Uuring: üle poolte Eesti naistest on kokku puutunud uriinipidamatusega

Eesti naiste hulgas kontinentsuspäeva puhul läbiviidud küsitlusest selgub, et uriinipidamatust on esinenud 54 protsendil naistest.

Eaga pidamatuse esinemise sagedus kasvab - kõige vähem esineb pidamatust 18-34-aastastel naistel, nii ütles 41 protsenti vastanuist. 35. eluaastast hakkab see probleem kasvama, nii ütles 53 protsenti vastanuist, ja 55. eluaastat esineb uriinipidamatust juba 60 protsendil naistest. Küsitluses osales kokku enam kui 600 naist, kellest 256 ütlesid, et on kogenud ajutist pidamatust, 96 vastanul on püsiv pidamatus.

MTÜ Inkotuba juhi Eha Topolevi sõnul toob küsitlus selgelt välja, et tegemist ei ole pelgalt eakaid puudutava murega, vaid probleem on ka noorte inimeste hulgas. "Paraku ei julgeta seda probleemi tunnistada tihti isegi mitte endale, arstist rääkimata. Samas võimaldavad kaasaegsed ravimeetodid enamikke uriinipidamatuse vorme ravida või leevendada. Seega julgustan probleemi teadvustama ja abi küsima perearstilt või Inkotoa nõustajatelt,“ kutsus Topolev kõiki üles.

Et vältida pidamatusega kaasnevat elukvaliteedi langust on oluline kasutada spetsiaalselt pidamatuse jaoks mõeldud sidemeid – neil on suur imamisvõime, lekkekindlus ning õiged sidemed hoiavad ära ebameeldiva uriinilõhna ja nahaärrituse. Paraku näitas küsitlus, et paljud naised ei teagi spetsiaalselt uriini imamiseks loodud sidemete olemasolust. Paljud kasutavad tavalisi pesukaitseid – uuringu järgi talitab nii 63 protsenti uriinipidamatusega naistest, tihti kasutatakse ka menstruatsioonisidemeid. Tavalised pesukaitsed või menstruatsioonisidemed ei sobi aga põieprobleemide korral, sest nende imamisvõime on väike ning aeglane ja nad ei hoia ära uriini ebameeldivat lõhna.

Uriinipidamatuse puhul on tegemist kogu maailmas laialt levinud ja kasvava probleemiga – pidamatuse all kannatab enam kui 10 protsendi inimestest. Eestis arvatakse olevat 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel suuremal või vähemal määral esineb uriinipidamatust.

Ülemaailmse kontinentsuspäeva eesmärk on pöörata tähelepanu inkontinentsuse ehk uriinipidamatusega seotud teemadele ning tõsta selle alast teadlikkust. Esmakordselt tähistati ülemaailmset kontinentsuspäeva 2008. aastal ja alates 2009. aastast sai alguse kontinentsusnädala tähistamine.

MTÜ Inkotuba pakub igapäevateenusena vastuseid põetus- ja pidamatusalastele küsimustele ning annab tasuta professionaalset abi kõikidele soovijatele. Inkotoast saab soetada vajalikke sidemeid, mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid, samuti korraldab MTÜ Inkotuba pidamatusealaseid koolitusi ja loenguid. Tallinnas koguneb MTÜ Inkotuba eestvõtmisel kord kuus Tallinna omastehooldajate tugirühm. Lisaks Tallinnale on Inkotoad Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, Paides, Kohtla-Järvel ja Narvas.