Justiitsministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud seadusemuudatus tõstab peagi trahvimäärasid, kirjutab Postimees.

Eelnõuga tõstab riik miinimumpäevamäära, mida kasutatakse rahalise karistuse arvestamisel. See kehtestati 2001. aastal karistusseadustiku vastuvõtmisega, summaks määrati 50 krooni ehk 3,2 eurot, mis kehtib praeguseni. Toona oli miinimumpalk 1600 krooni ja miinimumpäevamäär moodustas sellest 1/32.

«Uueks päevamääraks oleme eelnõus pakkunud 10 eurot. Oleme proportsiooni algsele tasemele tagasi toonud, täna on töötasu alammäär 320 eurot," ütles justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri Postimehele.

Miinimumpäevamäär mõjutab ka kuritegude ja väärtegude vahelist piiri. Varavastase kuriteoga tekitatud kahju, mis jääb alla 20 miinimumpäevamäära ehk alla 64 euro, on praegu väärtegu, üle selle on kuritegu. Uueks piiriks on 200 eurot.

Kui praegu saab kuriteo eest määrata füüsilisest isikust rikkujale rahalist karistust  96-1600 euro ulatuses, siis uue eelnõu järgi 300-5000 euro ulatuses. Juriidilise isiku puhul on praegu rahalise karistuse määr vahemikus  3200-16 miljonit eurot, eelnõu järgi aga 4000-16 miljonit.

Väärteo eest määratavate trahvide määrasid uus eelnõu eraisiku puhul ei muuda ja need jäävad vahemikku 12-1200 eurot, juriidilise isiku puhul aga määrad tõusevad. Kui praegu saab juriidilisi isikuid trahvida väärteo korras 32-32 000 euro ulatuses, siis uue eelnõu järgi 100-400 000 euro ulatuses.

Ilmateenistuse teatel valitseb kolmapäeval enamuses paikades Eestis metsades suur tuleoht, paiguti on oht metsapõlenguteks isegi väga suur.

Ilmateenistuse andmetel võib vaid rannikualadel hinnata tuleohtu keskmiseks, sisemaal on aga metsade süttimise oht suur ning Kagu-Eestis Võrumaal paiguti väga suur.

Suure tuleohu korral lubatud metsa kasutamine puidu saamiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, samuti võivad inimesed metsas viibida puhkuse ja sportimise eesmärgil ja varuda metsasaadusi. Kui aga tuleohu hinnang on "väga suur", siis võivad kohalikud omavalitsused keelata igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise.

Praeguse tuleohu korral töötab pidevalt metsatulekahjude avastamise süsteem ja päästeteenistusel on valmisolek metsatulekahjude kustutamiseks.

Politsei tabas ööl vastu kolmapäeva Tartus autoroolist 10-aastase poisi, kes oli oma viie- ja kuueaastase sõbra sõidutamiseks võõra auto võtnud.

Politsei sai öösel telefonikõne neiult, kes teatas, et on ühes oma sõpradega Tartu linnapiiri lähistel kinni pidanud sõiduki, mille juhiks väike poiss. Tähelepanu köitis too Citroen väga ohtlike manöövrite ja pideva vingerdamisega teel. Sündmuskohal selgitas Tartu politseipatrull, et sõidukit juhtis 10-aastane poiss, lisaks olid temaga sõidus kaasas veel viie- ja kuueaastane poiss. Nende samade laste kadumisest teatati politseile umbes tund enne nende tabamist Tartus.

"Selgus seegi, et enne sõituminekut olid lapsed sisse tunginud Lemmatsi külas aiaga piiratud territooriumile. Seal proovisid nad esmalt tulemusetult käivitada üht veokit. Seejärel said lapsed mootori käima ühel õuel olnud Volkswagenil, millega seal samas ka kohe kerge avarii põhjustati. Edasiselt suundusid lapsed juba sõitu samas olnud Citroeniga, mille uksed olid samuti lukustamata ja võtmed salongis," rääkis Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Umbes kahe kilomeetri pikkuse sõidu vältel sirgel teelõigul Lemmatsist Tartuni õnnekombel õnnetust ei juhtunud ning üliohtlikku olukorda mitteteadvustanud lapsed pääsesid vahejuhtumist vigastusteta. Politsei andis lapsed üle nende vanematele ning informeeris sõidukiomanikke juhtunust.

Politsei tänab noorukeid, kes kahtlaselt liikunud sõidukit märganuna ei pidanud paljuks sekkuda ning seeläbi suure tõenäosusega ära hoida kurvad tagajärjed. Sõidukiomanikel soovitab politsei nii oma vara kui ka laste kaitseks autouksed ka kinnisele territooriumile parkides lukustada ning võtmed kõrvaliste isikute eest ära panna.

Juhtunu asjaolusid uurivad edasi Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinikud.

Võru linnapea Jüri Kaver ja Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask arutasid teisipäevasel kohtumisel ideed rajada Võru linna uus esmatasandi meditsiinikeskus.

„Riik on otsustanud panustada Eesti esmatasandi arstiabi arengusse Euroopa Liidu (EL) vahendeid ning selle abil oleks mõistlik rajada Võru linna täiesti uus meditsiinikeskus,“ ütles Arvi Vask.

Uude, meedikute vajaduste järgi projekteeritavasse keskusse oleks Vaski sõnul võimalik koondada perearstid ning teisi meditsiiniga seotud teenusepakkujaid. „Kindlasti ei ole haigla huvi koondada esmatasandi arstiabi Meegomäele, vaid luua head tingimused teenuse pakkumiseks Võru linnas,“ lisas Vask.

Kaveri sõnul toetab Võru linn uue meditsiinikeskuse rajamist. „Kahtlemata on see meie huvides, et Võru inimesed saaksid kasutada kvaliteetset perearstiteenust, teha seda võimalikult kodu lähedal ja mugavalt,“ rääkis ta.

Kaveri hinnangul on viimasel ajal põhjusega räägitud palju Lõuna-Eesti haigla tulevikust, kuid selle kõrval pole sugugi vähetähtis esmatasandi arstiabi areng. „Perearst on esimene, kelle poole inimene oma hädaga pöördub ja kindlasti ei tohi perearstide panust rahva tervise hoidmisel alahinnata. Seda ka investeeringute suunamise mõttes.“

Nii Kaver kui Vask avaldasid lootust, et koostöös kujuneb Võrust piirkondlik meditsiinikeskus, mille teenindusala ületab oluliselt nii Võru maakonna kui ka Eesti riigipiiri.