Procter & Gamble’i kampaania ning Sotsiaalministeeriumi toetuse abil said sügava ja raske puudega lapsed endale funktsionaalvoodid

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond soetas 25 abivajajale hädavajalikud hooldusvoodid – kokku 35 377 euro eest. Procter & Gamble’i ning Lastefondi talvise koostöökampaaniaga “Kingi lastele rõõmu” koguti 24 677 eurot funktsionaalvoodite ostuks sügava ja raske puudega lastele üle Eesti. Lastefondi taotluse peale otsustas 9900 euro ulatuses ühekordset toetust välja maksta ka Sotsiaalministeerium ning fondi püsiannetajate toel lisati toetussummale 800 eurot.

Sügava ja osaliselt ka raske puude korral on eriotstarbeline funktsionaalvoodi möödapääsmatu abivahend, kuid riigi ja kohalike omavalitsuste toetusvõimalused on piiratud. Samas on hooldusvoodite hinnad vahemikus 1000-2000 eurot ja paljud pered ei jõua seda ise soetada.

“Lastefond on sel aastal keskendunud sügava ja raske puudega lastele – alustasime hooldamiseks hädavajalike vahendite soetamisega, et lapsed saaksid kasvada ja areneda oma koduses keskkonnas. 25 voodihaige lapsega perekonda said endale eriotstarbelise hooldusvoodi ning kõik nad on kinnitanud, et see suur kingitust annetajatelt on nende igapäevast toimetulekut parandanud. Oleme väga tänulikud Procter & Gamble’ile, kes nii suurel määral aitas kaasa Eesti laste ravi- ja rehabilitatsioonikorralduse parandamisele ja ütleme suure aitäh Sotsiaalministeeriumile, kes võttis fondi üleskutset kuulda,“ kommenteerib Lastefondi tegevjuht Agnes Karlson.

Funktsionaalvoodeid vajavad perekonnad jõudsid oma abipalvega Lastefondini tänu fondi vabatahtlikele, ajakirjale Puutepunkt ning Sotsiaalministeeriumile. Funktsionaalvoodeid jaotas Lastefond üle Eesti: Tallinnasse 11, Pärnusse ja Pärnumaale 5, Põlvassse ja Põlvamaale 2, Tartusse 2, Jõgevamaale 1, Võrumaale 1, Valgamaale 1, Lääne-Virumaale 1 ning Saaremaale 1 voodi.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Lastefondi missioon on äratada kaaskodanikes hoolivust ja tähelepanu kõige õrnemate ja nõrgemate suhtes.

Täiendavate investeeringute korral raudteepeatuste paremaks ühendamiseks kohaliku liikumisega on reaalne aastaks 2020 reisirongi kasutajate arvu kahekordistamine, seisab transpordi arengukavas aastateks 2014-2020.

Üleriigiliste ühenduste arenguhüpe seisneb uuel tasemel reisirongiliikluse pakkumises, mis lisaks mugavusele võimaldab vähendada aegruumilisi vahemaid Eesti tõmbekeskuste vahel. Kuigi hajaasustuses säilib suur autokasutuse osakaal, on linnadevahelises liikumises võimalik ühistranspordi osakaalu suurendada ja muuta see isegi eelistatud liikumisviisiks, märgivad arengukava koostajad.

Perioodil 2006-2013 on selleks tehtud kõige olulisemad investeeringud: uued rongid, uued platvormid, rekonstrueeritud taristu. Investeeringute tulemusel on mõistlik suurendada alates 2014. aastast nii ühenduskiirusi kui ka –sagedusi.

Kuna ligikaudu 30 protsenti Eesti rahvastikust elab Tallinnas ning seal toodetakse ligi pool riigi sisemajanduse koguproduktist ning Harjumaal on samad näitajad 43 ja 60 protsenti, on üleriigiliste ühenduste osas vaja esmajärjekorras tagada head liikumisvõimalused Tallinna ja ülejäänud maakonnakeskuste vahel.

Nendele lisandub veel Narva, mis on Eesti mõistes suure elanike arvuga linn, ent ei ole maakonnakeskus. Seetõttu sätestatakse arengukavas selliste ühenduste minimaalseks arvuks kaks edasi-tagasi reisi päevas ning maksimaalseks ühendusajaks kolm tundi.

Arengukava kohaselt tagab kommertsalustel korraldatav kaugbussiliiklus olukorra, kus kõik maakonnakeskused omavad otseühendust Tallinnaga, ning kaks reisi päevas on üldiselt tagatud. Kõige vähem ühendusi on praegu Tallinnast Kärdlasse, Põlvasse ja Jõgevale.

Küll ei ole praegu mitmel pool tagatud see, et Tallinnasse jõuaks maksimaalselt kolme tunniga. Selle saavutamiseks tuleb suurendada lennuühenduste arvu Tallinna ja Kuressaare vahel ning luua kiirrongiliinid Tallinnast Valka ja Põlvasse.

Valga, Põlva ja Võru kiiremaks ühendamiseks tuleb kasutada rongiliikluses arendamisega viimastel aastatel loodud võimalusi. Piisab sellest, kui kaks Tallinn-Tartu kiirrongi päevas pikendada Valgani ja kaks Põlvani. Võru kiiremaks ühendamiseks tuleb luua mugavad ümberistumisvõimalused rongilt bussile ja vastupidi kas Põlvas või Tartus.

Politsei kordab möödunud reedel koos riigi infosüsteemide ametiga (RIA) avalikkusele suunatud hoiatust arvutikelmide eest, kuna kurjategijad jätkavad teadaolevalt ohvrite otsimist.

Lääne prefektuuri tööpiirkonna erinevatest maakondadest on politseile alates 5. juulist kuni kolmapäevani teada antud ligi kahekümnest juhtumist, kus Microsofti esindajana on üritatud distantsilt pääseda arvutikasutaja arvutisse. Kahel korral on inimesed petturite õnge läinud ja pärast niinimetatud tarkvarauuendust avastanud, et nende pangakontolt on raha mujale kantud.

"Osadel puhkudel võivad inimesed õnne tänada, et nende inglise keele oskus on osutunud kasinaks ja nad ei ole seetõttu saanud petistega „koostööd“ teha. Selle pinnalt võib esialgse järelduse teha, et kõige ohustatum sihtgrupp on pidevalt arvutis toimetav ja inglise keelt hästi oskav osa elanikkonnast," märkis politsei.

Politsei juhib inimeste tähelepanu sellele, et nad sellistele kõnedele, kus keegi distantsilt soovib nende arvutisse siseneda kas arvuti distantsilt parandamise või mingi tarkvara uuendamise ettekäändel, kindlasti vastaksid keeldumisega. Mingil juhul ei tohi kellegagi jagada oma erinevaid paroole, olgu siis arvuti turvalisuses kasutatavaid või pangaga seonduvaid.

Laupäeva keskööst kuni kella 6-ni pühapäeva hommikul toimuvad sertifitseerimiskeskuse infosüsteemide hooldustööd ja sel ajal on häiritud ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamine.

14. juuli öösel toimuvate plaaniliste hooldustööde raames uuendatakse sertifitseerimiskeskuse andmebaaside tarkvara, teatas keskuse pressiesindajua BNS-ile.

Katkestuse ajal on häiritud kõik sertifitseerimise infosüsteemi puudutavad teenused, ka ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamine.

Korraliste hooldustööde eesmärk on sertifitseerimiskeskuse teatel teenuste toimimise ja kvaliteedi jätkuv tagamine.