Abivajavast lapsest teatamata jätmine võib peagi tuua trahvi

Uue lastekaitseseaduse eelnõu järgi võib abivajavast lapsest teatamata jätmine tuua tulevikus trahvi, samuti sätestab uus seadus lastekaitseüksuste loomise, kirjutab Eesti Päevaleht.

Põhja prefektuuri lastekaitseüksuse juhi Pille Alaveri sõnul pole tema üksuse praktikas väärkohtlemisest teatamata jätmise läbi lapse surmaga lõppenud juhtumeid olnud. Küll aga tuleb ette, et lapse väärkohtlemisest teatatakse alles pärast korduvaid vägivallailminguid ja sageli oodatakse lausa viimase piirini.

„Tegelikult tuleks politseiga ühendust võtta kohe, kui lapsel ilmnevad vägivalla tunnused,” pani ta südamele.

Planeeritav seadusemuudatus tähendaks, et kui lastega töötav inimene pole võimalikus ohus olevast lapsest teatanud, saab sotsiaalkindlustusamet teda väärteo eest karistada rahatrahviga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste õiguste juht Tõnu Poopuu lisas, et moraalselt vastutab lapse abita jäämise eest muidugi igaüks, kes abivajadust märkab, aga vaikib.

Teine murekoht lastekaitses on politsei hinnangul vähene koostöö ametkondade vahel. „Praegu esineb sageli suhtumist, et küllap teine ametkond probleemiga tegeleb, ja nii võib abi saamata jääda. Kannatajaks on abivajav laps,” nentis Alaver ja märkis, et kokku saadakse pigem erandjuhtudel, mitte iga juhtumi arutamiseks.

Poopuu nimetas, et lastekaitseseaduse eelnõu üheks eesmärgiks on just kohaliku tasandi lastekaitsetöö kvaliteedi parandamine. „Analüüsid on näidanud, et omavalitsuste võimekus ja lastekaitsetöötajate professionaalsus on Eestis piirkonniti varieeruv, ka koostöö ametkondade vahel on piirkonniti erinev,” sõnas ta.

Eelnõu järgi loodaks sotsiaalkindlustusametis piirkondlikud lastekaitseüksused, mille spetsialistide meeskond sõidab vajadusel välja ja aitab juhtumeid kohapeal lahendada. „Meeskonnad peaksid katma haridusliku, vaimse tervise ja lastekaitselise kompetentsi – seega kuuluksid nendesse lastekaitsetöötaja-juhtumikorraldaja, eripedagoog, psühholoog ja vajadusel veel mõni erialaspetsialist,” loetles Poopuu.

Esialgse kava järgi loodaks Eestisse neli piirkondlikku rakendusüksust, aga meeskondade täpne arv ja paiknemine pole veel paigas. Uue lastekaitseseaduse eelnõu esitatakse valitsusele aasta lõpus.