Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis eelmise kuuga võrreldes 0,5 ja aastaga 3,8 protsenti, nii keskpanga, Swedbanki kui ka rahandusministeeriumi hinnangul lükkas juunis hinnakasvu tagant elektri kallinemine.

Enim panustas tarbijahinnaindeksi kasvu heitlik elektrihind, mis oli 38,4 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Kuisest tarbijakorvi kallinemisest moodustas elektrihinna tõus ligikaudu neli viiendikku.

Elektri hinnatõusu tingis peamiselt ebapiisav ühendus Põhjamaade odavamate elektritootjatega. Sellele võib oodata leevendust järgmisest aastast, kui läheb käiku täiendav elektrikaabel Eesti ja Soome vahel.

Toiduained kallinesid aastavõrdluses kokku 4,3 protsenti ja enim tõusis värskete puu- ja köögiviljade hind. Samas jätkus imporditava kütuse odavnemine - naftahinna languse tõttu maksis mootorikütus 2,7 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Alusinflatsioon kiirenes juunis hooajaliste tegurite tõttu 1,4 protsendini, sellesse panustas enim vabaajateenuste 6,4-protsendiline hinnakasv. Teisalt pidurdas alusinflatsiooni sideteenuste 10,2-protsendiline odavnemine.

Ettevaates on keskpanga hinnangul mõnevõrra suurenenud nii imporditava kui ka sisemaise hinnatõusu riskid. Toormehindade langus on viimastel nädalatel pidurdunud, sest maailma majanduskasvu ja nõudluse väljavaated on paranenud ning see võib imporditava toorme hinnad tõusule pöörata.

Sisemaine inflatsioonirisk on suurenenud Eesti panga hinnangul seoses sellega, et aasta esimeses pooles kiirenes tööjõu ühikukulu kasv. See mõjutas kõige rohkem teenuste sektorit, kus avatus väliskonkurentsile on väiksem ning tööjõukulude osakaal suurem.

Eurostati hiljuti avaldatud võrdluse alusel on Eestis müüdavate teenuste hinnatase 62 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, samas kui kaupade hinnatase moodustab 84 protsenti.

12. juunil avaldatud Eesti Panga prognoosi kohaselt on Eesti tarbijahindade inflatsioon 2013. aastal kolm protsenti.

Rahandusministeerium märgib oma kommentaaris, et hinnatõusu vedas elektri kallinemine, kuid osaliselt leevendas seda toidu ja alkohoolsete jookide odavnemine.

Juunis kiirenes inflatsioon selle aasta kõrgeimale tasemele elektri olulise kallinemise tõttu. Läti ja Leedu elektridefitsiidi tõttu kallines elekter börsil Eesti hinnapiirkonnas kuuga üle 40 protsendi ning see tõi kodutarbijatele kaasa ligi 11 protsendilise hinnatõusu (mõju inflatsioonile 0,4 protsenti).

Seega ilma elektri hinnamuutuseta oli inflatsioon ministeeriumi hinnangul juunis marginaalne.

Lisaks mõjutasid hindu juunis toiduainete odavnemine ning alkohoolsete jookide allahindlused. Samuti võib välja tuua majutuse hooajalise kallinemise, mis oli tänavu mõnevõrra suurem kui aasta tagasi, märkis ministeerium oma teates.

Järgnevatel kuudel prognoosib ministeerium inflatsiooni pidurdumist ning madaltase peaks jääma sügisesse, kui inflatsioon võib alaneda alla kolme protsendi taseme.

Seda soodustab välistegurite mõju vähenemine aastataguse kõrge võrdlusbaasi tõttu. Samuti peaks elekter edaspidi odavnema, millele viitab börsihinna alanemine ning stabiliseerumine juuli esimesel nädalal aasta keskmise taseme lähedal, märkis ministeerium.

Ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi välja elektrihinna osakaalu üldises hinnatõusus. Lisaks märkis Mertsina ära Euroopa Parlamendi otsust CO2 kvootide vähendamise kohta, mis võib veelgi elektrihinda tõsta.

Vastukaaluks elektrihinnale on käesoleval aastal langenud transpordi- ja sidekulud, seda nii Tallinnas tasuta transpordi kehtestamise kui ka mootorikütuste hinnalanguse tõttu. Toiduainete maailmaturu hinnad peaksid Mertsina sõnul lähikuudel langema.

Kui juunikuu THI tõus oli oodatust kõrgem, siis lähikuudeks prognoosib Swedbank inflatsiooni aeglustumist.

Eurostati esialgse hinnangu kohaselt kasvasid hinnad euroalal tervikuna aastatagusega võrreldes 1,6 protsenti.

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatav neljaliikmelise pere nädala toidukorv kallines juunis aastaga 4,9 protsenti, võrreldes märtsiga tõusis toidukorvi hind 1,7 protsenti ja oli 70,77 eurot.

Teises kvartalis mõjutas toidukorvi kallinemist eelmise kvartaliga võrreldes enim aiasaaduste 21,7-protsendiline hinnatõus, samas langes kohvi ja suhkru hind, selgub EKI teise kvartali konjunktuuriuuringust.

Aiasaadustest kallines kartul 29,2 protsenti, porgand 34,6 protsenti, kapsas 32,4 protsenti ja õunad 22,7 protsenti. Neljaliikmeline pere kulutas neile toidukaupadele ligi 7,5 eurot nädalas ehk 1,3 euro võrra rohkem kui märtsis.

Lihasaadustele kulus neljaliikmelisel perel nädalas 19,62 eurot, mida on seitsme sendi võrra vähem kui märtsis. Teises kvartalis kallinesid hakkliha, keeduvorst ja suitsulihatooted. Liha odavnes veidi.

Piimasaaduste ostukulud olid nii juunis kui ka märtsis 16,46 eurot nädalas. Teises kvartalis tõusis kohupiima hind 1,7 protsenti, kallinesid ka koor, piim ja keefir. Odavnesid juust ja või.

Teraviljasaadustele tehtud kulutused suurenesid teises kvartalis 16 sendi võrra nädalas. Sai ja sepik kallinesid 3,7 protsenti, tangained ja makaronid 1,2 protsenti ja leib 0,3 protsenti. Jahu hind püsis juunis märtsi tasemel.

Kanamunade hind langes 4,9 protsenti, neile kulus perel 1,54 eurot nädalas ehk kaheksa senti vähem kui märtsis. Kala hind ega pere 2,34-eurone kulutus kalale juunis võrreldes märtsiga ei muutunud.

Kondiitritooted kallinesid teises kvartalis 1,2 protsenti, kokku vähenesid pere kululutsed selles kaubagrupis 13 sendi võrra nädalas. Kohvi hind langes 9,9 protsenti ja suhkru eest tuli maksta 6,8 protsenti vähem kui märtsis.

Aastaga kallinesid aiasaadused juunis 40,8 protsenti, neile kulus perel nädalas 2,17 eurot enam kui mullu. Enim ehk 62,2 protsenti kallines kartul, juurvili kallines 42,2 protsenti ja õunad 23,3 protsenti.

Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli juunis 8,8 protsenti ehk 1,59 eurot suurem kui aasta tagasi. Enim ehk 11,8 protsenti suurenes aastaga värske liha hind. Hakkliha hind tõusis 7,3 protsenti, keeduvorst kallines 3,7 protsenti ja suitsulihatooted 2,1 protsenti.

Piimasaadused on aastavõrdluses 4,9 protsenti odavnenud. Juustu hind langes neli protsenti, koorel kaks protsenti, keefiril 0,8 protsenti ja võil 0,1 protsenti. Kohupiim kallines aastaga 2,1 protsenti.

Teraviljasaadustele nädalas tehtud kulutused suurenesid juunis aastatagusega võrreldes 0,7 protsenti. Jahu kallines aastaga 3,3 protsenti, sai ja sepik ning makaronid ja tangained 0,8 protsenti. Leiva hind suurenes 0,3 protsenti.

Kanamunad odavnesid juunis aastaga 4,9 protsenti. Kala kallines 1,5 protsenti.

Kohvi hind langes aastaga 9,7 protsenti ja suhkru hind 9,4 protsenti.

EKI hinnangul jääb toidukorvi maksumus tänavu kolmandas kvartalis võrreldes juuniga samale tasemele.

Euroopa parlamendi neljapäevasel täiskogul heaks kiidetud uute reeglite kohaselt hakatakse küberkurjategijate suhtes rakendama karmimaid karistusi.

Direktiivi eelnõu eesmärk, mille osas on juba Euroopa parlamendi ja Euroopa Liidu (EL) nõukogu läbirääkijate mitteametlik kokkulepe, on aidata ennetada küberrünnakuid ning tõhustada koostööd politsei- ja muude õiguskaitseasutuste vahel. EL-i liikmesriigid peavad tagama menetlused, mis võimaldavad vastata kiireloomulistele abitaotlustele hiljemalt kaheksa tunni jooksul.

Direktiivi eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid seadma maksimumkaristusmääraks vähemalt kaheaastase vangistuse ebaseadusliku toimingu nagu näiteks aluseta andmesüsteemi sisenemise, häirimise või pealtkuulamise ning tahtlikult sellise tegevuse jaoks vajalike vahendite müümise või tootmise eest.

Direktiivis sätestatakse vähemalt kolmeaastane vangistus niinimetatud robotivõrkute loomise eest, mille kaudu saavutatakse kaugkontroll märkimisväärse arvu arvutite üle pahavaraga nakatamise kaudu. Rünnakute eest elutähtsate infrastruktuuride vastu nagu näiteks elektrijaamad, transpordivõrgud ja valitsusvõrgud võib määrata viieaastase vangistuse. Sama kehtib, kui rünnak on toime pandud kuritegeliku organisatsiooni poolt või põhjustab rasket kahju.

Samuti peaksid liikmesriigid tagama menetlused, mis võimaldavad neil kiireloomuliste küberrünnakutega seotud taotluste vastata hiljemalt kaheksa tunni jooksul, et muuta politsei koostöö efektiivsemaks.

Juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta juhul, kui juriidilise isiku alluvuses olev isik on tema kasuks pannud toime ebaseadusliku toimingu nagu näiteks aluseta andmesüsteemi sisenemine, selle häirimine ja pealtkuulamine. Vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud sanktsioonid nagu riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine ja sundlõpetamine.

Vastuvõetud tekst peab saama veel ametliku heakskiidu EL-i Nõukogult. Uus direktiiv täiendab reegleid, mis kehtivad 2005. aastast. Direktiivi vastuvõtmisest on liikmesriikidel üks aasta aega vastavad muudatused oma seadustesse sisse viia.

Valitsusel kiitis neljapäeval heaks riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgruppide laenutagatiste ülempiiride seaduse muudatuse, mille järgi hakkab riik osaliselt tagama ka sõjalistel missioonidel osalenud kaitseväelaste kodulaene.

Vastavalt kaitseministeeriumi rakendatavale veteranipoliitikale lisatakse määrusesse täiendava sihtgrupina kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel või saanud vigastada teenistusülesannete täitmisel. Eelnõu kohaselt tagab KredEx kuni 20 000 euro ulatuses laenu kodu soetamiseks või elamistingimuste tõstmiseks ka veteranile.

Valitsuses mullu 20. detsembril heaks kiidetud dokumendis "Poliitika kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" kirjeldatud meetmetega kantakse veteranide ja nende perede eest hoolt nii sõjalise missiooni eel, ajal kui järel. Ühe olulise meetmena on veteranipoliitikas välja toodud riigi tugi veteranidele kodu soetamisel kodulaenu sissemakse käendamise kaudu.

Eelnõus on ka mõned muudatused, mis on tingitud erinevatest rakendamise käigus tõusetunud probleemidest. Noore spetsialisti vanusepiir taastatakse varasemale 35 eluaastale, kuna õppimisprotsess on muutunud pikemaks. Kehtivas määruses on vanusepiir 30 aastat.

Eelnõuga täiendatakse ka noore pere definitsiooni, mille kohaselt on noor pere vähemalt ühe kuni 15-aastase lapse üksikvanem, vanemad ühiselt või mõlemad vanemad eraldiseisvalt, kusjuures vanemaks loetakse ka eestkostja. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt on noor pere vähemalt üht kuni 15-aastast last kasvatav vanem või vanemad ning eestkostja ning praegune sõnastus on andnud väga erineva tõlgendusvõimaluse.

Määruse rakendamine ei vaja riigieelarvest täiendavat finantseerimist. Eluasemelaenu tagamise käendamiseks kasutatakse KredEx sihtkapitali suunatud sihtotstarbelisi vahendeid. Sihtgrupi lisamine toob kaasa ligikaudu 125 käendust aastas, mistõttu ei vaja sihtkapital mahukat suurendamist.