Ilmateenistuse prognoosi järgi on lähipäevadeks oodata sooja suveilma ning kohati võib õhutemperatuur tõusta isegi kuni 30 soojakraadini.

Laupäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning Lääne-Eestis sajab kohati hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 4-10 m/s. Sooja on 13-18 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikest. Tuul pöördub läänekaarde ja puhub 2-8 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on Lääne-Eestis 18-25, Ida-Eestis 25-30 kraadi.

Pühapäeva öösel on vähene ja vahelduv pilvisus. Kohati sajab hoovihma, on äikeseoht. Puhub läänekaare tuul 2-7 m/s. Sooja on 11-17 kraadi. Päeval on vähene ja vahelduv pilvisus. Kohati sajab hoovihma, on äikeseoht. Tuul on muutliku suunaga 2-7 m/s. Sooja on 19-25 kraadi.

Esmaspäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Tuul on muutliku suunaga ja puhub 1-5 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja võib äikest olla. Puhub idakaare tuul 2-7 m/s. Sooja on 22-27, rannikul kohati 18-20 kraadi.

Riigikogu võttis neljapäeva õhtul 49 poolt- ja 34 vastuhäälega vastu suuri vaidlusi tekitanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse.

Kooliseaduse kolmandat lugemist alustas riigikogu neljapäeval kell 18.30, olles eelnevalt pärast kella 17 lõpetanud eelnõu teise lugemise.

Seaduse eesmärk on paremini tagada kvaliteetse hariduse võrdne kättesaadavus, muuta põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vorme, õppetöö korraldust, kooli juhtimist, õpetajate tööd ning nende töö tasustamist, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.

Seaduses on säte, mis kohustab gümnaasiumi pakkuma õpilastele erinevaid valikuvõimalusi. Kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul võtab riik endale kohustuse senisest selgemalt tagada kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavus ning seaduse kohaselt peab aastaks 2020 igas maakonnas olema vähemalt üks riigi poolt ülal peetav gümnaasium.

Jätkatakse elukohajärgse kooli regulatsiooniga, kus igale lapsele tuleb tagada elukohajärgne kool ning vabade kohtade olemasolu korral võib klassi võtta ka konkreetse piirkonnaväliseid õpilasi. Koolikatseid antud seadus ei puuduta ja seda regulatsiooni ei muudetud. Nii põhikoolidele kui gümnaasiumidele antakse võimalus ja õigus kehtestada kevadperioodil üks lisakoolivaheaeg.

Klaasi sõnul on oluline ka muudatus, millega tagatakse paremini tugiteenuste, nagu eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi kättesaadavus. "Luuakse õiguslik alus maakondlike tugiteenuste keskuste rajamiseks, mis kindlasti oluliselt parandab nende kättesaadavust," kinnitas Klaas.

Riigikogu hakkas kooliseaduse teise lugemisega peale kolmapäeva õhtul kell 21.51. Opositsioon oli eelnevalt esitanud seaduseelnõule ligi 90 muudatusettepanekut ning iga ettepaneku läbihääletamise eel hakati võtma kümne minuti pikkuseid vaheaegu ehk kasutama niinimetatud venitamistaktikat.

Riigikogu kolmapäevane istung vältas terve öö ja lõppes neljapäeval veidi enne kella 10, kui riigikogu aseesimees Jüri Ratas võttis omalt poolt kümneminutilise vaheaja. Selleks ajaks oli riigikogu jõudnud läbi hääletada 73 muudatusettepanekut.

Neljapäevane istung algas kell 10 ning jätkus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teise lugemisega. Vastavalt kodukorrale lõppes istung kell 13 ning selleks ajaks olid saadikud jõudnud läbi hääletada 85 muudatusettepanekut. Riigikogu jätkas   kooliseaduse  teist lugemist kell 17 alanud täiendaval istungil ja jõudis sellega istungi alguses ka lõpule.

Kultuurikomisjon tegi ettepaneku jätta antud eelnõust välja kavandatavad muudatused seoses rahastamisega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Mullu kasvas surmade arv Eestis 1,7 protsendi võrra, surmade arvu kasv on tingitud elanikkonna vananemisest, teatas tervise arengu instituut (TAI).

Möödunud aastal suri Eestis 15 472 inimest ehk 1,7 protsenti rohkem rohkem kui aasta varem, selgub instituudi surma põhjuste registri andmetest. Suurim juurdekasv ehk 271 on toimunud vanusrühmas 80 aastat ja enam, samuti tõusis surmade arv 18 võrra alla viieaastaste vanusrühmas. "Seega on peatunud viimastele aastatele iseloomulik surmade kahanemise trend," sõnas instituudi pressiesindaja.

„Imikusuremuse kordaja 1000 elusünni kohta oli 3,5, mis on sarnane 2009. aasta omaga, mil see oli 3,6. Suremuse kordajad eakate seas ei ole oluliselt muutunud, pigem oli surmade arvu muutus tingitud eakate arvu kasvust ehk rahvastiku vananemisest,“ ütles registri juhataja Gleb Denissov.

Üle poole kõigist surmadest ehk kokku 8349 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest. Nende haiguste tõttu suri mullu 3500 meest ja 4849 naist. Surma põhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3650 inimest, nende hulgas 1969 meest ja 1681 naist, ning traumad ja mürgistused, mille tõttu suri mullu 1168 inimest, nende hulgas 911 meest ja 257 naist.

Võrreldes 2011. aastaga kasvas mullu vereringeelundite haigustest, pahaloomulistest kasvajatest ja kopsupõletikust tingitud surmade arv, mida oli vastavalt 186, 26 ja 33. Pressiesindaja märkis, et need haigused on iseloomulikud eakatele inimestele ning muutus on tingitud rahvastiku vananemisest.

Õnnetusjuhtumitest kasvas kõige rohkem ehk 270 juhtumilt 342 juhtumini juhusliku mürgistuste arv. Enesetappude arv tõusis 218-lt 237-ni ja surnuks külmunute arv 65-lt 76-ni. Muudest traumadest tingitud surmasid oli vähem kui aasta varem.

Enne 65. eluaastat suri 3838 inimest - 2784 meest ja 1054 naist. Seega oli rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi iga neljas toimunud surmajuhtum enneaegne.

Enneaegsetest surmadest 1056 ehk 27,5 protsenti olid põhjustatud vereringeelundite haigustest. Teisel ja kolmandal kohal, vastavalt 1020 ja 888 juhtu, olid enneaegse surma põhjustajatena pahaloomulised kasvajad ja surma välispõhjused.

Riigieksamite sooritajate arv on langenud nelja aasta jooksul 9621 võrra 2010. aasta 20 907 eksaminandilt tänavuse 11 286-ni.

Riigieksamitel saadud keskmine punktisumma on aastast 2007 olnud tõusuteel, selgub sihtasutuse Innove andmetest. Kui 2007. aastal oli keskmine punktisumma riigieksamitel 59,91, siis aastal 2010 oli punktisumma 61,82 ja tänavu 63,96.

Sajale punktile eksami sooritanute arv oli tänavu kõige kõrgem matemaatikas, kus sada punkti sai 45 eksaminandi. Matemaatikale järgnes sajapunktiste tulemuste arvult eesti keele riigieksam, mille sooritas sajale punktile 15 eksaminandi ja vene keele riigieksam, mille sooritas sajale punktile seitse eksaminandi.

Riigieksami rohkem kui 90 punktile sooritanuid oli enim inglise keeles, kus enam kui 90 punkti sai 769 eksaminandi. Teisel kohal oli rohkem kui 90-punktiste tulemuste poolest 568 eksaminandiga matemaatika ja kolmandal 321 eksaminandiga eesti keel teise keelena.

Matemaatika ja eesti keel teise keelena juhivad aga ka madalaimate eksamitulemuste pingerida. Nimelt sai matemaatika riigieksamil alla 20 punkti 253 ja eesti keele kui teise keele riigieksamil 147 eksaminandi.

Kõige kõrgem keskmine punktide arv oli vene keele kui võõrkeele riigieksamil, kus keskmiselt saadi 78,11 punkti. Vaid napilt oli kehvem saksa keele riigieksami keskmine punktisumma, mis oli 77,57. Kolmandal kohal oli keskmise punktisumma poolest prantsuse keele riigieksam, kus eksaminandid said keskmiselt täpselt 74 punkti.

Kõige madalam oli keskmine punktisumma geograafia riigieksamil, kus eksaminandid said keskmiselt 53,3 punkti. Tagantpoolt teine oli bioloogia 55,69 ja kolmas eesti keel teise keelena 59,15 punktiga.

Konkurentsitult kõige rohkem eksaminande sooritas tänavu eesti keele riigieksami, kus eksaminandide arv oli 7925. Teisel kohal oli inglise keel 6657 ja kolmandal ühiskonnaõpetus 5657 eksaminandiga.

Kõige vähem oli eksaminande tänavu prantsuse keeles, kus riigieksami sooritas 14 inimest. Tagantpoolt teine oli 181 eksaminandiga saksa keel ja kolmas 265 eksaminandiga vene keel.