30-kraadist õhusooja on jaanipühade ajal olnud harva

Enam kui 30-kraadist õhusooja on jaanipühade ajal ette tulnud mõnel üksikul aastal, samas on olnud ka jaaniõhtuid, kus õhutemperatuur on jäänud alla kolme kraadi, selgub ilmateenistuse statistikast.

Kõige soojemad jaanipühad olid Eestis viimati 1936. aastal, mil Kuusikul mõõdeti võidupüha ajal kõrgeimaks õhutemeratuuriks 31,2 kraadi. Samal aastal mõõteti enam kui 29-kraadist õhusooja ka Triikojal, kus oli 29,3 kraadi, samuti Sõrves, Tartus ning Võrus, kus oli vastavalt 29,2, 29 ja samuti 29 kraadi sooja. Üle 30 kraadi kerkis õhusoojus ka 1914. aastal Tartus, mil sooja mõõdeti 31,2 kraadi, ning 1939. aastal Ruhnus ja 1940. aastal Narvas, mil temeratuur tõusis 30,4 kraadini.

Kõige külmem jaaniöö oli 1992. aastal Kuusikul, kui õhutemperatuur oli null kraadi. Väga jahe jaaniöö oli ka 1982. aastal, mil Triikojal mõõdeti õhusoojaks 0,6 kraadi, Narvas 0, 9 kraadi, Jõhvis 1,4 kraadi, Türil 2, 1 kraadi ning Valgas 2,7 kraadi.

Kõige vihmasem jaanilaupäev oli 1953. aastal Tudus, mil suurim ööpäevane sademete hulk oli 61,1 millimeetrit, ning sama aasta võidupühal mõõdeti Türil sademete hulgaks 55 millimeetrit. Vihmarohke oli ka 1958. aasta, kui Kuusikul oli sademete hulk 51,4 ning Valgas 44,5 millimeetrit.