Tänavu esimese poole aasta jooksul uppus Eestis 18 inimest.

Kõige enam oli uppunuid mais, mil uppus seitse inimest, selgub päästeameti statistikast. Juunis oli uppunuid viis, jaanuaris ja veebruaris kaks ning märtsis ja aprillis üks.

Läinud aastal uppus Eestis kokku 55 inimest ja see on viimase 15 aasta madalaim number.

Läbi aastate tõuseb uppumissurmade arv hüppeliselt suvekuudel, tavapäraselt on see kõrgeim juunis või juulis. Sellel perioodil hukkunutest suurema osa moodustavad mehed vanuses 20-29 aastat. Enamusel uppumisjuhtumitest on läbiv märksõna alkohol. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning ohver läheb veekogusse end värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema.

Juulikuise kutsega asub Kuperjanovi jalaväepataljoni teenima ligi 300 noormeest ja viis neidu.

Esmaspäevast kolmapäevani tulevad Lõuna kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni aega teenima need noored, kelle kaitseväeteenistus kestab 11 kuud, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Juulikuistest kutsealustest saavad allohvitserid, reservrühmaülemad või autojuhid.

"Pataljon on uute ajateenijate tulekuks valmis," ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. "Loodan, et noored kohanevad uue elukorraldusega kiiresti ja suudavad hästi omandada sõdurile vajalikke oskusi ja teadmisi," lisas ta.

Järgnevad kuud on uutel sõduritel tegevust täis. Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul tuleb neil omandada nii riigikaitse põhitõed kui üksikvõitleja oskused, vajalik on selgeks saada rivisamm ning õppida kaaslastega koos elamist ja olemist ning tegutsema meeskonnana. Sõduri baaskursus lõpeb rännakuga, kus kontrollitakse kursusel omandatud teadmisi. Seejärel asuvad Lõuna kaitseringkonna sõdurid õppima autojuhi- või jaoülema erialale.

Kuperjanovi jalaväepataljonis on võimalik aega teenida erinevates allüksustes - jalaväe-, tagala- ja staabikompaniides, luurerühmas ning miinipilduja patareis.

Alanud nädalal alustab ajateenistust üle 1600 noormehe, lisaks alustab vabatahtlikuna ajateenistust ka viis neidu.

Järgmisel nädalal asub kaitseressursside ameti kutsel ajateenistusse üle 1600 noormehe, kes hakkavad teenima staabi- ja sidepataljonis, kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonis, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis, pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, õhutõrjepataljonis, vahipataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis ja mereväebaasis, teatas kaitseressursside amet BNS-ile.

Vabatahtlikuna asub juulis Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenistusse ka viis naist.

Juulikuise teenistusse kutsumisega alustavad teenistust ajateenijad, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust ehk autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad.

Valdav osa teenistusse asuvatest noormeestest on keskharidusega.

Ajateenistusse kutsutakse jaanuaris, juulis ja oktoobris. Tänavu on kavas ajateenitusse kutsuda kokku 3191 noort. Vabatahtlikuna võib tänavu ajateenistusse asuda kuni 16 naist.

Andrus Ansipil täitus alates tema esimesest valitsusjuhiks nimetamisest 3000 päeva peaministri ametis, teatas valitsuse pressiesindaja pühapäeval.

Esimene Ansipi juhitud valitsus astus ametisse 13. aprillil 2005. aastal, püsides 723 päeva 2007. aasta 5. aprillini. Ansip oli peaminister ka järgnevas valitsuses, mis püsis 1463 päeva 2011. aasta 6. aprillini. Samal päeval asus ametisse kolmas, tänaseni püsiv valitsus, kus Ansip on peaminister.

Kõige pikemalt on valitsusjuhi ülesannetes olnud Heinrich Mark, kes sai peaministri asetäitjaks eksiilis 1971. aasta 8. mail ning täitis kohuseid 6874 päeva 1990. aasta 20. juunini.

Kui mitte arvestada eksiilvalitsuse peaministreid, on Ansip kõige kauem järjest valitsusjuhi ametis olnud Eesti peaminister.

Kontantin Päts oli järjest valitsusjuht 1647 päeva, alates 1933. aasta 21. oktoobrist kuni 1938. aasta 9. maini.

Päts juhtis valitsust kaheksal korral kokku 3566 päeva, sellest 262 päeva ajutise valitsuse esimehena, 180 päeva ajutise valitsuse peaministrina, alates 1921. aastast riigivanema ning alates 1937. aastast riigihoidjana.

Üle tuhande päeva järjest on peaministri ametis olnud ka Mart Laar. Teine Laari juhitud valitsus astus ametisse 1999. aasta 25. märtsil ning püsis ametis 1041 päeva kuni 2002. aasta 28. jaanuarini.

Laar on olnud Eesti peaminister kahel korral, kokku on ta valitsust juhtinud 1790 päeva.

Igal nädalal teavitab vähemalt üks patrullpolitseinik oma juhti teisel töökohal töötamisest, paljud teenivad lisaraha kiirabiauto- või bussijuhina, kirjutab politsei- ja piirivalveameti ajakiri Radar.

Vastset Põhja prefekti Kristian Jaanit olukord ei rõõmusta, kuna ületöötmine võib lõpuks vähendada korrakaitsjate üldist töövõimet oma igapäevatööl. Samaaegu ei heida prefektuuri juht ühelegi politseinikule, kes seadustest tulenevalt kasutavad võimalust mujal lisatööd teha, midagi ette, sest elamiskulud on sissetulekutest mitu korda suuremad ning praegune politseiniku palk ei võimalda ots otsaga toime tulla.

„Me räägime paarisajast politseinikust, kes jagavad oma energiat kahe või isegi kolme töö vahel. Paljudel on pered, kes soovivad oma osa. Põhitöö kõrvalt mujal töötamise korral näen suurimat ohtu läbipõlemises. Kui kaua jaksab üks inimene kahel rindel võidelda, ilma et üks pool ei kannataks? Kas on oht, et politseitööle tullakse teisest tööst puhkama või vastupidi? Ma ei ütle, et nii on, aga see on üks võimalikest ohtudest, mis võib paratamatult väsimuse ja ületöötamisega kaasneda," rääkis Jaani Radarile.

Nii Kristian Jaani kui ka teised politseijuhid ei pea kujunenud olukorda riigi vaatest kuidagi mõistlikuks. Nende meelest peaks tubli politseinik saama väärt tasu ühel ametipostil töötamise eest. „Paljud meie politseinikest käivad tööl kiirabis või haiglas ning haiglatöötajad teenivad omakorda lisa kolmandas kohas. Minu meelest ei ole see loogiline, et kahe nii olulise asutuse töötajad ei saa ühes kohast töötades äraelamiseks kuluvat tasu. See on kurb,“ on prefekt Jaani kindel seisukoht.

Põhja prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna välijuht Henry Murumaa on kiirbis lisatööd teinud terve aasta ning ei näe kahe koha peal töötamies suurt probleemi. „Mul on piisavalt aega, jõudu ja tahtmist praegu kahes kohas elatist teenida, mis ei lähe vastuollu ka töö- ja puhkeaja seadusega. Mul on pere ja hobid ning keegi ei pea selle pärast kannatama, et mul aega ei ole,“ selgitas vilunud korrakaitsja.

Peaasjalikult läks Murumaa kiirabisse tööle, et palgalisa teenida. Lühikesel vahetusnädalal, kui politseis on tööpäevi ainult kaks, saab paaril vabal päeval kenasti perele veidi lisa teenida, ilma et kumbki töö ning mehe eraelu kannataks.

Paraku ei tee kaugeltki kõik korrakaitsjad mujal tööd legaalselt, mis tähendab, et politseil kui tööandjal puudub ülevaade sellest, paljud meie seast lisaraha teenivad. „Kui teete mujal tööd, siis tehke seda vähemalt legaalselt – andke meile teade, et teete kõrvaltööd,“ on prefekti sõnum.

Millal hakkab valgus tunnelis paistma ning politseinike sissetulekud suurenevad nii, et ühelgi mundrikandjal ei tuleks enam mujal raha juurde teenida, sellele prefektil täüset vastust pole. „Ma loodan siiralt, et juba järgmise aasta eelarve on sedavõrd suur, et palgaküsimuse saaks taas päevakorda seada,“ ütles Jaani.