskmise aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete hoidla rajamise kavatsusest Leningradi oblastis.

Kuigi Venemaa ei ole Eestit varem kõnealusest kavandatavast tegevusest teavitanud, siis on võimalik praeguses etapis tutvuda keskkonnamõju hindamise kokkuvõtliku dokumendiga ning esitada selle kohta märkuseid ja kommentaare, kirjutas keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus ERR-i uudisteportaali teatel Eesti parlamendile saadetud kirjas.

Kõnealuse projekti arendaja on radioaktiivsete jäätmete käitlemise ettevõte "RosRAO". Kuna Venemaal on mitmeid tuumaenergia rajatisi, mis toodavad erineva kiirgustasemega tuumajäätmeid, siis on vajadus rajada kõnealune radioaktiivsete jäätmete hoidla. Hoidla suuruseks on kavandatud kokku kuni 250 000 kuupmteerit ning selle töötamise aeg võib ulatuda poole sajandini.

Venemaa kaalub radioaktiivsete jäätmete rajamise asukohana Lubanovot, Sosnoviy Bori ning kahte asukohta Kastivskojes.

Eesti keskkonnaministeerium ootab kommentaare ja märkuseid kõnealuse keskkonnamõju hindamise osas hiljemalt 23. augustiks.