Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas vastvalminud raportis, et apteekide asutamise reguleerimine parandab teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, mistõttu asutamispiirangute täielik kaotamine pole mõistlik, kirjutab Postimees.

Sotsiaalkomisjon märkis, et tervishoiu valdkonnas ei ole ettevõtlusvabadus prioriteetne põhiõigus, vaid esmavajalik on kindlustada teenuse kättesaadavus ja kõrge kvaliteet. Rahva tervise seisukohalt on komisjoni hinnangul oluline siduda apteegiteenus tihedamalt esmatasandi tervishoiuteenusega.

Apteeke oli Eestis selle aasta alguses 475, neist maapiirkondades 127. Seega on Eestis keskmiselt üks apteek 2700 elaniku kohta, mis on küllaltki suur arv võrreldes teiste Euroopa riikidega. Näiteks Soomes teenindab üks apteek keskmiselt 6615 elanikku, Rootsis 9893 ja Taanis 17 252, kirjutab Postimees.

Vaatamata 2006. aastast kehtivatele geograafilistele ja demograafilistele piirangutele on apteekide arv maal vähenenud kiiremini kui linnades. 1. jaanuarist 2006 kuni 1. jaanuarini 2013 vähenes maa-apteekide arv 29 võrra, samas kui linnaapteeke on suletud 28.

Sotsiaalkomisjoni reformierakondlasest liikme Maret Maripuu koostatud raportist selgub, et asjassepuutuvad osapooled on apteekide asutamise piirangute kaotamise mõjude hindamisel eri arvamusel. Piirangute pooldajad on veendunud, et asutamispiirangute mõju on olnud positiivne, aidates vältida apteekide kuhjumist linnadesse ja tagades apteegiteenuse säilimise maapiirkondades, kirjutab Postimees.

Piirangute vastased seevastu leiavad, et need ei ole suutnud ära hoida apteekide arvu vähenemist maapiirkondades ega suunanud ettevõtjaid avama apteeki seal, kus käive väike ja tulu ebarahuldav. Samas on linnades, kus ettevõtjatel suur huvi avada uusi apteeke, kujunenud olukord, kus liisuheitmine apteegi asutamise õiguse saamiseks on tekitanud uue majandusharu, kus osa ettevõtteid on loodud vaid liisuheitmisel osalemiseks, ning ühel liisuheitmisel osaletakse 500–600 ettevõttega, kasvatades sellisel viisil oma võiduvõimalust.

Sotsiaalkomisjon asus seisukohale, et liisuheitmise regulatsioon tegevusloa väljaandmisel on ebamõistlik ja mitte­efektiivne ning see tuleks kaotada. Apteegi tegevusloa väljaandmisel tuleks hoopis hinnata taotlusi, lähtudes apteegiteenuse vajadusest piirkonnas ja juba tegutseva apteegi kvaliteedist.

Õiguskantsler Indrek Teder tegi mullu septembris parlamendile ettepaneku kaotada apteekide asutamispiirangud, mida riigikogu oktoobris ka toetas. Õiguskantsler märkis, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Tema hinnangul on piirangud hakanud oma algsetele eesmärkidele vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbijate huve ning takistades rahvatervise edendamist. Varem on piiranguid kritiseerinud nii konkurentsiamet kui riigikontroll.

Ettepanekule avaldasid vastuseisu apteekrite ühendused, kelle hinnangul ei ole õiguskantsler teemat piisavalt analüüsinud, kuulanud ära turuosaliste seisukohti, tutvunud Euroopas tehtud uuringute ja Euroopa Kohtu praktikaga ega tunne ravimivaldkonda.

Teder pöördus jaanuaris apteekide asutamispiirangute tõttu riigikohtusse, märkides, et kuigi parlament otsustas tema ettepanekuga nõustuda ja asuda seadust muutma, ei ole seda tehtud.

Aprilli lõpus andis ravimiseaduse vaidlustatud sätete kohta riigikohtule arvamuse parlamendi põhiseaduskomisjon, kes taotles menetluse peatamist. Komisjon nentis küll kehtiva regulatsiooni formaalset vastuolu põhiseadusega, kuid viitas ka sellele, et õiguskantsler on riigikohtusse pöördumisega kiirustanud.

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt on alanud kolmapäev tõenäoliselt nädala kõige soojem päev, mil Poola kohalt Rootsi ranniku suunas liikuv madalrõhkkond toob Eesti kohale väga sooja õhu.

Kolmapäeva pärastlõunal hoovihma ja äikese tõenäosus suureneb. Puhub idakaare tuul ja sooja on öösel 14-19, päeval 24-30 kraadi.

Neljapäeval liigub tsükloni järel lõuna poolt Eestisse niisket ja jahedamat õhku. Saju ja äikese tõenäosus on päeval suur. Tuul pöördub päeval läänekaarde. Öösel on sooja 15-20, päeval 19-25 kraadi.

Reedel tekib jahedamas õhus Läänemere kohale kõrgrõhuhari ja saju tõenäosus väheneb. Puhub läänekaare tuul. Öösel on sooja 12-17, päeval 18-23 kraadi.

Laupäeval ja pühapäeval ulatub tõenäoliselt Eestisse Musta mere lähedalt põhja poole liikuva madalrõhkkonna loodeserv ning saju ja äikese tõenäosus taas suureneb. Puhub põhjakaare tuul. Öösel on sooja 11-17, päeval 16-22, Ida-Eestis kuni 25 kraadi.

Esmaspäeval ja teisipäeval püsib madalrõhuvöönd, mis ulatub Mustalt merelt Läänemerele. Saju ja äikese tõenäosus on suur. Tuul on muutliku suunaga. Sooja on öösel 12-17, päeval 18-24 kraadi.

Keskkonnaamet kinnitas Haanja looduspargi kaitsekorralduskava aastateks 2013-2022, mis annab asjaosalistele senisest paremaid võimalused taotleda erinevate projektide läbi toetusraha.

Kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse 10 aasta olulisemad tegevused kaitsealaga seotud väärtuste tutvustamiseks, säilitamiseks ja kaitsmiseks. Samuti annab kinnitatud kava võimaluse nii kohalikel omavalitsustel, maaomanikel kui ka teistel organisatsioonidel taotleda kavas väljatoodud looduskaitsetöödeks toetust mitmest rahastusallikast. Ülejäänud eelarvest olulisema osa moodustavad väärtuslike maastike ja liigirikaste niitude hooldamine koostöös PRIA-ga ning riigimetsa majandamise keskuse külastustaristu arendamine ja korrashoid.

Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiks on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke, looduse mitmekesisust, samuti aidata kaasa säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku.

Haanja looduspark on Eesti üks armastatumaid turismipiirkondi, mille tuntumad külastusobjektid on Suur Munamägi, Haanja suusarajad ja Rõuge ürgorg koos oma maaliliste järvedega. Ka plaanitud eelarve põhimahu ehk ligi 75 protsenti moodustab kohalike omavalitsuste korraldatavad tööd külastusobjektide arendamiseks.

Haanja looduspark paikneb Kagu-Eestis Võru maakonna keskosas ning hõlmab viit valda ja 132 küla. Looduspark on Võru maakonna suurim maastikukaitseala, kus üle 80 protsenti kaitseala pindalast jääb eramaadele.

„Eramaade suurt osakaalu arvestades on kava rakendamisel väga oluline ametiasutuste ja maaomanike hea koostöö. Ühises tegevuses tuleb silmas pidada nii looduskaitset kui ka piirkonna üldist arengut,“ ütles keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Taavi Tattar.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava on koostanud AS Kobras ja maaülikool. Kaitsekorralduskava on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite abil.

Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu (EL) kohtusüsteemide tulemustabelite raportis Justice Scoreboard öeldakse Eesti kohtusüsteemi hinnates, et see toimib hästi ning selle parendamiseks erilisi soovitusi ei tehta.

Eesti kohtumenetluste pikkused on raporti kohaselt 2008. ja 2010. aasta võrdluses EL-i keskmistest lühemad, teatas justiitsministeerium BNS-ile.

Justiitsminister Hanno Pevkur ütles raportile viidates, et näiteks Eesti keskmine menetlusaeg esimese astme kohtutes hagimenetlusega tsiviilasjade lahendamisel oli 2010. aastal 215 päeva, EL-is oli aga keskmise menetluse pikkuseks 284 päeva. "Samas näiteks Soomes oli samal aastal sama menetluse keskmiseks pikkuseks 259 ja Lätis 330 päeva. Haldusasjade lahendamine Eestis kestis samal aastal 146 päeva ning Euroopa Liidu keskmine menetluse pikkus ulatus 514 päevani. Kasvanud on ka Eesti kohtute jõudlus, kui 2008-2010 lahendati Eestis keskmiselt 98.99 protsenti sissetulevatest tsiviilasjadest, siis 2012. aastal ulatus see protsent juba 108-ni, ehk kohtud lahendasid rohkem asju, kui kohtutesse laekus, mis omakorda näitab kohtumenetluse kiiremaks muutumist," lausus Pevkur.

"Ka haldusasjade jõudlus oli 2010. aastal Euroopa riikide keskmisel tasemel ning viimaste siseriiklike andmete alusel oli läinud aastal Eesti kohtute jõudlus haldusasjades 105 protsenti ehk lahendati viis protsenti rohkem haldusasju, kui samal perioodil kohtutele laekus. "Avaldatud raportis tuuakse Eesti tugevusena välja näiteks maksekäsu kiirmenetluse süsteem, mis on andnud märgatava panuse kohtumenetluste keskmiste tähtaegade lühenemisele," sõnas justiitsminister.

Euroopa Inimõiguste Kohtu üldistest statistilistest andmetest selgub, et võrreldes teiste EL-i riikidega on Eestis tuvastatud oluliselt vähem mõistliku menetlusaja nõude rikkumisi. Kui eelmisel aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus kokku 227 sisulist otsust Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud mõistliku menetlusaja nõude kohta, siis samal aastal ei leidnud inimõiguste kohus Eesti osas ühtegi rikkumist.

Mullu lühenesid Eestis menetlusajad aasta varasemaga võrreldes enamustes kohtumenetluse liikides. Kõigi, nii lõppenud, kui ka järjekorras ootel olevate kohtumenetluste peale kokku on tsiviilasjade menetlused näiteks lühenenud 4,4 protsenti, väärteomenetlusasjad 34,1 protsenti ja kriminaalasjade menetlused pea veerandi ehk 23,4 protsendi võrra.

Menetlustähtaegade lühenemise taga on nii kohtute sisesed töö ümberkorraldused kui jõustunud seadusemuudatused.