Loomakaitsjad saavad üha rohkem teateid hädas olevatest loomadest

Tänavu esimesel poolaastal on Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) laekunud mullusest sadu teateid rohkem hätta sattunud loomadest.

ELS nõustas ja lahendas kuue kuuga 2290 infonumbrile ja e-posti aadressile saabunud juhtumit, mis teeb keskmiselt 13 juhtumit päevas. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil poolaasta teadete arv oli 1881, kasvas teadete arv 409 võrra ehk 22 protsenti.

ELS-i juhatise liikme Tania Selarti sõnul loodab ta, et teadete arvu tõus näitab eelkõige loomakaitsealase teadlikkuse kasvu ning ilmselt on ka ELS kui organisatsioon inimestele rohkem kõrvu jäänud. “Lisaks on teadete arv suurenenud tänu sotsiaalmeediale: näiteks postitatakse hädajuhtumi kirjeldus ELS-i Facebooki seinale või saadetakse privaatsõnum,” selgitas Selart.

Aasta esimese kuue kuu jooksul tegi ELS 61 pöördumist erinevatele ametkondadele - politseile, veterinaar- ja toiduametile, keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele. “Pöördumised tehakse ainult juhul, kui me ei saa ise hädajuhtumit kontrollida, kui meil pole õnnestunud saavutada omanikega kokkulepet puuduste kõrvaldamiseks või kui hädajuhtumil on väär- või kuriteotunnused, mis eeldavad menetluse algatamist. ELS-il endal puudub seadusest tulenev menetlusõigus,” selgitas Selart.

"Kiirendamaks loomade väärkohtlemisjuhtumite lahendamist, parandamaks loomade pidamistingimusi ja vähendamaks ametnike koormust kaasame üle Eesti kümneid vabatahtlikke ja liikmeid," lisas Selart.

Laekunud abipalvete nõustamise ja lahendamise tulemusena sai ELS-i poolt aasta esimesel poolel otsest rahalist abi enam kui 600 looma 22 000 euro ulatuses. Seltsi võimekus abistada väärkoheldud või muul moel abivajavaid loomi sõltub otseselt annetustest. Tänu heade inimeste annetustele kaetakse abivajajatega seotud veterinaarsed protseduurid, ravi ja raskemad operatsioonid, ülevaatused, toidu- ja hügieenitarvete abi ning transport.

Enamasti pöördutakse ELS-i poole üldiste loomakaitsealaste küsimustega või väärkoheldud loomadega seoses. 2013. aasta esimese kuue kuu jooksul sai selts teateid abivajavatest koertest, kassidest, rebastest, küülikutest, lehmadest, hobustest, lammastest, veistest, rottidest, karust, rästikutest, konikutest, kitsedest, kilpkonnadest, hüljestest, deegust, elevandist, pesukarust, kährikust, hamstrist, tuhkrust, kaladest, liblikatest ja erinevatest lindudest, nende hulgas olid kajakad, varesed, pääsukesed, papagoid, merikotkas, öökull, toonekurg ja teised.